18. Annõpäävä laul.

SL 1398.
SKS Veske-Stein nr. 115 < Setumaa - V.Stein (e.a. 1872).

Inne nakas´ pühi tulõma,
kallis aiga kalluma,
annõpäivä astuma.
Kutsi kokko umadsõq,
ai_ks ütte arma hõimu,
naksi pühhi pidämä,
kallist aigu kandmahe.
Hoi[ji] mi hüvvä oinast,
lammast laukiotsa -
höä_ks oina otsõndi
ja lamba laukiotsa,
kutsi kokko umadsõq,
aie kokko arma hõimu.
Kuulkõq, õigõq umadsõq,
andkõq meile andist,
pankõq pall´o uskvas:
olli pido peenikene,
väikoq vastavõtmisõq.
Andkõq meile andist,
pankõq pall´o uskvas -
selle mi pidoq peenikeseq,
väikoq vastavõtmisõq:
meil iks suvõq sugõnõsõq,
halvaq aoq harinõsõq,
vili halva vihma tähe,
põld halva põvva tähe!
Hõimukõnõ, suukõnõ,
kõõ_ks mi võrgas võsakõnõ,
ankõq mullõ andis,
pankõq pall´o uskvas -
jääseq mu umaq unõhusi!
Selle jääväq mu umaq unõhusi,
kallis hõimu kaotsillõ:
elli ma ilma oholist,
kabo ello kah´olist -
ülä elli esändi[h],
kasa olli kuningi[h].
Neio elli ello oholist,
kabo elli kah´olist:
olli neio näüdsiko[h]
ja kabo kar´usi[h],
kodo oodi kuningist,
majja pästi päälikist.
Tulli üles hummongulla,
inne varra valgõ'õta,
haari kuu[d] kumardaq
ja päivä pallõldaq -
kuu käü üle kuningidõ,
päiv üle päälikide,
kuu_ks kuningallõ kumardas,
päiv iks pääliko pallõs.
Jumalallõ olguq teno!
Jõudsõ jumala pallõlda
ja Marija manida -
umma sai no pühhi pidämähe,
kallist aigu kandmahe.
Mõtlõsiq umalõ meelele,
kitäsiq umalõ keelele:
sai_ks pühhi pidämähe,
kallist aigu kandmahe!