Suvesulane [2531-3917]

 

	Ale õks jal imele ütel´,
	maamalõ manitsõlli:
	“Ese-õks-jal-kene, imekene,
	kats latsõkasvatajat!
2535	Suvõst lää õks ma muidõ sulasõst,
	vaenõ suurõ vaiva sisse –
	kuule saa-i õks ma kululda minnäq,
	pardsi, minnäq paprõlda!
	Esest olõ-i õks imp raha saajat,
2540	olõ-i tingä tiinjät.”
	Ime õks sis ikula isahto,
	maama lainala lasõhto:
	“Alest saa-i õks imp maja pidäjät,
	katusõ katjat,
2545	muudku om õks täl tunnil tuu jutt,
	minotil tuu miil
	kooli- õks kõõ –jutta kõnõldõh,
	klassi arva arvatõh!”
	Esekene õks sis olilt
2550	sidänkilt
	“Alest saa-i õks imp mi süütjät,
	pääs´o pää ravitsõjat!”
	Kui sai õks sis kolgalõ kuulda,
	velja veerele tiidäq,
2555	vell´o lätt õks et suvõst sulasõst,
	pardsi palgavõtjast,
	kodo tulliq õks kõik tuhandaliseq,
	astõq aurukatla meheq.
	Õga õks nimäq pall´o kauplõ-s,
2560	veid´ond hinda hel´otõllõ-s –
	olli õks näil miis meeleline,
	Ale-vell´o verd pite.
	Ime õks hot´ saat´ ikkõh,
	kasvataja kahitõh,
2565	ikuga õks nääq saadiq Eestimaalõ,
	kaihomeelel kavvõndõhõ,
	Ale oll´ õks küll pehme petmähe,
	vikur esse vetütämmä –
	Ale kuts´ õks kõõ kull´a maamakõsõst,
2570	hõigas´ hellä esekesest:
	“Ime, saadat õks kui poiga ikkõh,
	tätä, kanna kah´omeelel,
	sääl naka õks ma naardõh elämähe,
	karõldõh tüühö kallu!
2575	Mullõ ülgu-i õks ti kunage kur´astõ,
	haarku-i halva sõnakõist!
	Kuri vidä õks sis minno kuusistikko,
	pakan´ suurõ paiju sisse,
	peremiis õks sis ütles: “Pini om!”,
2580	krundi herr: “Koir om!”
	Ma õks joht taha-i pini nimme,
	kunage koira sõnna –
	hüä taha õks ma ollaq, höste tetäq,
	ausahe atra kandaq!
2585	Ime-õks-sa-kene, esekene,
	taadõkõnõ, teedakõnõ,
	õga lää-i õks ma iäst igäväst,
	kaugõst kogonest –
	kulla lää õks ma mõnõst kuukõsõst,
2590	suurõst suvõ keressest!”
	Ale õks jal ütel´ imele,
	imele, esele:
	“Kotoh tekeq õks ti tüüd hill´okõtsi,
	ajagõq kokko aigopiti:
2595	ime, rikk'ku-i õks ar umma rinnakõist,
	teotagu-i tervüt,
	ar sa naaku-i õks siin tohtrit tundmahe,
	arstõ piti aelõmma!
	Tohtrikõsõq ka õks tahtvaq tuhanit,
2600	arstikõsõq armurahha,
	sis võtat õks mul kotist kooliraha,
	pallõt käest paprõraha.
	Ime-õks-sa-kene, esekene,
	sedä olõ õks ma kuulnu, kullakõnõ,
2605	mõnõ käest mõistuisi:
	hillä õks kui sõvvat, kavvõ jõvvat,
	ruttu õks kui läät, roppo näet!”
	Ale õks tuud peenü peremiist,
	kulla kodo-viijät –
2610	kullõl´ õks tä poisi kongokõisi,
	Ale-vell´o vigurit,
	esi õks tä mõtõl´ umal meelel,
	umal keelel keerätelli:
	“Vii õks ma kodo proomi pääle,
2615	velja aost veitöst!”
	Ütel´ õks tuu peenü peremiis,
	hindälle hel´ot´ sõnna:
	“Üts õks no saa, miä saa:
	üts õks kas luts, kats vähke?
2620	Vii õks ma kodo viguritsõ,
	umma kodo kongolitsõ –
	kas saasõ õks mul vessel´
	kullanõ kongolinõ?”
	Kiäki saa-s õks tiidäq Ale miilt,
2625	mõtõlda mõttit.
