Suure-Jaani nüüdse kiriku ligidal kündnud ennevanasti noor naisterahvas, nimega Ann, õhtu hilja kahe härjaga maad. Teine naisterahvas pesnud püha hiie lähedal närusid.
Korraga olnud ilmatu kohin ja mürin: härjad tassinud üleval taeva all järve endise Jaani kiriku poole. Kiriku juurest tulnud hiis ühes maaga üles ja edasi, ikka nüüdse kiriku poole.
Üks hääl ütelnud Annele: "Hoia alt, hiis tuleb!"
Ann aga kündnud edasi.
Järv tulnud püha hiie asemele vana kiriku peale maha. Püha hiis aga jäänud kiriku lähedale ja matnud Anne ühes härgadega enda alla. Sestsaadik kannab see mägi nime - Annemägi. Järve alla aga jäänud kirik.
Annemäel kasvanud pärast suured männid. Ükski ei julgenud mände raiuda, kartes, et sellest midagi õnnetust saab.
Kord raiunud aga üks mees sealt ometi mõne männi maha, et küttepuid saada. Kui ta raiunud, jäänud ta pimedaks ja olnud eluaeg pime.
KJ I 16/17 (10). Käsikirjas: E 12702/3 (5) < Pärnu l. - J. Karu < Mihkel Hendrikson (1894).