2. Kost ma, latsi, laulu sai.

SL 658.
H II 4, 96 (42) < Laossina (Liiva) . - Jak.Hurt < üks vana naine (1886).

Kui ma olli väikene,
kui ma kasvi kanasõh,
näio olli ma kuri ikma,
vilets vihha pidämä.
Ime mul olli ütsik naane,
ütsik naane latsilinõ.
Soie takah olliq suurõq nurmõq,
laanõ takah lajaq väläq,
kõõ läts tä_ks põldu põimma,
lak´a väljä laap´ma,
pand´ tä teega teie pääle,
teega teie harra pääle,
pallõl´ pardsi hällütämä,
suvõlinnu liigutama.
Sääl iks partsi pall´o lauli,
suvõlind liiast kynõli.
Esi olli ma kuri kullõma,
pakan´ miilde panõma:
kygõ ma_ks kirja kirodi,
kygõ panni papõrihe.
Sai ma, kabo, kasunust,
virve, üles vinnünüst,
kui ma ise ilopaika,
kui ma lasi laadopaika,
vällä ma kiräst kirodi,
vällä panni papõrist.
Selle sai ma latsi laululinõ,
inemine ilolinõ,
selle mul suuh sisko synaq,
ommaq pääh päsko lauluq.

SL 659.
H, Setu 1884, 521 (16) < Laaseruva - Jak.Hurt < Melähnüvä Hedo (1884).

Olli ma imel ütsik latsi,
käsikannõl kandijalla.
Esel olliq suurõq nurmõq,
pidi maid Pihkvani,
Tallinani tatõrikka,
Moskõvani muud vilja.
Põlluq olliq kunnu kottal,
olliq laanõ lähkoh.
Ime läts mul põldu põimmahe,
võti mu üskä üsälise,
käe mu pääle käsilise.
Panni tä hällü palo pääle,
teega panni teie harra pääle.
Imekene uinut´ ubinilla,
ime meelüt´ mesimar´ola.
Ega ma es uinuq ubinal,
meelü-s ma mesimar´ola.
Pallõl´ iks tä pardsi hällütämä.
Säält mullõ partsi pall´o lauli,
säält ma kõõ_ks kirja kirotõlli,
säält panni_ks paprõhõ.
Suvi- nakas´ iks -lindu liigutama -
kõõ olli ma kuri kullõma,
pakan´ olli ma tähele pandmahe.
Kui sai ma, näio, kasunust,
virve sai ma ülest vinnünüst,
kui ehe ma, näio, ilopaika,
laulu-ma-paika laaditõlli,
kui ma_ks keeri kirmaskihe,
sys naksi ma, neio, laulõmahe.
Mille_ks minol pall´o sõnnu,
mille mul lajalt laulusid?
Mullõ tuu partsi pall´o lauli,
lindu_ks liiastõ kynõli.
Esi ma_ks lauli meelestäni:
kui sai ma, neio, kasunust,
virve, ma sai üles vinnünüst,
vällä ma kiräst kirotõlli,
vällä ma panni paprõst.
Kõõl sai kolgal kul´atõlla,
kõõl sai no veerel veerätellä,
viländ sai kamandul karada.
Synaq olliq mul sõglaga üsäh,
lauluq olliq mul langaga kaalah,
kodo ma_ks jäti kotitävve,
mano võti matitävve.
Kuulkõ_ks, külä kümme naist,
viisi_ks valla vanna naist -
kui ma_ks laula, neiokõnõ,
kui ma_ks kuugu, kullakõnõ,
ärä_ks no sedä vihast võtkuq,
vihast võtkuq, pahast pangu-i!

SL 660.
A: SKS, Veske-Stein nr. 35 < Miikse k. - V.Steini abiline < Antipa Kat´a (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein nr. 10 ja H II 62, 655 (10).

A. (Algupärane üleskirjutus):
Kui_ks ma olli väikene,
olli_ks ma kuri ikkõma,
vilets iks ma vihha pidämä.
Ese_ks käve kaarapõllul,
ime läts iks pallo põimõma,
ime võtt´ iks hällü hinnega.
Panni_ks hällü palo pääle,
panni_ks teega teie pääle,
siska panni hällü sisehe,
peo panni_ks hällü perä ala,
pardsi panni mano hällütämä,
suvi_ks-pand´-linnu liigutama.
Sääl iks partsi pall´o lauli,
lindu_ks sääl liiga kynõli.
Näio_ks oll´ hällüh loonatarka,
loona_ks-tarka, mõistõlikku:
kygõ_ks kirja kirodi,
kõõ_ks ma panni papõrihe.
Sai_ks kabo kasunus,
lätsi_ks, mar´a, muidõ mano,
vällä_ks kirästä kirodi,
vällä_ks panni papõrist.