	Ale õks sis ütel´: “Ar no lääme,
	kulla s´oost kor´ussõst
	Sis jätt´ õks tä ese tervest,
	mar´a maama jumalaga.
2630	Ale õks sis imele ütel´,
	maamalõ manitsõlli:
	“Õga õks ma inne kodo saa-i,
	iskeq ese majja,
	kui liigus õks taa kokko liina kuul,
2635	kallus alõvo klass!
	Sis õks ma kulla kodo tulõ,
	Ale-poig kodo astu.”
	Sis läts õks jo Ale astumahe,
	vereväga veerümähe.
2640	Savvo leiväq õks kõik külä saarõnurmõq,
	undsõtivaq orastõnurmõq
	suurõ õks sõnni sõidakit,
	paadi jalapanõkit.
	Tii õks jal triksõ, palo praksõ,
2645	suu-õks-jal-mättäq märisiväq,
	tõrvaskannuq tõrõlivaq
	suurõ õks täku tännitämist,
	hiiro ruuna hirnmist.
	Takah õks jal ütel´ tatimõts,
2650	korgõq seenekuusõkõsõq:
	“Oo õks taad tarka Alekõist,
	kavalat imekanna!
	Selle läts õks ar suvõst sulasõst,
	pardsi, palgavõtjast:
2655	Toona õks küll Ale mõtsa tull´,
	kavval Ale mõtsa kaldo,
	kirvõs õks täl mürgüne mürisi,
	kuvvas kuusinõ kumisi.
	Sis õks tä kuusõlõ kumard´,
2660	pill´ riste pedäjälle,
	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Kuusõ-õks-sa-kõnõ, tammõkõnõ,
	vaher, valgõ velekene,
2665	ar sa õks jal, petäj, pet´ku-i minno,
	kataj, teku-i kavaluist -
	sis jätä õks ma teid ragomalda,
	mar´a, maalõ laskmalda!
	Teil ka õks küll ommaq julgõq juurõq,
2670	julgõq juurõq, uhkõq ossaq –
	juurõq nakasõq õks kas tattõ juhatamma,
	leheq siine seletämmä?”
	Vaher õks ütel´: “Vaagu sullõ!”,
	kuus ütel´: “Kuugu sullõ!
2675	Ale-õks-sa-kõnõ, velekene,
	kallis imekanakõnõ,
	toona meele õks naaq tsirguq tsirisiväq,
	suurõq kulliq kul´ativaq:
	kui tulõ õks tuu tunnikõnõ,
2680	astus tati-aokõnõ,
	sis naka-i õks vihma sadamahe,
	mamma
	tati tulõ õks et kuul kuiv aig,
	põrk´na
2685	Sis saavaq õks naaq tatiq tahmatõduq,
	suurõ seeneq sopsahunuq.”
	Muuq õks kõik puuq kõnõlivaq,
	laanõ puuq laulaskõlliq:
	“Ale, võit õks ar minnäq Eestimaalõ,
2690	kuust rahha korjamma!”
	Ale jätt´ õks sis meid ragomalda,
	laanõ latvo laas´malda.”
	Takah timmä õks jal lepäq leelotõlliq,
	paijuossaq pajatõlliq:
2695	“Ale saasõ õks jo Eesti piiri pääle,
	manna lastõ [=?manalastõ] maie pääle.
	Ale läts õks sis kodo korgõhõ,
	elämiste ilosahe.
	Inne õks Ale tarrõ lää-s,
2700	lää-s sinnä seenitsehe –
	Ale päst´ õks ar iist hüä hobõsõ,
	targa võtt´ õks ar ruuna taossist.
	Ale oll´ õks küll vessel, oll´ virk,
	oll´ kavval, oll´ kallis:
2705	õga panõ-s õks tä talle taostõga
	panõ-s sulgo suidsõtõga,
	kette õks tä külge keerätelli,
	haakõ mano haarutõlli.
	Pehme oll´ õks sis miil peremehel,
2710	oigõ süä ostjal.
	Haino pand´ õks tä ette haljit,
	maahaino magusit.
	Ale jätä-s õks suitsit sullu pääle,
	päitsit pääligo lävele:
2715	vastatsülla õks ar pand´ vaja otsa,
	kolmipoodi koogu külge.
	Ale läts sis tarrõ teretämmä,
	teretämmä, tervütämmä.
	Ale õks sis teret´ terävüiste,
2720	and´ kätt kärmähe.
