12. Lihaheite lauluq. (Maasenitsa lauluq).

SL 1369.
A: SKS, Veske-Stein nr. 150 ja 158 < Melähnüvä - V.Stein (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein 1, nr. 34 ja H II 62, 681 (34).

A. (Algupärane üleskirjutus):

Sõidaq, sõidaq, sõnnikõnõ,
vana veli varsakõnõ!
Nu_ks ummõ maaselnits,
livvõlgõq ja lavvõlgõq!
Et lääs´ mi alla kõrdsi mano,
liigu alla Liiva kõrtsi.
Lätsi_ks kõrtsi, kõpsahti,
kõrdsi linki lipsahti,
võti viina, vipsahti,
kõrdsinaane naarahti.
Sys iks tulliq poodipoisiq,
võtiq viina, vipsahti,
ollõtoobiq tolmahti.
Massi_ks rahha lugõmata:
võti_ks puust pumaskit,
takast iks vanno taadõrit.
Velekeseq noorõkõsõq,
noorõkõsõ_ks, nõrgakõsõq,
(es) juu viina viisi täüsi,
kuusi täüsi mi kummuti.
Joogu-i umma meelekeist,
joogu-i pääs´ko pääkeist!
Kui_ks juudõ meelekese,
kui juut pääs´ko pääkese,
sys nakat tük´mä tülü pääle,
tahat nakadaq tappõlõma -
sys iks kudraq kakutasõq,
vahaladvaq vannutõdas!
Kaegõq mi sys muida velitsit:
kui naa_ks tük´väq tülü pääle,
sys iks näil kudraq kakutiq,
vahaladvaq vannutõdiq.

B. (Pärastine ümberkirjutus):

Sõidaq, sõidaq, saanikõnõ,
veereq, vana varsakõnõ!
Livvõlgõq ja lavvõlgõq,
liikugõ alla Liiva kõrtsi,
kaldugõq alla kõrdsi mano,
alla kõrdsi ussõ ette.
Täämbä lina-maslenits.
Lätsi_ks ma kõrtsi, kõpsati,
ussõ linki lipsati,
võti ma viina, vipsati,
kõrdsinaane naarati.
Tullivaq sisse turupoisiq,
Petseri liina poodipoisiq,
võtivaq viina, vipsati,
ollõ toobi tolmuti.
Massivaq rahha lugõmata:
võtivaq puust pumaskit,
takast vanno taadõrit.
Velekeseq noorõkõsõq,
noorõkõsõ, nõrgakõsõq,
ei juuq naaq viina viisi täüsi,
kuusi täüsi naaq kummuti.
Jõievaq mõtsa meelekese,
paigalt uma pääkese,
naksivaq tükmä tülü pääle,
tahtsivaq naadaq tapõlõma.
Kui naaq sis tüksiq tüli pääle,
kui naaq sis naksiq tapõlõma,
sis noil kudraq kakutiq,
vahaladvaq vannutõdiq.

SL 1370.
H II 4, 467 (196) < Vil´o k. - Jak.Hurt < Anni (1886).

Tulõq, sysar, mäe pääle,
keeräq, sysar, kingo pääle!
Kavva mi laula katõkese,
kavva kuugu kolmõkese?
Kui ti ei tulõq mäe pääle,
kui ti ei keeräq kingo pääle,
linaq kursti kuioma,
paklaq määtsä mädänemä!
Mille ti ei tulõq mäe pääle,
mille ei keeräq kingo pääle?
Om iks mängo mäe pääl,
ommõ lusti lumõ pääl,
olõ-i nuuq tandsoq talotarõh,
olõ-i lauluq lae all!
Lööge_ks hunni huulitsalla,
vaskitsyyri vanijal -
ommõ_ks maa maaselits,
ommõ vinne veeselits!
Pikä_ks paastuq pandanõs,
vanaq aoq arvatas
säitsemes iks nädäläs,
viies vii-joosõngus.
Tulli_ks kiräq kerikohe,
raamaduq rahvahe.
Miä om iks kirja kirotõt,
kua pant paprõhe?
Tuu olli_ks kirja kirotõt,
tuu pant paprõhe:
pikäq vet paastuq pandanõs,
vanaq aoq arvatas,
lasta-i näiot laulama,
kulla näiot kuukma:
kiä_ks kuuli, tuu kur´odi,
kiä näi, tuu näägudi.
Näiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
kohe mi ilo unõhtõllõ,
laulu meelest minehtelle?
Pankõ_ks ilo iä pääle,
pankõq lusti lumõ pääle!
Näiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
pangu-i illo iä pääle,
pangu-i lusti lumõ pääle -
tulõ_ks vesi Vinnemaalt,
musta pilvi Moskõvast,
vesi_ks vei mi ilo,
vesi vei, pilvi peti!
Pangu-i illo iä pääle,
pangu-i lusti lumõ pääle -
suurõ pangõq vüü päätihe,
laja vüü langassihe:
ommõ_ks man maatõh,
hinne man hingäteh!
Tandsi_ks mi taari tuvvõnani,
vettä tuvvõh veerätelle.
Näiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
nu saa_ks ikäv meil elidä,
nu saa_ks halv meil harida:
näio_ks suu sulutas,
näio keeleq keeletäseq!

