14. Ärä ti hoidkoq huulõsit.

SL 1106.
EKS 8° 4, 463 (30) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Sõsarita, linnukõisi,
mi meelimar´akõisi!
Ärä ti_ks hoidkoq huulõsit,
piirkoq palõht peenükeist!
Olõ-i huulõq hoietavaq,
palõh peenü peetävä,
saa-i sarnast kirstu kirja,
saa-i vakka valgõt!
Neiokõsõq noorõkõsõq,
hoidkõq hüvvä hamõhta,
parembat pallapuult,
hoidkõ_ks lito linikit,
hoidkõq kõrda kõrikit,
tsea_ks-sõrga sõrmussit,
varsakapja kaputit,
hoidkõq puuta puutit,
kirstutäüs kindit!
Neiokõsõq noorõkõsõq,
tuust iks saasõ kirstu kiri,
tuust saasõ vakka valgõ.
Hoora_ks hoitvaq huulõsit,
litsiq piireq peenü palõht,
varõq verd valusat.
Neiokõnõ noorõkõnõ,
anna mi teno jumalalõ,
au suurõ Maarijalõ:
ega mi_ks nynna alla lasõq,
käkiq nynna käüssehe,
suluq suud räti sisse!
Neiokõnõ noorõkõnõ,
lätsi ma läbi kolmõst hulgast:
läbi mehist, läbi naasist,
läbi tüke tütrikast,
läbi ma_ks poos´ast poeldi -
neiokõnõ noorõkõnõ,
ega ma_ks nynna alla lasõq,
käkiq nynna käüssehe.