Hans pani korra torupilli jõe äärde remmelga otsa. Remmelgas oli längus jõe peale kasvanud. Torupilli kuju paistis veest vasta.
Vanapagan tuleb Hansu juurde. Näeb torupilli kuju vees.
Vanapagan küsima: "Mis imeasi see seal vees on?"
Hans vasta: "Imelik mänguriist, mis inimesed ja loomad paneb tantsima!"
Vanapagan pärima: "Kudas võiksime selle mänguriista kätte saada?"
Hans pilgates: "Mis muud kui joo vesi ära, küll siis kätte saame!"
Vanapagan vasta: "Katsun korra. Ehk saan tööga valmis!"
Vanapagan kohe ametisse. Joob kõigest jõust. Vesi kahaneb silmanähtavalt. Vanapagan puhkab vahel natuke. Hakkab jälle uue jõuga jooma. Jõge ometi tühjaks ei saa.
Vanapagan viimaks kaebama: "Hans, kulla mees, mis pean tegema? Ei jaksa jõge tühjaks juua!"
Hans vasta: "Ei oleks uskunud, et sa nii väeti mees oled. Ma jooksin jõe silmapilguga tühjaks ja võtaksin mänguriista veest välja!"
"Joo ometi, Hansuke!"
"Pigista seni silmad kinni, kui joon!"
Vanapagan pigistab silmad kinni.
Hans võtab torupilli remmelga otsast ära.
"Valmis!"
Vanapagan avab silmad. Tõsi: torupill Hansu käes.
Vanapagan imestlema: "Kudas tööga nii ruttu valmis said?"
Hans naerdes vasta: "Tubli mees, tubli jõud!"
Hans läheb nüüd vanapaganaga seltsis koju. Mängib ise torupilli. Vanapagan hüppab ühe jala pealt teise peale.
Vanapagan paluma: "Hans, anna mu kätte pill mängida!"
Hans annab.
Vanapagan katsub ja katsub, aga ei saa torupilli hüüdma.
Küsib: "Mis viga see on, et ma pilli ei saa hüüdma!"
"Sõrmed liig jämedad!"
"Kudas võiks sõrmi peenemiks teha?"
"Pane sõrmed seina vahele, siis jäävad sõrmed peenemiks!"
Vanapagan pistab sõrmed seina palkide vahele. Hans kangutab natuke palkisid, et sõrmed vahele mahuksid.
Korraga Hans hüüdma: "Juba lööb!"
"Mis lööb?"
"Ei midagi muud kui välku!"
Oh sa aeg, mis tuli vanapaganal seda kuuldes taga: tõmmab silmapilk sõrmi kõigist jõust lahti. Tõmmab seina pool viltu maha. Ise tuhatnelja pikse eest peitu.
Torupilli mängimine jäi mängimiseks.