SL 1371.
H, Setu 1874-1877, nr. 104 < Ton´a k. - Joh.Hurt < Palaga (1877).

Näiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
miä meil viga veerätellä,
kua meil viga kul´atõlla -
kyik meid lasti, neioq, laulda,
lasti meil, virvil, veerätellä!
Laulasigi mi, näioq, tõsõl kõrral,
kuugusigi mi kõrral kolmandal,
ega meil ei lastaq hummõn laulda,
lasta-i ülehummõnitsõ -
pikäq paastuq meil pantanõs,
rassõ aigu aronõs.
Näiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
kiä meil panni pikä paastu,
kiä meil arvas´ rassõ ao?
Papiq meil panniq pikä paastu,
koolipoisiq kurva ao.
Ega panõ-s papiq pikkä paastu,
koolipoisiq kurva aigu -
ime meil panni pikä paastu,
ese arvas´ rassõ ao!
Kae, kae mi meelestäni,
uma mi meele poolõstani -
s´oo ma kõrralda kõnõli,
aie juttu asjanda:
kuulu käve kolka piti,
kadso veerät´ viirtä piti,
kiri oll´ täl kivine käehnä,
raamat oll´ ravvanõ peohna,
kõõ tä kirja kirotie,
kõõ tä raie raamatuhe -
kuulu panni kurva ao,
arvas´ aigu rasõhõt!

