XVII. Moosese prohveti-kuulutus ja taevaminemine.

Ristikogudus tundis esimestel aastasadadel ühte raamatut, mis "Moosese prohveti-kuulutuse ja taevaminemise" nime kandis1. Tuetavad "seitse Moosest" endid ehk selle raamatu põhjusele?

Paneme esmalt raamatu sisu tähele. Raamat ütleb iseenese kohta, et Mooses ta 120 aasta vanuses kirjutanud. Varsti peale eeskõne ütleb Mooses ses raamatus Joosuale: "Ma annan sulle teada, et minu elu aastate iga otsas on ja ma lähen isade unele. Sina aga võta see kiri, nende raamatute hoidmise kinnitamiseks, mis ma sulle annan. Sina piad neid järjestama ja balsamerima ja panema kiviriistadesse - ühte kohta, mis ta teinud maailma loomise algusel, et ta nime seal appi hüütakse, kuni meeleparandamise päevani, selle peale vaadates, et Issand päevade lõpu täidesaamisel nende peale mõtleks, (II, 12-33)." Moosese ettekuulutus piab nende sõnade järele uus ilmutus olema ja salaraamatuks jäema ja kõige pühamas paigas varjul seisma kuni suureni kohtuni. Kui siis Moosese salaraamat välja tuuakse ja inimesed meelt parandaksivad, paneks Issand seda viimasel päeval tähele.

Salaraamatuks tembeldab siis Mooses ise oma tööd raamatu eeskõnes. Eeskõne järele algab 3 peatükis prohveti-kuulutus. Ja missugune on see prohveti-kuulutus? See kuulutab Iisraelile tulevikku aastasadade jooksul ette Danieli vaimus, s.o. umbes sedasama viisi nagu Daniel 10-12 peatükis. Paneme siia näituseks: "Kui nad oma maale läinud, annab (Jumal) neile aastaid; ja siis valitsevad seda eestseisjad ja valjud valitsejad 18 aastat. Ja 10 suguaru löövad endid lahti ja lähevad alla ja panevad telgi tunnistuse ära, sest nad seavad enestele oma viisi järele kuningriigid ja ohverdavad 19 aasta jooksul. (III, 1-20) j.n.e." Nõnda ulatab ettekuulutus 15 peatükini, kus see lõpeb. Kõik ettekuulutus käib aga Iisraeli tuleviku kohta.

Raamatu teine jagu kõneleb siis Moosese surma ja taevaminemist. Õiguse pärast puudub aga raamatu lõpp käsikirjades, seega siis ka seletus Moosese taevaminemise kohta.

See Moosese salaraamat oli teisest aastasajast 11 aastasajani ristikoguduses tuttav; siis kadus see ikka enam ja enam kuni temast viimaks ainult nimi veel tuttavaks jäi. Enam kui 30 aasta eest leiti Mailandis Moosese salaraamatu käsikiri ülesse. Uurija vaatas vanu käsikirju läbi ja sai aru, et neil kirja all veel midagi muud varjul seisis. Heemilisi abinõuusid tarvitades tuli esimese, kirja alt veel teine kiri nähtavale ja see päeva valgele tulev kiri just "Moosese prohveti-kuulutus ja taevaminemine" oligi. Ülepea kirjutati vanal ajal ühe kirja peale veel teine. Pergament oli kallis ja mõnelgi kirjutajal raske saada. Kui siis kusagil vana pergamendi raamat juhtus olema, raamat, kellest enam lugu ei peetud, määriti mingisuguse ainega pergamendi endine kiri üle ja kirjutati tarvilikum kiri peale. Vist kaotas "Moosese prohveti-kuulutus ja taevaminemine" aja jooksul oma tähtsuse ja seda viisi ei ole imeks panna, kui selle raamatu peale mõnda muud kirjutust kirjutati.

Kui me selle Moosese salaraamatu aga arvustuse mõõdupuu alla paneme, piame ta kohta ometi varsti "Mene, mene, tekel uvarsin!" kuulma. Arvustuse mõõdupuu ehk õigem margapuu näitab meile, et Moosese salaraamat midagi muud ei ole kui veresse kastetud Joosepi kuub. Mooses ei ole iialgi niisugust salaraamatut kirjutanud, ega tea Vana Testamendi aegsed kirjad temast midagi.

Kirikuisa Origenes (185-254) räägib esimest korda selgesti "Moosese prohveti-kuulutusest ja taevaminemisest." Kudas arvata, kirjutati "Moosese prohveti-kuulutus ja taevaminemine" vist umbes sellsamal ajal, mill Uue Testamendi raamatud, siis esimesel aastasajal. Kas nüüd Juuda raamat, kelle 9 salmi "Moosese prohveti-kuulutusega" arvatakse ühte minevat, tähendatud Moosese salaraamatut on tunnud ehk ümber pöördud, selle küsimise kohta on mõnesugusid otsusi antud. See küsimine ei kuulu aga õieti siia.

"Seitsmele Moosesele" ei või tähendatud Moosese salaraamat otsekohe põhjuseks olla; esiteks ju sellepärast, et raamat alles ristikoguduse ajal kirjutatud ja ettekuulutusi alles pärast nende täideminemist valmistatud, teiseks aga - ja see on palju tähtsam - sellepärast mitte, et nimetatud salaraamat ligi tuhat aastat kadunud oli ja ta olemisest aga vanade kirjade varal teati, ja kolmandaks sellepärast mitte, et Moosese salaraamatu sisu "seitsme Moosese" sisuga kokku ei lähe. Küll luuletab rahvas ka "seitsmele Moosesele" ettekuulutused tuleviku kohta suhu, aga need ettekuulutused on ainult osa ta sisust. Nimelt räägib see viimne põhjus kõige paremini Moosese salaraamatu "seitsmeks Mooseseks" saamise vasta. Muidu oleks "seitse Moosest" ka ristikoguduse ajal võinud sündida, sest nii mõnda korda on juhtunud, et olevikus kirjutatud raamat mõne saja aasta vanaduseks on tempeldatud, et raamatu lugupidamist sellega tõsta. Nii näituseks Eenoki raamat, mis ristikoguduse esimesel ajal alles kirjutati, aga kellele ometi Eenoki kirjutamise pitseri märk peale pandi. Sedasama viisi oleks salaraamat kirjakogudest ja inimeste käest ka võinud kaduda, aga rahva meelespidamise võim oleks ometi ta mälestust jõudnud alal hoida, olgu ka aastasajad.

Nimelt kolmas põhjus, ehk veel parem, kõik kolm põhjust ühte kokku räägivad siis selle vasta, et "Moosese prohveti-kuulutus ja taevaminemine" "seitsme Moosese" sündimiseks pärispõhjuseks olnud. Võimataks ei pia ma seda, et tähendatud Moosese salaraamat "seitsme Moosese" lugu kudagi viisi on edendanud, aga selle aluseks ei arva ma seda mitte, liiatigi, et nimetatud salaraamatul nii palju "seitsme Moosese" tundemärka puudub. "Seitsme Moosese" sünnitajat piame siis mujalt otsima.