	Inne võtt´ õks tä säläst tuu särgi,
	uhkõ rõiva olgõ päält,
	kiä õks täl peräh oll´,
	kua kulla kodo tõi,
2725	sis võtt´ õks jal säläst uma särgi,
	pindsago piha päält.
	Sis õks nääq seiväq, sis jõivaq.
	Ale õks sis mõtõl´ umal meelel,
	pääs´o umala päälä:
2730	“S´oo läts õks mul süük süämehe,
	vaijo juuk varbihe,
	s´oo õks mul juuk joudu and´,
	süük süänd sütütelles.
	Siin õks ma koori-i kuruslakko,
2735	naka-i ritka riiv´mähe!
	Hot´ õks siin om suur tüü,
	suur tüü, pall´o vaiva,
	õga õks tüü ihho riku-i,
	rassõl tüül ramõhu-ie,
2740	kui õks tiide mõistuisi,
	tahat minnä tarkuisi!
	Nuur õks om iho, vessel´ veri,
	nuur lätt õks kõõ iho ilotõh,
	vessel´ veri veeräteh.”
2745	Ale tekk´ õks jo rokka ruunalõ,
	tõi vett verevälle.
	Õga tii-s tä rokka ropotsõhõ,
	tuu-s vett virilähe –
	tõi õks tä vett vesselähe,
2750	tekk´ rokka rohkõhõ.
	Kõigil õks sis oll´ hüä miil,
	kodorahval kuldasüä.
	Sis heitsiq õks nääq, mar´aq, magamahe,
	hellä unda hingämmä.
2755	Alelõ õks sis säete säksa asõ,
	kaubameehte kat´mõkõsõq,
	linaq õks pääle liidetivaq,
	tekiq pääle tekküväq.
	Ale õks sis hingäs´ kui herr,
2760	puhas´ sängüh kui poodimiis.
	Tull´ õks sis hummok, sai valgõ.
	Ale tull´ õks sis ülest ajamalda,
	kulla muidõ kutsmalda.
	Rutto õks tä süüt´ hüäq hobõsõq,
2765	vereväq veerätelli.
	Sis läts õks tä nurmõ kündmähe,
	arro atra kandmahe.
	Varõs läts´ õks hot´ varra vao pääle,
	inne päivä ii pääle,
2770	Ale läts´ õks vil vell´o aiksappa,
	vali nurmõ varahappa.
	Sääl künd´ õks küll Ale kübäräldä,
	atra kaabulda kand´.
	Kiä õks sis kai, tuu kadsat´,
2775	kiä näkk´, tuu näägudi:
	“Kagoh õks meil om imeh kaiaq,
	imeh kaiaq, kummõt´ kuuldaq!
	Taa õks küll ollõv laisa poig,
	videliku
2780	laisa künd õks et poig plootnahe
	veretsilk vesselähe!”
	Mõni õks ütel´ mõnt muudo,
	kua ütel´ kuvva muudo:
	“Taa õks küll om ime suku,
2785	kallis maama kalenjat
	ime om õks ar targasta opano,
	maama virgast veerätänü:
	ime om õks täl hirm hiussõh,
	maama kari
2790	Ale künd´ õks sis poolõne pääväne,
	kallis kar´alõunõni.
	Hopõn olli õks täl iih jovvulinõ,
	ratso iih rammuline,
	õga õks tä väsü-s vao pääl,
2795	turba man tuumatõllõ-s.
	Ale ka õks, vell´o, villu lask´,
	vallus poiss valitsõlli –
	edimält õks tä tihka-s ilotõllaq,
	tihka-s laulo laaditõllaq.
2800	Tälle õks jo pia perrä tulte,
	tulte kodo kutsmahe.
	Tälle õks kui ülte üts sõna,
	kats-kolm kadsatõdi,
	sis jätt´ õks jo hobo saismahe,
2805	hiiro ruuna hitskmõllõ.
	Võtt´ õks ar iist ilosahe,
	koldi
	võta-s õks tä rutto ropotsõhõ,
	haara-s suurõ habinaga.
2810	Ale läts´ õks sis kodo ilosahe,
	moro pääle muudsahe.
	Oo õks tuud tarka velekeist,
	kavalat imekanna –
	hot´ õks ka süä süvvä tahtsõ,
2815	linnu miil leeväpalla,
	lää-s õks tarrõ tä ullistõ,
	joosõ-s rutto, rumalahe –
	inne õks tä hobõst väherdelli,
	lei tiiro tii pääl:
2820	sis saa-i õks taad vika verevälle,
	murõht mustalõ ratsolõ –
	murrõkõsõ õks tä jätt mulla pääle,
	haigusõ haina sisse.