B. (Pärastine ümberkirjutus):
Kui ma olli väikene,
olli ma kuri ikõmahe,
vilets vihha pidämähe.
Esä läts kavvõ kaaramailõ,
imä pallo põimõmahe,
suu suurilõ nurmilõ,
laanõ lajalõ väläle,
ime võtt´ hällü hinnega.
Panni hällü palo pääle,
panni teega teie pääle,
sisaski hällü sisehe,
pääs´o hällü perä ala,
pardsi mano hällütämä,
suvilinnu liigutama.
Sääl sis partsi pall´o lauli,
linnu sääl liiga kynõli.
Neio sai hällüh loonatarka,
loonatarka, mõistõlikku:
kõiki kirja tä kirodi,
kõiki tä panni papõrihe.
Sai sis kabo kasunus,
virve üles vinnünüs,
läts tä, mari, muidõ mano,
tammõtõhva, tõistõ mano,
vällä_ks kiräst tä kirodi,
vällä tä panni papõrist.

SL 661.
SKS, Veske-Stein nr. 66 < Setumaa - V.Stein (e.a. 1872).

Mõtli_ks kooba kullatsõst,
mõtliq havva hõpõtsõst -
kuup iks oll´ seest kopitunu,
haud seest hallitunu.
Jätiq maaha mar´asuuru,
aidaläve arvolisõ,
kualäve korrukõsõ.
Ime_ks oll´ ütsik naane,
[ütsik naane] latsilinõ.
Panni_ks hällü palo pääle,
pardsi panni hällütämä,
suvilinnu liigutama.
Mille meil pall´o sõnnu,
mille lajalt laulusid?
Parts opas´ pall´o sõnnu,
suvilind liiavõrd.
Sys ma sõlõst sõna võti,
helmekõrrast kynõli,
kui ma kaie sõlõ pääle,
[hiidi silmi helme pääle].

SL 662.
SKS, Veske-Stein nr. 62 < Setumaa - V.Stein (e.a. 1872).

Memm veie hällü hainamaalõ,
kand´ kiigo karjamaalõ,
panni pardsi hällütämä,
suvõlinnu liigutama.
Suvõlinnul olli liiga laulu,
vana pardsil pall´o laulu,
mehiläsel mitu viit.
(Tsiu, lilli, kasvaq, lilli, voi, voi!)

SL 663.
H II 45, 265 (7) < Setumaa - L.Kirotosk (1891).

Milles latsõq laululisõq,
imekanaq ilolisõq?
Imel jo nurmi kavvõdanõ,
põimu mano pall´o maada.
Vei tä jo rüpüh rüä mano,
põllõ siseh põimu mano,
pand´ tä jo kiigu tii viirde,
kiigu jo kesvä nulga pääle,
suvõlinnu liigutama,
pardsi puja painutama.
Suvõlinnul liia laulu,
pardsi pujal pall´ sõnnu -
säält sai latsi laululinõ,
imekana ilolinõ.

SL 664.
H II 45, 267 (10) < Setumaa - L.Kirotosk (1891).

Kui ma_ks olli väikene,
maah mar´asuurukõnõ,
olli_ks esel suurõq nurmõq,
suurõq nurmõq, lajaq väläq.
Ime läts õks põldu põimõmahe,
lak´a vällä laap´mahe,
sys olli kuri ikmahe,
vilets vihha pidämähe.
Imekene pand´ õks hällü palo pääle,
teega tiiharo pääle,
panni_ks pardsi hällütämä,
suvõlinnu liigutama.
Sääl õks mul partsi pall´o lauli,
suvilinnu liiati kynõli.
Sõs olli ma_ks näio maani tarka,
kabo kundsõni kavval:
kõõ_ks ma kirja kirodi,
kõõ_ks raie paprõhe.
Vällä_ks kiräst kirotõlli,
vällä raie raamatusta,
vällä_ks panni paprõst.
Olli ma_ks näio maani tarka,
kabo kundsõni kavali:
kõõ_ks ma kirja kirotõlli,
kõõ_ks panni paprõhe,
vällä raie raamatusta.
Kui õks kistu kikkast,
ago lõppi lõunast,
õga_ks lõpõ-s näio synaq,
lõpõ-s näio lõigahusõq.
Sysarõtsõq, linnukõsõq!
Sai_ks ulli laulõmahe,
kehväkene pessemähe.
Andkõ_ks mullõ andis,
pandkõq pall´o uskuvassa!
Sysarõtsõq, linnukõsõq,
kui_ks mul essü ilosyna,
syna laulust lagosi,
heidi ma_ks sõrmõ sõlõ pääle,
lasi laja lehe pääle,
sys ma_ks sõlõst syna võti,
lajast lehest laulu sai.
Mul om õks peoh peenü papõr,
.....................................
Sysarõtsõq, linnukõsõq,
mino meelimar´akõsõq!
Ärä ti_ks põlgku-i tõõnõtõist,
tõõnõtõõsõ rõivit,
sündke_ks ütte süümähe,
mahtkõ_ks ütte magamahe!

