Eeskõne.

Siin panen rahvateaduse sõpradele "Setukeste laulude" tõise köite ette, kus lüürilised laulud sees on, s.o. niisugused laulud, mis mitmesugusid inimese tundmusi luulelisel kombel ette kannavad. Esiotsa arvasin, nagu ka esimese köite eeskõnes (lhk. V) olen tähendanud, kõiki lüüriöisi laulusid tõise köitesse kokku võtta, aga tööd trükile valmistades pidin pea ära nägema, et nad mitte kõik siia ei mahtunud. Pidin pulmalaulude keskpaigas tõise köite lõpetama, järelejäänud laulusid kolmandaks köiteks kõrvale pannes. Missugused laulud siin tõises köites ruumi on leidnud, näeb lugeja "Sisikorrast", mis laulude ette on trükitud. Kolmanda köite jaoks jäivad: suurem osa pulmalaulusid (sajapäeval, vakapäeval ja "peräoütäl"), nurganaiste ehk "ris´tkeste" laulud, surmalaulud ja siis veel mõned lisad endistele lauludele, mis väljaandja hiljemalt setukeste suust üles on kirjutanud ehk muidu säält ja täält saanud. Kolmanda köite jaoks pidivad jääma ka sõnumed laulude korjamisest ja korjajatest, niisamati ka seletus setu keelemurdest ja pisukene setu sõnaraamat.

Laulude väljaandmise viis on siin seesama, mis ju esimeses köites tarvitati. Kui mõni uus setu laulude sõber seda mitte veel ei tunne, siis lugegu tema esimese köite eeskõnet, kus kõik ära on seletatud.

Setukeste laulude käsikirju on vaheajal kaks kogu endistele juure tulnud. Suvel 1903 olin ma kaheksa nädalat Setumaal, setukeste vanu mälestusi ja nende praegust elu ja olu uurimas. Siis kirjutasin hoolega ka nende vanu laulusid üles, nimelt kahe naisterahva suust, kokku 31,520 rida. Need laulurikkad ja osavad laulikud olivad Miku Ode, lesknaine Helbi külast, ja Martini Ir´o, abielunaine Kolovinna külast. Ode ütles mulle 20,720 ja Ir´o 10,800 rida ette. Ir´o oleks veel enam ette laulda võinud, tema laulu ja luuletuse (h)allikas ei olnud ammugi veel tühjaks saanud, aga kibe tööaeg ei lubanud pitkemalt "Peterbuura kirämehele laulusynno üldäq". Ode ütles omad laulud seekord kõikotsas olevat. "Tiiä-i no midägi inäp, vaist no edespidi viil midä miilde tulõ", - nende sõnadega lõpetas laulik oma mitmepäevase ütlemise.

Tähendatud uurimise reisil 1903 pli mul üliõpilane V.Reier Tartust seltsimeheks ja abiliseks kaasas. Tema valmistas päevapiltisid setude elust ja sehkendas pliiatsiga üles, mis meil Setumaal tähelepanemise väärt näitas olevat. Päevapiltisid sai umbes 40 tehtud, umbes niisama palju ka pliiatsi sehkendusi. Aga hr. V.Reier aitas mind ajuti ka laulude kirjutamise juures, kui mul omad sõrmed ja silmad ära väsisivad. Tänan noort suguvenda veel siingi lahke kaastöö eest. Laulude kogu, mis sel suvel kirja sai pandud, täidab minu "Vanavara" korjanduses iseäralise paksu käsikirjalise köite selle päälkirja all: "Setu laulud 1903". Kirjutuspoogen on käsikirjas neljaks murtud. Siin trükis, laulude päälkirjas, tähendatakse neid laulusid järgmise lühendusega: "H, Setu 1903, 4°."

Tõine kogu setukeste laulusid, mis siin juure on tulnud, on pisukene, ainult 8 laulu suur. Aga laulud on kõik ilusad, käivad kõige paremate hulka. Ma kirjutasin nemad aastate 1872 ja 1880 vahel üles, kui ma Otepääs õpetajaks olin. Aastat ei ole mul praegu enam meeles, aga niipalju mäletan veel selgesti, et ma seekord Vastselinnas piiblipüha jutlust käisin pidamas ja sääl ühe setu naisterahva leidsin, kes osav laulik oli. Tema suust panin need kaheksa laulu paberisse. Lauliku nimi ja elukoht on ülestähendamata jäänud. Laulude käsikiri on mitme tõise vanavara korjandusega ühte köitesse punutud, poole kirjutuspoogna kaustas, selle nime all: "Vanavara Raasukesed". Siin trükis on selle kogu päälkiri nõnda lühendatud: H, V.R. in folio".

Et pulmalaulusid täiesti ja selgesti ära mõista, arvasin tarviliseks, setukeste pulmadest pitkemat seletust teha. See seletus on siin raamatus lhk. 463-499 leida ja loetagu enne läbi, kui laulusid hakatakse lugema ehk uurima.

Nees, kes "Setukeste laulude" kogu arvustades mitte hästi rahul ei tahtnud olla, et ma Räpinä ja Vastseliina laulud nendega välja andes olen ühendanud, võivad otse sest tõisest köitest selgesti ära näha, et nimetatud piirikihelkondade ja setu laulude lahutamine raske, ühendamine aga loomulik ja asjalik oli. Mitu laulikut, kes küll Räpinäs laulusid korjajtele ette on ütelnud, nõnda et nende laulude korjanduses oma koha poolest Räpinä nime alla käivad, on ise Setumaalt pärit, nagu ju nende nimed tunnistavad: Okse Tanilovits (vaata tt: 668, 677, 689, 693, 713, 717, 766, 772, 780, 810 jne), Höödo naine (vaata tt: 683, 718, 730, 732, 735, 781, 782, 807 jne) ja Hökla (vaata tt: 871, 872 jne). Need on kõik setu nimed; nende laulikute laulud - seda võime julgesti arvata - on suuremat osa kõik vaidlemata Setumaa omandus.

Paksu kirjaga trükitud numbrid "Sisikorras" tähendavad täielisemaid ehk paremaid laulusid, mis ilulugemiseka sündida võivad.