	Hiiro vei õks tä talle tassakõtsi,
2825	laatrehe laadnahe,
	Ale õks vil käel ilestelli,
	peopessil pehmütelli,
	pääle õks vil tiidse teki panda,
	linarõiva liigutõlli.
2830	Esi õks tä pand´, esi ütel´,
	katt´ tekke, kadsatõlli:
	“Karv, olõq õks sa illos kat´mõ
	liht´
	Sis õks ka olõ-i mino süüd,
2835	suur viga sulasõl.”
	Tälle õks sis riib´ ristikhaino,
	vei vikke veid´okõsõ:
	“Sullõ õks ma anna kündmäst,
	verevälle vidämäst!”
2840	Alet õks jo tarrõ kutsuti,
	härbänne häälitigi.
	Timmä ka õks sääl höste hoietigi,
	rahva muudo ravitigi.
	Alet õks armast poisikõist,
2845	suvõ hüvvä sulasõkõist –
	pääle läpe-s õks tä leevä lesätädä,
	pääle soola suigahuda!
	Ale õks eis´ tiidse uma tüü,
	vaenõ poiss uma vaiva:
2850	karas´ õks tä talle kaemahe,
	kulla ratsot kobimahe,
	sis vei õks jal timä vii mano,
	oja viirde oiutamma.
	Ale oiut´ õks sis hobõst oigõhõ,
2855	vii seeh vetütelli,
	hopõn sai õks sis vessel´ vii seeh,
	sai ussin oidummast,
	vatukõnõ õks sis lasko lainõllõ,
	higi vette veerätelli.
2860	Hiiro tull´ õks sis vällä hirnõh,
	musta vällä muhaskõh.
	Oo õks tuud tarka Alekõist,
	kavalat imekanna –
	mitond hoit´ õks tä hobõst mitond muudo,
2865	kuut ratsot kuut muudo.
	Alel oll´ õks küll huul´ hummogol,
	tõõnõ ilda õdagol
	hobõsit õks hoitõh,
	kaarasüüjit kaiõnõni:
2870	üül õks tä tekk´ ütsäq rokaq,
	pääväl kand´ katsaq kaaraq.
	Kui tull´ õks taa tüü-aokõnõ,
	rühe rüäpõimukõnõ,
	sis oll´ ka õks küll hüä Ale miil,
2875	kerge timä keelekene:
	õga lää-s õks nääq kurõst kumardamma,
	pardsist maalõ painutamma –
	sääl olliq õks kõik massinaq majah,
	all aurukatlakõsõq.
2880	Küll aivaq õks nääq auruga kokko,
	põimiq, mar´aq, massinaga.
	Pääväl õks nääq saivaq sada hakke,
	tull´ tuhat kuhilikko.
	Ale õks sis laul´ ladosahe,
2885	veerüsähe veerätelli:
	“Kagoh olnoq õks meil kuum kumardõlla,
	pallav maalõ painutõlla!
	No anna õks küll kuuma mi kullõlõ,
	sälähalu harakillõ.
2890	Teime õks mi tunnil tuhat tüüd,
	minotil mitmõvõrra.”
	Ale õks ka imme manitsõlli,
	umma kandjat kahitsõlli:
	“Kui tege õks tä kotoh, mu ime,
2895	kand kokko kull´a maama,
	imel om õks sääl kuum kumardõlla,
	pallav maalõ painutõlla!
	Imel lääväq õks sääl otsa olaluuq,
	lööväq pinna pihaluuq.
2900	Sis lööse õks täl nigu
	lööse kidsi
	ime saasõ õks sis puusõst pukõrdõnu,
	nimesist nikõrdõnu.”
	Alekõnõ õks kõõ murõht´ imekeist,
2905	imekeist, esekeist:
	“Esel ommaq õks meil põlluq väigokõsõq,
	tiiraaq till´okõsõq,
	kavvõst om õks täl paigast kokko viiäq,
	ütsäst paigast üskä võttaq.
2910	Ese om õks mul kangõ kandmahe,
	videlik viimähe:
	ese om õks kõõ pikäh pindre pääl,
	põllu otsah urvitõllõs,
	esel om õks küll piip uma tüü,
2915	tubagokott kullus aamõt´ -
	imel tulõ õks küll tuvvaq umal tur´ol,
	kandjal kandaq kangla all.