SL 665.
H II 4, 103 (48) < Töganitsa k. - Jak.Hurt (1886).

Kui ma olli väikene,
kui ma kasvi kanasõh,
ime läts iks pallo põimõma,
suuhu suurilõ nurmilõ,
panni_ks hällü palo pääle,
teega tiiharo pääle.
Olli ma kuri ikmahe,
vilets vihha pidämähe -
sini- pallõl´ -partsi hällütämä,
tetre asja tegemähe.
Sääl iks partsi pall´o lauli,
tetre pall´o illo tegi.
Näio olli kuri op´mahe,
pakan´ tähele panõma -
pardsist mul sai pall´o laulu,
tedrest pall´o tiidmist.
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
jutu as´anda aie -
saa-s mul pardsist pall´o laulu,
tedrest pall´o tiidmist!
Olli mul ime ütsik naane,
ütsik naane latsilinõ.
Nakas´ iks kangast kudamahe,
hellä hoie heitmähe,
ala pand´ mu asja tegemä,
ala munna veerätämä.
Oll´ mul ime ilolinõ:
sõki_ks nitsit, ütel´ sõna,
heidi langa, ütel´ laulu.
Olli ma kuri op´mahe,
pakan´ tähele panõma -
kõõ ma kirja kirodi,
kõõ ma panni paprõhe.
Sedä_ks ma ilma ütle,
sedä as´anda arva -
mõista-s ma kirja kirotada,
mõista-s panda paprõhe!

SL 666.
H II 4, 297 (128) < Kito k. - Jak.Hurt (1886).

Kui ma olli näiokõnõ,
kui ma kasvi kanasõh,
olli ma kuri ikõmahe,
vilets vihha pidämähe.
Kolm olli_ks hällü mu imele,
kats mino kandijal:
üts oll´ nurmõ nulga pääl,
tõõnõ hellä hainamaal,
kolmas oll´ iks umah kotoh.
Ime vei mu hällü hällütelläq,
vei_ks kaplu kasutõllaq.
Ega_ks ma hällüh hällütelle-s,
ega ma kabloh kasutõllõ-s!
Ime_ks kudi ilokangast,
ime sõki synanitsit,
panni mu ala as´atama,
ala mu munna veerätämä.
Egas ma alla asja tiiq,
alla munna veerätelleq -
ime sõkk´ nitsit, sai sõna,
heidi langa, sai helü.
Säält iks mul sai pall´o sõnno,
sai lajalt laulusõnno.

SL 667.
H, Setu 1884, 510 (11) < Laaseruva - Jak.Hurt < Melähnüvä Hedo (1884).

Olõ-s ma koolih oppimah,
Võnnuh sõnno võttõmah -
kuri oll´ no koolih oppimah.
Synaq ommaq mul kotoh opiduq
ese laja lavva takah,
vel´o pikä pingi pääl.
Kost ma_ks, latsi, laulu sai?
Ese lahi lajaq lõmmuq,
vel´o_ks kisi pikäq pirruq,
säält latsi laulu sai,
imekana ilo ise,
säält ma, partsi, pall´o lauli,
lindu, ma liiastõ kynõli.
Saa-s mul laulu laisõldõh,
saa-s ilo istuhna -
ilo sai mul töödä tetenäni,
ilo sai mul asõld aiõnani:
kui_ks ma veeri veteteele,
lauli ma luu lauda man,
kats ma luku kaivo man,
viisi luku vii peräh.
Minno üldä-s töödä tegevät,
minno üldä-s asõld ajavat,
ülti mu laulu oppivat,
kargu[s]ta kaevat.
Nii mullõ_ks kolgast kur´otõdi,
veerest mullõ veerätedi.
Neiokõista noorõkõista,
minno_ks meelimar´akõista!
S´oo_ks mul opas´ uma ime,
ime_ks no lasi lautsilt:
"Tütär iks sa, hellä linnukõnõ,
kui saat sa, kana, kasunust,
virve, saat üles vinnünüst,
kui läät sa põldu põimmahe,
lak´a vällä laapimahe,
ärä mingu-i sa nuia nurmõ pääle,
vääsä mingu-i sa vyyra välä pääle -
pia sinnu no tuimas tundanõs,
pia sinno kalõst kaetas!"
Imekene opas´ kooldõna:
"Kõõ panni ma ilo ii pääle,
laulu panni laja välä pääle,
kõõ lätsi ma rõõmus(t) küläle,
latos´ olli ma külä latsilõ."