SL 1372.
H, Setu 1903, 392 (5) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Neio_ks-kõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
üteh kuuh iks kul´atagõq,
virveq, üteh veerätelgeq!
S´oo jääs iks meil mynõst mälehtädä,
kavva kaugust kynõlda!
Pikä_ks paastuq meil pandanõsõq,
rassõq aoq arvatasõq,
kurvaq aoq kor´atasõq
säitsemestä nädälistä,
viies vii-joosõngust,
kuvvõst maa-kuiongust.
Laulasiq, ega lasta-i,
kuugusiq, ei kullõldaq -
mi_ks suu sulutas,
keeli_ks meil lindu keeletäs.
Küläneioq, kütseq neioq,
sõbrakõsõq, mu sõsarõq,
kuis mi_ks sullu uma suu,
kuis mi_ks keelä uma keele?
Innebä_ks mi käki käeräti,
innebä_ks sullu suuräti,
kui mi_ks sullu uma suu,
kui_ks keelä uma keele!
Lää_ks mi kolka kul´atamma,
lää_ks mi viirde veerätämmä.
Vell´o_ks meile hiiro ehitelli,
vell´o_ks no varsa valmistõlli,
miä olõ-i iä iih olnuq,
kuupäivä kohki käunuq,
sada päivä sadulah.
Panni tä_ks säksa saanilõ,
vasitsillõ vankrillõ,
vell´o_ks istõ ede pääle,
neio_ks ma piire perä pääle -
lätsi mi kolka kul´atamma,
viirde aigu viitemä.
Kui_ks tä piisü minemä,
lei_ks tä liiva liinasihe,
lei_ks tä mua Moskõvahe;
püsü-s upin otsa pääl,
linaseeme lehe pääl,
suuh kyik mättäq märisiväq
suurõ ruuna sõidakist,
paadi jalapandmisõst.
Sõidi_ks mi tiid sillalist,
lasi_ks mi tiid lavvolist:
eelä meil vell´o tii ost´,
toona rahvas raha mass´.
Lätsi sys iks kolka kul´atamma,
lätsi_ks mi viirde veerätämmä.
Sääl saiq kokko kolga neioq,
virveq, saiq kokko veere neioq,
sääl iks mi kuuh kul´atõlli,
virveq üteh veerätelli.
Kolga neio_ks, kullakõsõq,
veere neioq, virvekeseq,
kul´atagõ_ks, veerätägeq,
ilotagõq, nal´atagõq -
om nu maa maaselits,
om vinne veeselits!
Pikäq paastuq meil pandanõs,
rassõq aoq arvatasõq.
Jummal iks tiid tõõsõ kõrra,
vagivahtsõ ajastaka -
kolm iks om surma suvõl,
katsi katsko hainakul -
kua meid iks koolõs, kua eläs,
kua_ks meid kohe jäänenes:
kua_ks meid koolõs kogonist,
kua_ks meid viiäs viimätsest,
saa-i inäb nätäq neio ello,
saa-i kaiaq kabo ello!
Lää_ks mi kodo laullõh,
laullõh, laskõh.
Siih iks mi näi viis imeht,
viis imeht, kuus kurja:
tsiga_ks orsila magasi,
ärä sääl kassi kangast koi,
käppä kisi nitsit,
lammas iks lasta hällütelli.
Neiokõsõ_ks noorõkõsõq,
kui_ks mi esi kodo lää,
virvekeseq velitsille,
mingu-i kodo ilolisõq,
vele tarrõ veeräteh -
kerikoh iks kellä lüüdi,
Pihkvah iks pilli puhuti,
viidi_ks taad rahvast vetsernallõ!
Kiräst iks loivaq kirämeheq,
raivaq vällä raamatust:
jo no om iks õdagukõnõ,
no iks tulõ pikk paast,
no iks astõ rassõ aig -
mingu-i inämb, munaq, muidõ mano,
mingu-i inämb kokko kul´atamma,
virveq ütte veerätämmä!
No_ks tulõ pühänes päiv,
astus armas aokõnõ,
tult iks üles hummogulla,
varra väiko valgõga,
sys iks hindä ehitellet,
varra hindä valmistõllõt -
ega sys keerä-i kirmaskihe,
ega lasku-i laado pääle,
sys iks kiirkeq kerikohe,
sys iks astkõq alõvahe:
sys iks om pikkä paastu,
rassõ aigu arvada,
kurva aigu kor´ada!