	Kui jääse õks mul ime haigõst,
	maama tõppõ tõmmatas,
2920	sis jääväq õks näil viläq tsirgu süvväq,
	kurõ maalõ kumardõlla,
	musta jääväq õks sis tsirgu munnõ luvvaq,
	haha tsirgu poigõ hauduq.
	Kavvõst saa-i õks ma minnä kaemahe,
2925	kaemahe, nägemähe!
	Sis tulõ õks jal imel leevä lein,
	leevä lein, soola surm.”
	Ale õks sis pahal pajatõlli,
	kurval meelel sõna kostõ:
2930	“Tuu om õks mul hirm hiussõh,
	pelgü peenü palgõh:
	mino nakasõq õks vaest palka pallõmma,
	vaesõ rahha vaidlõmma.
	Ma olõ ka õks hallõ süämega,
2935	piso pehme viiega.”
	Alekõnõ õks kõõ armuga kõnõli,
	kallel süämel kadsatõlli:
	“Hallõ om õks mul esse ne imme,
	kallis kattõ vanõbat!
2940	Imme om õks vil inäbä hallõ,
	kandja meelest kallep,
	sündünü olõ õks et ime süämest,
	kasuno kangla all,
	ime olõ õks et verest viirdünü,
2945	maama sarnosta sadano.”
	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Vaesõl ka õks om vaiva pall´o,
	kurvaliisil koor´at
2950	Ale õks sääl oll´ poolõ suvvõ,
	kulla mõnõ kuukõsõ.
	Poolõl olli õks tä suvõl puhas poiss,
	mitmõl kuul korgõ miis:
	jalaq olliq õks kõõ kinni kikkani,
2955	hamõh hämm
	Ale tii-s õks tüüd tehkeh,
	kanna-s kokko kahitõh –
	hot´ olli õks vil nuur velekene,
	nõrk nõdõr nõokõnõ,
2960	siske timä õks tüüd tehnätigi,
	vaiva vasta võõdõtigi.
	Kui õks tä kostke kodo tull´,
	Ale tüüst kodo astõ,
	kõõ kuts´ õks sis kull´a peremehest,
2965	ilosast or´a esest:
	“No mullõ õks ti angõq andest,
	pallõ pall´o uskvast –
	ollaq jovva-s õks ma põdõr põllu pääl,
	kokko kanda kahru võrra!
2970	Agu tei õks ma täämbä tibu võrra,
	kokko kanni kud´u võrra?”
	Peremiis õks sis ütel´: “Ale pett,
	armas om õks meil ala-heitlik,
	õga õks tä kitä-i umma tüüd,
2975	sulanõ suurustõllõ-i!
	Ale mõist õks meil ollaq sulasõh,
	mõist tiindreh häste tiineq.”
	Tälle ütel´ õks sis peenü peremiis,
	or´a-tätä os´atõlli:
2980	“Olõs mul õks naid olnu-s ummi latse,
	kallit kaabupääkeise,
	sis sinno õks ma kaeseq kasvopujast,
	kodo- sinno õks me –herrast korjasiq!”
	Tälle õks sis ütel´ tuu ime,
2985	or´a-maama manitsõlli:
	“Alet õks meil ausat poisikõist,
	terävät tiindret!
	Ale taht õks ar kävvöq kuvvõq kooliq,
	kõõ tüküs õks täl süä tüdengest.
2990	Kui lätt õks sul au ausapast,
	lätt kohus korgõst,
	Ale-õks-sa-kõnõ, poisikõnõ,
	sirgõ seto velekene,
	- setol ka õks om sirgõ poiss,
2995	vinne suul veerüs vell´o –,
	meil kasus õks ka lill liina veereh,
	vahalatva latsõkõnõ!
	Imel om õks tä üts tütrekene,
	kandjal üts kanakõnõ,
3000	kolm and õks küll majja kullalõ,
	kats tarrõ kallilõ -
	täl ommaq õks kõik kodo kuut süld,
	virve maja viit süld.
	Mi om õks tä otsani umanõ,
3005	mi meelimar´akõnõ.”
	Tälle pidi õks sis jutto pernaane,
	nõvvo and´ õks sis söögi nõstjani:
	“Ale, saat õks kui naasevõtjast,
	kulla naase kosijast,
3010	sis õks sa võtaq tuu näio,
	kosiq tuu kullakõnõ!
	Or´a- kutsuq õks sis –ese ostmahe,
	kasvo-tätä kauplõmma!
