25. Õpetus kositavale neiule.

SL 1133.
H II 32, 883 (27) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Tüterekuq, taterekuq,
mingeq ti mustalõ mehele,
tinõ'õllõ Tuumallõ!
Tuu_ks avit asõnd tetä,
tsiasüümä siädä,
latsõputro lämmistädä.
Ärä ihakuq ilosallõ,
ärä püüdkuq punatsõllõ -
illos miis iks ikõtas,
punanõ veri pusõrdas!

SL 1134.
H, Gr.Q 1, 463 (1) < Räpina khlk. - Fr.Kõiv (1891).

Sõsarakõnõ helläkene,
mingu-i pallo mehele!
Sääl sa seenejuuri silitset,
tatijuuri tasut,
kotikust süüt kuulusi,
mässäkust süüt määnüsi.
Mineq merde mehele -
sääl egä päiv toorõs tulõl,
elukala katlalla,
nurm nukõrdas rüki,
järv kaldas kallo!
Pää kullu kullanõ,
tõõnõ hoogu hõpõnõ
latikit lahku'õn,
havvõ päid haalin.
Ait meil haugi har´ani,
tõinõ latikit laeni,
kolmas kelta kelbäni.
Salvõn meil saiateräq,
kotin meil kulatskiq.
Meil um kotun kolmi kaivu:
üts vett veereni,
tõõnõ olut otsani,
kolmas mõdoga mõõdõtu.
Hõbõ'õtsõq meil aiavitsaq,
kuldakuppu koa pääl,
tarõ meil um tahmata,
moro meil um muata.
Jätäq sa kodu kolmi muudu,
velisihe viisi muudu:
üts suur suikminõ,
tõõnõ suupruuk´minõ,
kolmas vastakostminõ!
Ku su miis merelt tulõ,
kaasa kalarannalta,
mineq sa vasta, mehiläne,
keeräq vasta, kimalanõ!
Suiq sa sulastõ pää,
laabiq lastõ pää,
mineq sa sulgu, suiq hobõnõ,
mineq talli, tasuq hobõnõ!