13. Urbõpäävä laul.

Tsõõtamisõ laul.

SL 1380.
H, Setu 1903, 365 (4) < Küllätüvä k. - Jak.Hurt < Kull´o, Ivani naane (1903).

Tsõõ-tsõõ, urbõpäivä,
tsõõ-tsõõ, kallis päivä,
tuuq haina haletamma,
tuuq moro muhetamma,
tuuq lauta lambit,
tuuq sulgu suuri tsiko,
tuuq põhku põrsit!
Milles sa meele kavva tulliq,
kavva tulliq, kavva olliq?
Kos sa olliq, ku ma otsõ,
kos sa käkeq, ku ma käve,
urbõpäivä, tsõõ-tsõõ?
Olli ma_ks suuh soka all,
laanõh laja lehe all,
hillä_ks ma tulli hirtä pite,
tassa tulli taivast pite.
Mis mul söögist keedeti,
keedeti ja küdseti?
Keldoliimi keedeti,
havvõluid havvutõdi,
selle ma siiä kavva tulli,
kavva tulli, kavva olli.
Läbi tulli ma Riia riisõldõh,
läbi Tarto tapõldõh.
"Urbõpääväl pandas myni ruudja aia pääle, latsõq ehk noorõq inemiseq istusõq katsiharikalla tõne tõsõ ruudja otsa pääle, häll´väq üles ja alla ja tsõõtasõq nii."

SL 1381.
H, Setu 1903, 17 (6a) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tsõõ-tsõõ, urbõpäivä!
Urbõ_ks tull´ ohulinõ,
kallis aigo kah´olinõ.
Mille_ks meele kavva tulliq,
kavva tulliq, kavva olliq?
Hillä_ks tulliq hirtä pite,
tassa_ks tulliq talla pite.
Urbõpäivä_ks kallist aigo -
tuu_ks sa moro muhetamma,
tuu_ks haina haletamma!
Tõiq iks moro muadsõ,
tarõ_ks edidse tahmadsõ -
toonu_ks sa moro muhetamma,
toonu_ks sa haina haletamma!
Urbõpäivä_ks kallist aigo -
urbõ_ks tull´ uigõldõh,
uigõldõh iks, hõigõldõh.
Tundsõ_ks urbõ tulõvat,
kalli ao kaaluvat,
latsõ_ks otsõq orrõkõisi,
latsõq veiq vembikeisi,
minka_ks urbõt vasta võtta.
Urbõ_ks tulõ ilolinõ,
urbõ_ks laskus laululinõ.
Ammu_ks oodi sedä aigo,
kuna_ks oius urbõpäiv,
kuna_ks kallus kallis aig.

SL 1382.
H, Setu 1903, 363 (1) < Tsäältsüvä e. Tsäältsä k. - Jak. Hurt < Mat´o Nestorovna (1903).

Tsõõ-tsõõ, urbõpäivä,
urbõpäivä, kallist aigu!
Sedä aigu_ks ammu oodi,
sedä tunni tulõvat.
Lätsi_ks hillä hirtä pite,
tulliq tassa talla pite.
Läbi tulliq Riiast riisõldõh,
läbi Tarto tapõldõh*,
selle meele_ks kavva tulliq,
kavva tulliq, kavva olliq,
kavva tulliq, ruttu läädeq**.
* Urbõpäiv tull´ hill´okõsi ja tassa, sest paast um pikk ja paastu aol um laulminõ är keelet. Tohe-i sys lauldaq, kaidsõtas, tapõldas vasta, ku laulat.
** Pääle urbõpäävä tulõ jälki kõva paastunätäl, kuna lauldaq tohi-i (strastnaja nedelja).