4. Piduline.

SL 1358.
H, Setu 1874-1877, nr. 106 < Ton´a k. - Joh.Hurt < Palaga (1877).

Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiussõq linnukõsõq!
Naksi ma siiä tulõmahe,
velisihe ma veerümähe,
inne keere ma kirstu mano,
astõ annivaka mano,
otsõ ma hamõ[h]t ilolist,
laulu- otsõ ma -lista liniket.
Saie mul hamõh ilolinõ,
saie mul linik laululinõ,
veie ma rõivaq tarrõ,
võti ma ehteq üskä.
Tullaq tooti ma toimõhammõl,
veerdäq tooti rüvvül vereväl -
nakas´ mul ime ütlemä,
nakas´ mul kandja karistama:
"Tõugaku-i sa toimõhammõl,
viirku-i rüvvül vereväl!
Om sul kirstuh kir´olisõq,
perä all pilulisõq,
ajaq sälgä, panõq pääle,
panõq pääle parembit -
muidogi sul kirstu kesähtüseq,
ala kaanõ naaq sul kalõhtusõq!
Pööräq sa sälgä kitasnikku,
tõukaq sa sälgä turuhamõ[h]!"
Sis tulli ma, kulla, kos´tema,
viirdü aigu viitemä.
Jõie sis ma viina julgõhe,
jõie sis ma mamma magusahe,
kui mi jõie, juubnus jäie,
kui mi maidsi, maalõ sattõ!
Mille jäie mi juubnus juvvõnani,
mille sattõ mi maalõ maitsõnani?
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ -
ega tuu-s tä viina Vinnemaalt,
ega tuu-s mamma muialt maalt,
viina tegi tä umasta vilästä,
mamma tegi tä ummi maie päält,
selle saivaq täl ollõq unitsõq,
selle saivaq mammaq magusaq!
Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiussõq linnukõsõq,
uma[h] mi kotoh kul´atagõq,
vel´o mi tarõh vallatagõq!
Umah olgu-i mi kotoh kurvalisõq,
umil olgu-i mi velilä vihanõ -
siiä tulõ-s mi ilma istuma,
siiä tulõ-s mi saina saisõma,
tulli mi illo iskimä,
tulli mi kokko kul´atama,
veidi aigu vallatama!
Selle sis illo isime,
selle, kaboq, kul´atame,
virvekeseq veerätäme.