	Uma panõ õks ma keero keskehe,
3015	märksa märgo vaihõllõ,
	sis saasõ õks küll timä su umanõ,
	sino meelimar´akõnõ.”
	Sis õks jo Ale naaraskõlli,
	tiindre läts´ teräväpäst.
3020	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Kooli ommaq õks vil eloq elämäldä,
	kimmäq paprõq kinnütämäldä.
	Kuulõq õks sa, peenü peremiis,
3025	pääle peenü perenaane:
	ello tiiä-i õks vil ette üldäq,
	muudo perrä murõhtõlla!
	Ma mõtlõsiq hot´ võttaq mõisnikka,
	kossiq kolga korgit,
3030	õga õks taa rikas vaest taha-i,
	korgõ salli-i kurvalist!”
	Tälle õks sis ütel´ peremiis,
	perenaane nal´atõlli:
	“Meil õks küll om sääne miil,
3035	sääne miil, kinä kiil:
	innep õks mehele annaseq,
	targalõ taatasiq,
	kui õks andaq tol´akollõ,
	juhatada joodikõllõ!
3040	Tol´ak õks leotas tuhanit,
	joodik saat sadasit.”
	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Murõh õks no, murõh s´oost moodost,
3045	nal´a peräst naase-jutt!”
	Tuud aivaq õks nääq jutto joogi man,
	kohvi man kul´atõlliq.
	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
3050	“Mul õks ar vaja tüühö minnäq,
	sulasõl suurdõ mõtsa!
	Lää õks ma, poiss, puie perrä,
	naistõrahva raotohe –
	no õks küll om sääne ilm,
3055	virve vihmasadaminõ.
	Sullõ tuu õks ma kodo puusüle,
	haloriida ristetsellä.
	Kuulõq õks sa, peenü peremiis,
	uhkõ or´a-esekene,
3060	kolka või-i õks ka nätäq korgit,
	viir nätäq veerüsit –
	agu tulõ õks sul varas varikost,
	kuri miis kuusistikust,
	halv veese õks sis sino haloq,
3065	kuri poiss puuriida!
	Õga saa-i õks sa vahteq suurt varast,
	mõtsakoira kor´ada,
	õga olõ-i õks sul haloq taba takah,
	loofkaq puuq luku takah.”
3070	Alekõnõ õks sis läts´ umma tüühö,
	puhas poiss puumõtsa.
	Kagoh timmä õks nääq takah kõnõlivaq,
	veernat poissi veerätiväq:
	“Sedä võimõ õks mi kõigilõ kõnõlda,
3075	mõnõlõ mõistutõlla,
	sulanõ õks et tükös suurdõ tüühö,
	astus ilma ajamalda.
	Õga olõ-i õks meil vaja Alet aijaq,
	kunage sõnna kostaq,
3080	Ale astus õks meil ilma ajamalda,
	lätt lähätämäldä!
	Timält kuulõ-i õks mi kuu kurja sõnna,
	aastaka halva sõnna –
	kuri om õks täl sõna: kullakõnõ,
3085	paha sõna: pardsikõnõ.
	Timmä saasõ õks meil iäst mälehtellä,
	mõnõst aost muistutõlla.
	Peremiis õks sis ütel´ perüs häste,
	vesselähe veerätelli:
3090	“Alet võisi õks hot´ lehte lüvväq,
	kasetahe
	suurõl om õks et setol sääne poig,
	vaesõl mehel vali poiss!”
	Tuu sai õks kui jutt aetost,
3095	Alekõnõ kõnõldost,
	sis kaivaq nääq vällä läbi paja,
	aivaq pääd aknast:
	poiss tulõ õks jo puiega kodo,
	hani kodo halgaga!
3100	Sis karksiq õks nääq vällä kaemahe,
	armuga vasta astõq:
	“Alekõist õks meil armast poisikõist,
	hüvvä tüütegijät –
	puuq tõit õks sa kodo plootnahe
3105	kõivohaloq kõrdapiti.”
	Ale saat´ õks sis saraja mano,
	puukuuri kottallõ.
	Ale pillu-s õks maalõ perätöhe,
	panõ-s riita ribahunult –
3110	halokõsõq õks kõik kummaldõ kor´as´,
	taha-s sällülde säädäq.
	Ale õks kor´as´, eis´ kul´at´,
	pand´ halga, haard´ laulo:
	“Tsiri õks no, tsiri, tsirgukõsõq,
3115	kos teil kull´a peäkese?
	Tarõ om õks kas takah tammõ otsah,
	kerikoh kellä otsah?