SL 1373.
H, Setu 1903, 10 (1) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tulõq, sysar, mäe pääle,
keeräq, sysar, kingo pääle!
Siiäq om jummal mäe loonu,
Eessu kingo kirotannu,
mäe loonuq neio mängiq,
kingoq neio keerätelläq.
Pikä_ks paastuq pandanõsõq,
rassõq aoq arvatasõq
säitsemest nädälist,
viiest vii-joosõngust,
kuvvõst maa-kuiongust.
Innebä mi_ks sulu suurõ sõlõ,
käkisiq helmekõrra,
kui_ks mi keelä neio keele,
kui_ks mi sulu neio suu!
Taha-i mi keeldäq neio kiilt,
taha-i mi sulguq neio suud!
Jummal iks käve teedä pite,
Pühä Maarja maada pite
kiri_ks kivene käeh,
raamat iks ravvanõ peoh.
Lasi_ks kirä lavva pääle,
pand´ iks paprõ paja pääle.
Kiä_ks karas´ kaema?
Vell´o_ks karas´ kaema,
miä_ks lasti kiri lavva pääle,
panti_ks papõr paja pääle.
Jummal iks käve teedä pite
neio_ks kiili keeldenänni,
neio_ks suud sulguh:
jummal iks keeli neio kiili,
Maarja_ks sullõ neio suu
säitsemest iks nädälist,
viiest iks vii-joosõngust.
Neio_ks ikula kynõli:
"Kuis mi_ks keelä uma keele,
kuis mi_ks sulu uma suu?
Laula_ks mi kodo kuuldmalda,
ese_ks-ime tiidmäldä:
laula_ks mi lauda mõskõh,
karga_ks karja ravitõh,
laula_ks mi luu lauda man,
kats iks luku kar´a man.
Ega_ks sinnä kodo kuulõ-i,
kodo_ks kuulõ-i, ese tiiä-i!"
Pikä_ks paastuq pandanõsõq,
rassõ_ks aoq arvatasõq,
kurva_ks aoq kor´atasõq.
Miä_ks meil viga oll´ veerätellä,
kua olli_ks meil viga kul´atõlla?
Neio- olli_ks meil -mängo mäe päälä,
lusti olli_ks lumõ-uarmõh!
Vell´o_ks osti kolmõq kängäq:
üte_ks puidsõq, tõõsõq luidsõq,
kolmandil olli_ks kuldakundsaq -
puidsõ_ks kängäq puie tuvvaq,
luidsõ_ks kängäq lusti lüvvä,
kolmandil iks kuldakundsaq,
noidõga_ks kerikoh kävväq.
Miä_ks meil viga veerätellä,
kuu_ks valul kul´atõlla,
ao_ks valul as´atõlla,
sysaridõ_ks sõlõ valul,
ime_ks hellä helme valul!
Neio_ks noorõq, mu sysarõq,
ärä_ks mi keeleq keeletäseq,
mi_ks suuq sulutasõq!
Jummal iks tiid jumalakõnõ,
kiä_ks näge tuu päävä,
tuu_ks ao tulõvat,
kuna saa jäl iks kullaq üttekokko,
mar´a_ks tõnõtõsõ mano,
ütte_ks-kokko kul´atamma,
lastas meid iks ütte laulõma?
Ilo_ks ilodu ütsindä,
kammõlikku katõkese -
ilo om iks illos´ ütsäkesi,
laulu_ks kallis katsakesi.
Ilo_ks otsõ ütsät,
laulu_ks kai katsat:
ilo_ks hulka harinuq,
laulu_ks parki panõhunnuq.
Saa_ks kümme neiokõist,
katõsa kabokõist,
nakasõq sys neioq laulma,
kullakõsõq kuukma -
pill iks helle pedäjäne,
kannõl iks kummõ kuusinõ,
neio saa_ks viil helü helehemb,
neio_ks käu kumu korgõppa!
Pill iks helle pedäjäne -
ärä_ks petä pilli helü,
kata_ks kandõlõ kumina!
Naksi_ks ku neioq laulõma,
piisü_ks illo pidämä,
neio lätsi_ks kumu korgõhe.
Lätsi_ks kumu kundu pite,
helü_ks hellä mõtsa pite.
Lei_ks pilli pedäjäq,
lei_ks kannõlda kadajaq,
neio_ks viil helü helehep,
neio_ks kumu kumõhõp.
Neio_ks, sirgõq sysarõq!
Olõ-i üteq sysarõq,
üte_ks kandija kannõduq,
ütest olõ-i mi süämest sündünnüq,
ütest olõ-i mi verest vinnünnüq -
nii_ks sündüq neio hääleq,
neio_ks hääleq, sõbra sõnaq,
kui_ks mi üteq sysarõq,
üte_ks kandija kannõduq,
üte_ks ime imetetüq!
Miä_ks mi või võiva tetä,
kua_ks võiva kohe minnä?
Jummal iks hoiaq toda neiot,
toda_ks kapo kasumast,
kual iks olõ-i umma imme,
umma_ks imme, umma esse!
Vaivalinõ_ks vaestõ elo,
ohulistõ olõminõ -
ime pidä_ks hoolõ vaesõst,
kand iks kõrra kah´olitsõst.
Neio_ks-kõsõq noorõkõsõq!

