Kolm põlve tagasi tulnud üks Kosu küla Lõppe meestest ülestõusmise esimese püha hommikul Mähuste Tudupeksi soodu metsise mängu. Mees hulkunud mööda soodu kõige hommiku, ei ole mitte ühte lindu leidnud, mispeale ta siunama ja vanduma hakanud.
Viimaks, päevatõusu ajal, kui koju tahtnud hakata minema, kuulnud ta kaugelt metsise laulusahinat ja hakanud sinnapoole minema. Ligemale jõudes muutunud laul justkui sea röhkimiseks, ja mida rohkem ta edasi läinud, seda imelikumaks läinud hääled.
Viimaks kostnud suur kohin talle kõrvu, otsekui oleks heinasaadu veetud, ja juba paistnud mehele silma suur must kogu, kes hüüdnud: "Ma tulen!"
"Tule! Kes sa oled?" vastanud mees.
"Ma tulen!" hüüdnud haldjas teist korda. - "Tule! Ma lasen," vastanud mees.
"Lase! Sääreluud on kõvad. Ma tulen!" kostnud jälle imelik kogu.
Mehel juhtunud just õnnekohe hõbekuul taskus olema. Pannud selle ruttu püssi sisse ja lasknud, mispeale must kogu lõhki läinud ja suur tulekera välja tulnud. See hakanud hirmsa kohinaga Suru mõisa poole veerema ja tapnud seal ühe mehe ära, kes just parajasti sel hommikul ka metsisejahil olnud. Mehele teinud see nõnda hirmu, et ta enam ilmaski pühapäevadel püssiga mööda metsa pole hulkunud.
KJ I 54/5 (45). Käsikirjas: E 3120/2a < Kuusalu, Kolga v., Mähuste k. - H. Rebane (u. 1893).
Halgjas - haldjas;
metsise mängu minema - kevadhommikul metsisemängu ajal jahti minema;
sood, sou - soo, soine mets.