	Teele tii õks ma muudsaq mulgukõsõq,
	os´a-hüäq oosõkõsõq –
3120	siiä võidõ õks ti, pihoq, pessi tetäq,
	pääs´oq pääle karadaq,
	pääl võidõq õks siin, tsirguq, tsiristellä,
	varõsõq vallatõlla!
	Kittäq võidõq õks ti sedä kelbäkeist,
3125	poisi puuriidakõist,
	pääle kitkeq õks jal kelbä peremiist,
	kulla maja-kubijat!
	Tuu ka õks maja kõrda lätt,
	ommaq ehtsäq inemiseq,
3130	kohe õks naaq lintseq tsirgukõsõq,
	tulliq torrõq tuvikõsõq:
	tuu õks om maja lilletet,
	lilletet, lehitet,
	tsirguq õks lintseq lilli pääle,
3135	tugõsivaq tutu pääle!
	Sääl õks nääq nokke noorutasõq,
	umma kiilt keerätäseq.”
	Ale õks sis tsirgalõ laul´,
	linnalõ leelotõlli.
3140	Vidi õks tä kodo pall´o puid,
	kelbätävve kimmähe,
	kohe õks taa paistsõ pääväkene,
	hel´ot´ hellä tuulõkõnõ.
	Esi õks jal Ale laulaskõlli,
3145	laulaskõlli, lasõskõlli:
	“Tulõq õks sa, päiv, pälkäq puid,
	tuul, tiiq tugõvast!”
	Ale tekk´ õks sis tüüd õdagoni,
	hüä poiss hämäräni.
3150	Kõik õks sis kitiq timä tüüd,
	armahe avvustõlli.
	Ale õks jal lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Kuulkõq õks ti, perüs perrerahvas,
3155	mar´a majahoitijani!
	Teele õks ma ütle üle hulga,
	üle kõiki kõnõlõ -
	teele õks ma kuugu-i kur´a läbi,
	ütle-i, hani, halva läbi -
3160	mul ka õks küll om tuu miil,
	velekesel tuu vikur:
	kui õks ti mullõ hüäq olõt,
	om pehmeh s´oo pereh,
	sis teele õks ma ütle üte sõna,
3165	kats-kolm kadsatõllõ.
	Kui ti õks tahat, sis kullõlgõq,
	usugõq or´a jutto!
	Vaenõ naka õks ma poiss vallatama,
	seto vell´o veerätämmä –
3170	peräh naka-i õks sis minno penätämmä
	naka-i suurõst suditamma -
	õga taha-i õks ma kodo konka viiäq,
	vigurit veerätelläq!
	Ma õks küll tiiä… Õga ei tiiäq!
3175	Olõ-i veernaq viguritsõq -
	mõnõ tiiä õks ma sõna mõnõ seest,
	kua sõna kolmõ seest!
	Mullõ õks taa ime nimitselli,
	kull´a maama man´ahut´,
3180	ime tiidse õks mul veere vigurit,
	mõistsõ taiva tarkut.
	Ime tiid´ õks mul tuud tunnikõist,
	armas tuud aokõist,
	kuna õks naid külväq hernit,
3185	liitaq maalõ linakõise.
	Ime õks meil tund taivast,
	pilve veerilt veerätelles.”
	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
3190	“Kui ti õks tahat – laskõq kodo,
	vell´ot tuuma vigurit!
	Õga õks petä-i ma pissugi,
	õga kitä-i kibõnat!
	Viländ om õks mul õigut kõnõlda,
3195	viländ tõtõt tõotõlla,
	õigut jääse õks mul üle hummogost,
	jääs tõtõt tõõsõs kõrras.
	Õga petä-i õks ma, kull´a peremiis,
	võlsi-i, võiu-andjani!
3200	Sedä ütel´ ka õks mino imekene,
	kandja mullõ kadsatõlli:
	hüä õks ka om hüvvä vasta,
	kalg´ om kalgõ vasta!”
	Pere-õks-sis-meessi naaraskõlli,
3205	perenaane kitt´ perrä:
	“Saada õks mi poisi proomi pääle,
	käse Alet arvo perrä!”
	Kõigil õks olõ-i hüä miil,
	hüä miil, kerge kiil,
3210	kõik õks et tahtvaq tarkuisi,
	eesti veleq vigurit,
	tarkus õks et olõ-i tarõ takah,
	olõ-i konkaq mi kotoh!”