SL 1374.
H, Setu 1903, 326 (Lisa) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Läke_ks mi mängmä mäe pääle,
kingo_ks pääle keerätämmä!
Neio om iks mängo mäe pääl,
neio om iks lusti lumõ pääl.
Om iks no jummal mäe loonuq,
Eessu_ks om kingo kirotannuq,
mäe_ks no loonuq neio mängi,
kingo_ks no neio keerätellä.
Siiä_ks mi tulli liugõlõmma,
livvõ_ks-lõmma, lavvõlõmma;
siin iks mi liuglõ linno hüvvi,
pakõlit parebit.
Nii_ks no hüäst mi linaq
kui_ks sii rii-tiikene;
nii_ks pikäst mi linaq
kui saa_ks sii saanijälekene!
Neio_ks-mi-kõsõq noorõkõsõq,
kiä tulõ no_ks mängmä mäe pääle,
kingo_ks pääle keerätämmä,
noil iks linaq linikist,
mi_ks paklaq pallapoolist;
kiä ei tulõq mäe pääle,
kiä ei keeräq kingo pääle,
kiä_ks kiird keressehe,
kiä_ks astus aho pääle,
lina_ks tuul kursti kuioma,
pakla_ks määtsä mädänemä!
Mi_ks linaq linikist,
mi_ks paklaq pallapoolist!
Neio_ks-mi-kõsõq noorõkõsõq,
seeni_ks mi laulkõq, meeni lastas,
laulkõ_ks mängo-mäe pääl,
laulkõ_ks kinä kingo pääl!
Jummal iks meele mäe loonuq,
Eessu_ks kingo kirotannuq,
mäe_ks loonuq neio mängi,
kingo_ks no neio keerätellä.
Neio_ks-mi-kõisi noorõkõisi,
ärä_ks mi keeleq keeletäseq,
ärä_ks mi suuq sulutas,
suu saa-i_ks lauldaq sukugi,
keeli_ks lauldaq kibõnat!
Kiä_ks no sulg mi suu,
kiä_ks no kiild mi keele?
Ese_ks no kiild neio keele,
ime_ks no sulg neio suu.
S´oo_ks no kõrralda kynõli,
jutu_ks no as´alda ai:
keelä-s ese neio kiilt,
sullu-s ime neio suud -
papi_ks no keeliq neio suu,
muuga_ks no sulliq neio suu!
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
jutu_ks as´anda ai:
papiq no_ks keelä-s neio kiilt,
muugaq no_ks sulu-s neio suud -
kiri_ks no tulli kerikohe,
kaldu_ks no kiri kambrõhe,
Eessul olli_ks kiräq kirotõduq,
Maarjal olli pantuq paprõhe.
Eessu_ks no käve teedä pite,
Pühä_ks no Maarja maada pite,
jummal tõi_ks kirä kerikohe,
lasi_ks tä kirä lavva pääle,
jummal käve_ks no paastu pandõh,
kurva käve tä_ks aigu kor´atõh
säitsemestä nädälistä,
viiest iks vii-joosõngust,
kuvvõst maa-kuiongust.
Käve_ks no jummal teedä pite,
Pühä Maarja maada pite,
kiri oll´ täl iks kivene käeh,
raamat oll´ täl iks ravvanõ peoh,
käve_ks tä kirjo kirotõh.
S´oo_ks tä kirä kirotõlli,
pant olli_ks s´oo paprõhe,
miä lasti no_ks ese lavva pääle,
panti papõr paja pääle.
Ese_ks-no-keist helläkeist -
kaaldu tä_ks kirja kaema,
tulli_ks tä kirja tundõma.
Miä om iks kirja kirotõt,
miä om iks pant paprõhe?
Tuu olli_ks no kirja kirotõt,
oll´ pant paprõhe:
jummal iks käu teedä pite,
Pühä_ks no Maarja maada pite,
neio käu_ks tä kiili kiildeh,
neio käu tä_ks suud sulguh,
pikkä käu tä_ks paastu pandõh,
rassõt käu tä_ks aigu arvatõh,
kurva käu tä_ks aigu kor´atõh
säitse_ks-mest nädälist,
viiest iks vii-joosõngust,
kuvvõst maa-kuiongust.
Neio_ks lausi meelestänni:
"Ese_ks-kene helläkene,
inneb iks mi sulu suurõ sõlõ,
inneb iks heidäs´ helmekõrra,
käkisi_ks mi uma käeräti
kelderehe kivi ala,
kambõrõhe kannu ala,
kui_ks mi keelä uma keele,
kui_ks mi sullu neio suu
säitse_ks-mest nädälist,
viiest vii-joosõngust,
kuvvõst iks maa-kuiongust!"
Neio_ks lausi meelestänni,
lausi_ks tä meele poolõstanni:
"Laula_ks mi kodo kuuldmalda,
ese_ks-ime tiidmäldä,
laula_ks luu lauda man,
katsi_ks karja ravitõh,
laula_ks no lauda mõskõh,
tandsi_ks no tarrõ pühkih;
laula_ks lastõ nägemäldä,
ilma_ks kodo kuuldmalda,
ese_ks-ime tiidmäldä!"
Neio_ks-kõist noorõkõist,
linahiust linnukõist -
mitte või-i_ks midägi tetä!
Kui_ks tulõ kurva aig,
astus iks kurva aokõnõ,
naka_ks mi käuma ker´kohe,
naka astma alõvahe.
Kurva_ks aol kutsutas,
rassõl aol arvatas,
sys lää_ks mi, pardsiq, papi mano,
sys iks mi joosõ jumalillõ.
Neio_ks-kõisi noorõkõisi,
linahiussit linnukõisi!

