12. Pedäjälaul.

SL 1074.
H, Setu 1903, 106 (52) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Om meil iks pikk pedäjämõts,
om iks korgõ kuusõmõts,
om iks pikk Pindi mõts,
om ostõtav Orava mõts.
Paist´ taa_ks ese paja ala,
välge_ks vele värehille.
Kui naka_ks mi koto tegemä,
elitarrõ ehitämmä,
Pindi tuu_ks mi mõtsast pedäjäq,
ärä_ks osta Orava mõtsast.
Kui naka_ks mi tarrõ tahtma,
elämist ehitämmä,
miä_ks mi või võiva tetäq?
Umil iks mail Orava mõts,
olõ-i kado-kavvõndõh!
Sääl omma_ks pikäq pedäjäq,
sääl omma_ks kalliq kadajaq.
S´oo_ks ma ütle ni kynõlõ:
saa-i tarrõ rahalda,
saa-i koto kullalda!
Olgu_ks raha ragojallõ,
kuld iks kodo tegijälle,
kiä_ks tarõ tahotsõs,
hüä tarõ höölitses,
tege_ks sainaq siidedseq,
pand iks põllõ põrmandust,
laja_ks linigeq laesta,
pikä_ks linigeq pingest,
pand iks ao akõnist,
tege_ks hirreq helmidseq -
saa_ks illos neio liin,
kabo_ks karranõ kerik!
Neio_ks taidsõ vasta laustaq,
kabo_ks kõvastõ kõnõldaq:
"Tii-s taad tarrõ tahotsõja,
tii-s hüä höölitsejä!"
Neio_ks-kõisi noorõlkõisi -
neio_ks mi kokko kogosi,
saisi_ks mi ütte sagarikku,
esi_ks mi hinele kynõli,
mar´a_ks mi hinele manidsi:
"Miä_ks mi tii, neiokõsõq,
kua mi tii, kullakõsõq?
Teke_ks mi üles neio liin,
kabo_ks mi karradsõ kerigo!
Ütsil iks tingil üles tii,
katsil iks tingil kasvatõllõ,
kolmil iks tingil kokko panõ.
Har´a panõ mi_ks havvõ hambist,
katusõ_ks kanamunõst,
panõ_ks mi ao aknõst,
panõ_ks mi päävä päälikost,
laja_ks linigeq laesta,
pikäq panõ_ks mi linigeq pingest,
panõ_ks mi hirreq helmidseq,
tii_ks mi sainaq siidedseq,
panõ_ks mi põllõ põrmandust.
Sisse_ks juuskvaq siidilaivaq,
vällä_ks juuskvaq väidselaivaq,
ussõ_ks juuskvaq ubinalaivaq."
Müüdä_ks lätt kats kaubamiist,
kollq iks kõrkiva sulast.
Tõnõ_ks-tõsõlõ kynõliq,
tõnõ_ks-tõsõlt küsütelliq:
"Miä_ks s´oo liinosit,
kua_ks kulla kerikit?
Om iks s´oo suur soolaliin,
om iks s´oo rassõ rahaliin?"
Neio ma_ks kuuli, kosti vasta,
taitsõ ma_ks targastõ üteldä:
"Kuulgõq ti_ks, kats kaubamiist,
kolm iks kõrkiva sulasta:
olõ-i s´oo suur soolaliin,
olõ-i rassõ rahaliin!
S´oo om iks neio liin,
kabo_ks karranõ kerik,
ütsil iks tingil üles tett,
katsil iks tingil kasvatõt,
soola_ks-maalõ soetõt,
leevä_ks-maalõ lepütet.
S´oo om iks neio liin,
kabo_ks karranõ kerik,
ütsil iks tingil üles tei,
katsil iks tingil kasvatõlli,
kolmil iks tingil kokko panni.
Panni_ks mi ao aknist,
panni_ks mi päävä päälikost,
katusõ_ks tei kanamunõst,
har´a_ks havvõhambitsõ.
Tohi-i tuvi pääle minnäq,
pääle minnäq pääs´okõnõ!
Lajaq panni_ks mi linigeq laest,
pikä_ks linigeq pingest,
panni_ks mi põllõ põrmandust,
tei_ks sainaq siidedseq.
Kuulgõq ti_ks, kats kaubamiist,
kollq iks kõrkiva sulast,
tulgõq ti_ks sisse, ostkõq siidi,
kaubõlgõq kalõvat!
Lääväq ussõ ubinalaivaq,
käävä_ks sisse siidilaivaq,
käävä_ks vällä väidselaivaq;
tohi-i iks tuvi pääle tullaq,
haugas iks har´alõ linnada!
Selle_ks tohi-i tuvi pääle tullaq,
haugas iks har´alõ linnada:
katus om iks kanamunõst,
hari om iks havvõhambist!"
* * *
Neio_ks-no-kõist noorõkõist -
neio oll´ iks loonatark,
mari oll´ iks maani mõistõlikku.
Naksi_ks suurõq sõitõma,
kaubameheq kaaluma,
sõidiq no_ks, sõidiq suurta teedä,
lasi_ks naaq teedä lavvolist.
Neio jäl iks, sirgõt sysard,
neio_ks, meelimar´akõist -
olli täl iks kari tii veereh,
kari mäekaldõh.
Jäiq iks suurõq saisõma,
jäi_ks kõrgiq kõnõlõmma.
Ärä_ks neiolõ kõnõliq,
kabolõ kadsatõlliq,
ärä_ks lausiq meelestäni:
"Neio_ks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
müü_ks sa meele Mur´o-lehmä,
kauplõ_ks meele Kares-lehmä
ilma_ks kodo kuulõmalda,
ese_ks-ime tiidemäldä,
vell´o_ks raha lugõmalda!"
Neio_ks lausi meelestäni:
"Või-i_ks ma müvväq Mur´o-lehmä,
kaubõldaq Kares-lehmä
ilma_ks kodo kuulõmalda,
ese_ks-ime tiidemäldä!"
Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ!