21. Mõrsja ikmine neiu ärapõlgajale.

SL 1967.
H II 3, 59 (43) < Setumaa - H. Prants (1889).

Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ,
ku ma olli näiokõnõ,
ku ma kasvi kabokõnõ,
sina käveq mu mano maatõh,
käveq ligi lebäteh.
Ikä tootsõq sa ütte ehitellä,
elopäivi päädüskellä.
Suur olli ma sino suu pääle,
kõva sino kynnakillõ [?kynõkillõ].
Jõvva-s ma sedä usus võttaq,
usus võttaq, tyõs pandaq:
mullõ sa peiq petüssit,
mullõ kanniq kavaluisi.
Sina olliq pini petmähe,
kelm kiili kandmahe.
Mõtsa lätsiq sa ummi mõtõhtõga,
suuhtõ suurtõ juttaga.
Milles sa, vell´o, nii teiq,
milles sa os´alõ nii olliq,
milles naariq sa minno, näiokõist,
põliq põllõpidäjät?
Nu küünü ma sult küsümä,
nu nõsõ ma sinolt nõudmahe:
kas näiq sa mu põllu põimmist,
laja välä laap´mist?
Agu sa kaiq kavalusi,
agu vaheq vargusi,
agu põimi ma põllu põlõtuhe,
lõiksi esi ilotuhe?
Ku näe-s sa põllu põimmist,
laja välä laap´mist,
minno näiq sa niidü riibmisõh,
ruttu rua-pandmisõh.
Agu ma riibi niidü risutsõhõ,
panni rua roputsõhõ?
Ku näe-s sa niidü riibmist,
ruttu rua-pandmist,
ni küünü ma sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudmahe:
mille naariq sa minno, näiokõist,
põliq põllõpidäjät?
Külä kiili sa naksiq kullõma,
valla suuri sorõhit.
Hot´ naariq sa minno, näiokõist,
põliq põllõpidäjät,
ku nakat sa esi naitmahe,
ubasuud ostmahe,
agu saa su naane naartav,
au-lats laidõtav?
Saa sys tehkiq ni tehrütellä,
kokko saieh kumardõlla!
Vrdl: SL II, 1570-1574.

SL 1968.
H I 6, 102 (7) < Setumaa - K. Fluss (1895).

Velekene, ma sul paa palodi,
velekene, ma sul laat´ka laodi,
velekene, sullõ kanni ma kanamunaq,
velekene, sa seieq mu seemekardo[h]kaq.
Kui ma lää ar lavva taadõ,
lõikaq sa sis leibä õigusi,
lõikaq koorik kohtusi:
sisu nakas iks sääl elätämä,
koorik koto kohendama!
Võrdlemise juhatusi vaata eelkäiva laulu lõpetuses.