SL 1375.
H, Setu 1884, 141 (34) < Kran´tsova k. - Jak.Hurt < Darja Petrovna (1884).

Läke_ks, sysar, mäe pääle,
keergeq, sysar, kingo pääle!
Selle om jummal mäe loonu,
Eessu kingo kirotanu:
mäe om loonuq lastõ mängiq,
kingo neidiste keerätäq.
Livvõlgõ_ks linno hüvvi,
tanolango tasatsit!
Linik iks tahtsõ linno hüvvi,
tano lango tasatsit.
Neiokõsõq noorõkõsõq,
ärä_ks mi mäng´keq mäe pääl,
löögeq lusti lumõ pääl,
piä illo iä pääl!
Illos´ iks meil ilo iä pääl,
illos´ lusti lumõ pääl.
Laulkõ_ks mi kolmõssa kuussa,
säitsemessä nädälissä -
sys iks meil suu sulutas,
sys meil kiil keeletäs!
Jummal iks teenes, kui tuu saanõs,
kui_ks jõvva paastuq pikä paastu,
vanaq aoq arvõllaq?
Kos mi panõ_ks umaq suurõq sõnaq,
suurõq sõnaq, lajaq lauluq?
Keldrehe kivi ala,
kambrõhe kaanõ ala.
Tulõ_ks kui päivä pühäne,
kallus kallis aokõnõ,
kui_ks mi keerä kelderehe,
kui mi karga kambõrõhe,
sääl iks meil ikiq suurõq sõnaq,
suurõq sõnaq, lajaq lauluq.
Neio_ks taidsõ vasta lausta:
"Ooda_ks, oodaq, ilokõnõ,
annaq aigu, laulukõnõ!
Lasõ_ks tulõ pühikene,
kaalus kallis aokõnõ,
sys sõnaq võta_ks kaala sõglaga,
lauluq kaala langaga!"
Neiokõisi noorõkõisi,
külä tsõõrikit sõsarit -
paasti_ks naaq paastu, pahalitsõq,
kanniq kõrda, kah´olitsõq.
Tõnõ_ks-tõsõlõ kõnõliq:
"Külä_ks tsõõrigoq sõsarõq,
valla vahaladvakõsõq!
No_ks mi mängi mäe pääl,
kingo pääl keerätelle -
jummal iks tiid jumalakõnõ,
kua_ks meid eläs, kua koolõs,
kua kohe jäänenese,
kas saa_ks meil paastu paastutus,
vana aigu arvatus?
Mitu om iks surma suvõla,
katsi katsku hainangul:
ütsi kuri koolõminõ,
tõnõ taudsi tapõminõ,
kolmas iks võõra võtõminõ.
Paremb iks kuri koolõminõ,
kui tuu taudsi tapõminõ
ehk kui vyyra võtõminõ:
taudsi_ks tapi, maalõ mati,
koolu kogoni koolõdi,
võõras iks võti umas or´as,
kääni umas käskijalas!
Jummal iks hoiaq toda neiot,
toda kapo kasumast,
kiä saa_ks vyyra or´as,
neio muidõ näidsikos!

SL 1376.
H, Setu 1903, 367 (5) < Küllätüvä k. - Jak.Hurt < Kull´o, Ivani naane (1903).

Tulõ_ks, sysar, mäe pääle,
keeräq, sysar, kingo pääle!
Ku sa_ks tulõ-i mäe pääle,
keerä-i kingo pääle,
linaq sul sys kursti kuioguq,
paklaq sys määtsä määkuq!
Livvõlgõ_ks mi linno hüvvi,
pakkõlida parembida!
Meile_ks pikkä paastu pandas,
rassõ aig arvatas
säitsemestä nädälistä,
viiest vii-joosõngusta.
Lasta-i sys lauldaq meilä,
lasta-i, kullaq, kul´atõlla -
meil iks suu suluti,
suu suluti, kiil keeleti.
Kallu_ks mi karja ravitsõmma,
liigu lehmi nüssemähe,
sääl mi_ks karga karja ravitõh,
tandsi tarrõ pühkih
ilma kodo kuuldmalda,
ese-ime tiidmäldä.
Olõ-i kohus kul´atõlla,
veere man või-i veerätellä!
"Siih jakatas viil muid laula mano, kui tahetas, nigu nr. 777-779."

SL 1377.
H, Setu 1884, 451 (18) < Teaste k. - Jak.Hurt < Teaste Saava (1884).