SL 668.
EKS 8° 4, 225 (23) < Räpinä, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Neiokõnõ, noorõkõnõ!
Ku ma_ks olli väigokõnõ,
maani mar´asuurukõnõ,
olli ma_ks kuri ikõmahe,
vilets vihha pidämähe:
ime_ks uinut´ ubinal,
meelüt´ mar´al magusal.
Ega ma_ks uinu-s ubinal,
meelüq mar´al magusal!
Neiokõnõ, noorõkõnõ!
Ime panni hällü kesä pääle,
kiiga kesä nulga pääle,
kuts´ iks kurgõ, pallõl´ partsi,
suvõlindu liigutama.
Sääl iks partsi pall´o lauli,
suvõlind liiastõ kõnõli -
säält sai latsi laululinõ,
inämb muida ilolinõ.

SL 669.
EKS 8° 3, 453 (5) < Räpinä khlk. - Joh.Hurt (1876).

Kui ma olli väigokõnõ,
maani mar´asuurukõnõ,
oll´ mul ime ütsik naane,
oll´ kabo kanastõlinõ.
Puuh olli ma põldu põimõh,
rüpüh rükä lõigatõh.
Olli ma kuri ikõmah,
visa vihha pidämäh:
imä uinut´ ubinal,
meelüt´ mar´al magusal,
ega ma es uinuq ubinal,
meelü-s mar´al magusal.
Ime panni hällü pinderele,
kiiga kesä nulga pääle,
kutsõ kurgõ, pallõl´ partsi,
laanõlindu liigutama,
tedrekestä tiigutama,
suvilindu suigutama.
Sääl sis partsi pall´o pajat´,
linnuq liiastõ laulivaq -
säält sai latsi laaluline,
inämb muida iloline.

SL 670.
EKS 8° 4, 337 (33) < Räpinä, Kõnnu k. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisendi H, Jagomann 147 (21) järgi on laulik Ado Nuul, Vastseliina khlk.].

Velekeseq noorõkõsõq,
lõigakõmi, hõigakõmi!
Mi veli hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline -
suu takah olliq suurõq nurmõq,
laanõ takah lajaq nurmõq.
Velekene noorõkõnõ,
lätsi põldu põimõmahe,
lak´a väljä laapimahe -
ärä põimi pikä põllu,
ärä laabe laja välä!
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, helläkene!
Mi ime ütsik naane,
ütsik naane latsiline -
panni hällü palo pääle,
tiiga tii veere pääle,
pallõl´ partsi hällütämä,
suvilindu liigutama.
Partsi opas´ pall´o sõnnu,
suvõlindu liiastõ lauli.
Lats olli kuri kullõma,
pakan´ tähele panõma.
Kui sai kana kasunussa,
virve üles veerünessä,
ragi vällä raamatusta,
panni vällä papõrista.

SL 671.
EKS 4° 4, 145 (15) < Räpina, Veriora v. - J.Kotli < Tsia Ann (1877).

Ülge_ks iistä, kel om inämb,
pangõ_ks pääle, kel om pall´o!
Mul ommaq sõnaq teol kasunu,
teo pikä pingi pääl,
teo suurila söödälä.
Kost ma, latsi, laulu saie,
ullikõnõ, sõnaq opõ?
Imä pand´ tiigo tii pääle,
tõisõ teieharra pääle,
panni pardsi painutama,
suvõlinnu liigutama.
Sääl partsi pall´o lauli,
suvõlindu liiast kõnõli.
Säält ma, latsi, laulu saie,
ullikõnõ, sõnaq opõ.
Säält panni papõrihe,
säält ma raie raamatuhe,
saie suurtõ säkso lauluq.
Kui mul sõnno puudunõs,
hääli ärä lõpõnõs,
viroda velle Vinnemaalõ,
tõisõ saada Saarõmaalõ,
lasõ tuvvaq sõnno sõlõ,
lavva pääle laululehe.
Küll ma sis sõlõst sõna võta,
lavva päältä laululehest!