Läkeq mängmä mäe pääle,
kall'mahe kaldõhe!
Livvõlgõ_ks mi, lavvõlgõq,
kingo ala keerätelge!
Sedä_ks aigu ammu oodi,
ammu oodi, kavva kaie,
kuna mi tulõ mängmä mäe pääle,
kaldõhe kargamahe,
hunni_ks laskma huulitsallõ,
vaskiratast vanijallõ.
Läke_ks mi alla mäe ala,
esi naakõq laulõmahe!
Neio_ks-kõsõq noorõkõsõq,
pikä_ks paastuq pandanõsõq,
vanaq ajaq arvatasõq!
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
Mari tiid madalikku,
kui_ks jõvva paastu pikäq paastuq,
vanaq ajaq arvõlla!
Kui mi_ks paastu pikäq paastuq,
vanaq ajaq arvõllõ,
sys läämi_ks kokko kolmi pooli,
veerä kokko viisi pooli,
sõbra_ks lää ütsile sõnolõ,
imelatsõq laulõmahe!
Kae_ks, kae meelestäni,
kae meele poolõstani:
neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
kui meil iks pandas pikäq paastuq,
vanaq ajaq arvatasõq -
kua meid koolõs, kua eläs,
kua meid iks kua perrä jääs -
tõnõ_ks-mi-tõista mälehtelgeq,
ärä meelest minetelgu-i!
Kui mi_ks tõista mälehtelle,
lasõ-i meelest mitu aigu,
hüä_ks om kuuldaq kuulijalla,
paremb nätäq nägijäl!
Kui mi_ks paastu pikäq paastuq,
vanaq ajaq arvõllõ,
kui meil iks tulõ lihavõtõ,
astus armas ajokõnõ,
kui mi_ks tii hällü hüäle maalõ,
panõ kiigu tollõ maalõ,
lää_ks mi kokko kolmi pooli,
veerä kokko viisi pooli,
ütte_ks laulu laulõmahe,
piinit sõnnõ pillumahe!

SL 1378.
H II 4, 401 (169) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).

Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
nu_ks pandas pikk paast,
vana aig arvatas -
tulli_ks kiräq kerikohe,
raamaduq rahvahe!
Nu laulkõ_ks kolmõst kuust,
laulkõq säitsmest nädälist!
Lasta-i sys laulda näiokõsil,
lasta-i kuuku kullakõsil:
nu_ks ti käugõq kerikohe,
nu_ks astkõq alõvuhe,
haarkõq jumalat pallõlda,
haarkõq Marijat manida!
Ku jõvvat iks jumalat pallõlda,
jõvvat Marijat manida,
sys nakas iks jummal jõvvutama,
armas jummal avitama.
Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
olt iks ti ulliq op´malda,
olt noorõq nuum´malda:
kargat iks ti karja ravitõh,
vett tuvvõh veerätellet,
laulat iks ti lauta minneh,
tandsit ti taari tuvvõh -
jõvva-s sulguq näio suud,
jõvva-s keeldä näio kiilt.
Ärge ti käugõq kinäste,
astku-i ti avarahe:
ajagu-i sälgä valgõt hamõht,
kinnä käust käe pääle;
käugõ_ks ilma ehtilda,
kaboq ilma kaalatsilda,
ehteq viigeq ar keldrihe kivi ala,
kambrõhe kannu ala!
Ku_ks liigus lihavõtõh,
ku kallus kallis aig,
sys kiskõq vällä kivi alt,
kankõq vällä kannu alt,
sys iks sälgä ajagõq,
sälgä säädkeq, pääle pankõq!

SL 1379.
EKS 8° 4, 330 (29) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 128 (12) märgib talletuskohaks Järvepää küla.]
Velekeseq noorõkõsõq,
laulgõq kuvvõsta kuusta,
säitsemestä nädälistä,
viiest vii-joosõngusta!
Velekene noorõkõnõ,
ärä_ks mu suu sulutas,
ärä keeli keeltäs
Velekene noorõkõnõ,
kuis iks ma sulu uma suu,
kuis ma keelä uma keele?
Inneb ma_ks sulu suuräti,
innemb käki käeräti,
kui iks ma sulu uma suu,
keelä uma keele!
Velekene noorõkõnõ,
laulasigi, ega lasta[-i],
kuugusigi, ega kuulda[-i]:
ärä_ks mi suu sulutu,
ärä keeli keeletü!