SL 672.
H II 32, 875 (18) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Kui s´oo imä_ks minno hoisõ,
nännä kallis minno kanni,
veie kiigõ kesäle,
panni pardsi hällütämmä,
suvilinnu liigutamma.
Säält iks saie helle helü,
säält iks saie kummõ kurku:
ärä_ks sei ma lõivo lõõri,
ärä_ks sei ma kurõ kurgu,
sei_ks pikäst pihlapuusta,
kaiõ korgõst kuslapuusta,
võti_ks vereväst visnapuusta.
Selle_ks mul helle helü,
selle_ks mul kummõ kurku.
Ku meil synno_ks puudunõssa,
hääli ärä_ks lõpõnõssa,
sys vele Riiga viroda,
tõsõ saada Saarõmaalõ.
Ku meil synno_ks puudunõssa,
hääli ärä no lõpõnõssa,
küll ma_ks sõlõst syna lövvä,
helmekõrrast kynõlõ!

SL 673.
H I 2, 643 (4) < Vastseliina khlk. -G.Lenzius (1888).

Imel ma_ks olli ütsi latsi,
ütsi latsi, hüvä latsi.
Suu takah nu oll´ täl iks suurõq nurmõq,
laanõ takah lajaq nurmõq.
Lätsi tä_ks põldu põimõma,
lak´a väljä laapima,
pand´ iks tä hällü palo pääle,
teega tiilahkõmilõ,
pallõl´ iks tä partsi hällütämä,
suvilindu liigutama.
Parts iks sääl opas´ pall´o sõnnu,
suvilindu liiavõrra.
Säält iks ma, latsi, laulu saie,
imekana ilolise[s]:
latsi olli_ks kuri kullõma,
pakan´ tähele panõma.

SL 674.
H I 8, 423 (26) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Karl Trumm (1896).

Ommaq meil kavvõh kar´alaudaq,
eläjidõ elomajaq.
Laulu laul´ iks minne'essä,
tõõsõ laul´ tullõ'õssa.
Kubijas, kull´a velekene,
kiltri, kirriv tsirgukõnõ,
sää-i ma suvõl ummi sõnnu,
tahvi-i talvõl huulisida!
Kes lask sõnnu säädemähe,
säädemähe, märkimähe?
Suvõl vilssi vikahti nõalõ,
kalssi hainakaari pääle.
Olli talvõl teenja-tütrik,
kangas sais´ mul kambõrõssa,
peenikene peelde päällä,
linanõ ligi lagõda,
peenikene partõ alla,
villanõ võlli vaihõlla -
see taht kulda-kudamista,
lõimil maahalaskõmista..
Laulik oll´ mu esädä,
laulik oll´ mu imädä,
vei hällü haan´amaalõ,
kand´ kiigu kar´amaalõ,
pand´ pardsi piigutama,
häniläse hällütämä,
suvilinnu liigutama.
Pardsil oll´ iks pall´o sõnnu,
häniläsel hüvvi hääli,
suvilinnul liia laulu -
säält ma, latsi, laulu võti,
laulu võti, laulu löüse,
minka süänd sütütellä,
kurva miilt kostutõlla.

SL 675.
H I 8, 424 (30) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Jaan Toll (1896).

Sei ma seeni sõrmõluida,
seeni näre näpuluida,
puri käepulgakõisi,
nutsutõlli närdsukõisi,
seeni hällüh hällünesi,
pardõ alta pailussih,
nõrgõ nõrgah nõdõrmõh -
olõ-s keeltä küsümäh,
jalgu järeh-jooskõmah.
Ku ma kasvi, ku ma vinnü,
ku ma kasvi kar´usõs,
vinnü vitsavõtijas,
kar´a mõtsa-ajajas,
naksi ma sis laulõmaie,
laulõmaie, laskõmaie.
Küläq jäiväq kullõmaie,
vallaq jäiväq vaadõmaie,
mõtsaq mõttit märgimäie.
Ega s´oo olõ-i mino süüdü,
et mul tuhat lauluviisi!
S´oo om mino imä süüdü,
esä kalli kaasa süüdü:
imä pand´ pardsi hällütämä,
lõolinnu liigutama -
sõna sai pardsi pajatusõst,
lauluviisi lõo suusta!