	Kõik õks sis Alelõ arodeq,
3215	kallel meelel kadsatõlliq:
	“Ale õks, armas poisikõnõ,
	kulla sõnakullõja!
	Kui tulõ õks no hummok, nõsõs päiv,
	astus ao veerekene,
3220	sada jätä õks mi tööda saismahe,
	tuhat töödä tuumatamma,
	siske mineq õks sa, vell´o, kui sa tahat,
	astuq, Ale, kui sa arvat!
	Tahat õks, sis sõidat sadulaga
3225	vai valat vankrega –
	Ale, võidõ õks sa sõita säksa värke,
	kaldoq kaubamehe värke!”
	Ütel´ õks sis peenü peremiis,
	pääle peenü pernaane:
3230	“Meil õks ka om mito hobõst,
	viis-kuus verevät –
	kas õks sa korjat Koll´akõsõ,
	meelitset Miirakõsõ,
	vai õks sa võtat Meks´okõsõ,
3235	meelimar´a Maksikõsõ?
	Om õks meil Maks maakündjä,
	Koll´a kul´anja-hopõn,
	om õks jal Meks´o meelitark,
	Miira minejä hopõn –
3240	seto võidõq õks ar poolõ purutõllaq,
	külä küllülde käändäq!”
	Kagoh õks sis Ale naaraskõlli,
	tõõmeeli tõrgutõlli:
	“Kõik mullõ õks siin armuga andvaq,
3245	hüälmeelel minno saatvaq!”
	Kõik heitseq õks nääq naarul magamahe,
	kullameelel koti pääle.
	Alel tulõ-s õks imp uni maatõh,
	taha-s, mari, magamahe,
3250	kotoh oll´ õks kui timä meelekene,
	meelekene, keelekene.
	Alekõnõ õks sis hel´ot´ hill´okõtsi,
	koti pääl kullõskõlli.
	Perre- jäi õks kui –rahvas magamahe,
3255	puhas rahvas puhkamma,
	Ale hiile õks sis vällä hill´okõtsi,
	vaot´ varbastõ otsah.
	Klaasi- tii-s õks joht –ussõ tirinät,
	vastusõ vabinat,
3260	hiile õks tä vällä hiitrahe,
	tahtsõ targastõ minnä –
	muidõ õks tä und mut´utõllõ-s,
	aja-s mant magahuist.
	Võtt´ õks tä võt´mõq vaja otsast,
3265	kuldarõnga korgõst,
	astõ õks sis alla aida mano,
	kaldo kaarasalvõ mano,
	vei õks jo kaaro Koll´alõ,
	vei toolõ verevälle,
3270	miä olli õks ka Ale meeleline,
	meelest meeleperäline.
	Alekõnõ õks jo Koll´at koobitsõlli,
	ilosahe ilestelli,
	sugõ õks tä iist ilosahe,
3275	puusõ päält puhtahe.
	Ale õks jo ehit´, ilotõlli,
	Ale sugõ, sorahõlli:
	“Hummõn läät õks sa, kulla, kul´atamma,
	seto viirde veerätämmä!
3280	Koll´akõnõ, õks sääl hinnäst kohrutõllõq,
	seto veereh vigurdõllõq,
	hiitrahe õks sa sääl hirnaskõllõq,
	torõhõhõ turnaskõllõq!
	Hüä om õks sis sullõ ne mullõ,
3285	makus´ majapidäjälle.”
	Ale õks sis suitsit solbahut´,
	päitsit pälvähüt´.
	Olli õks täl suitsõq soomõkirja,
	päitseq päävätähnilitseq.
3290	Koll´a õks jo jäi kullõmma,
	verrev mõtõl´ vigurit.
	Ale-õks-sis-kõist velekeist,
	tarka talotiinrekeist –
	sadula õks jo võtt´ saina veerest,
3295	ligi lakõ laudult.
	Alekõnõ õks sis tükke tüütarrõ,
	kaldo or´akambrõhõ,
	koh timmä ka näidsigoq näe-s,
	saa-s kaiaq kar´ussil.
3300	Ale sääd´ õks sis höste sadulit,
	plootnahe
	kõik sääd´ õks jo rihmaq ristetsällä,
	vastusõq vastatsõlla.
	Kikokõnõ õks jo kire kilõhõhõ,
3305	koiraq kuugiq kumõhõhõ.
	Vasta õks jo kuugi kummõ kodo,
	kummõ kodo, helleq hirreq.
	Pere-õks-ka-miist linnukõist,
	pääle peenü perenaist –
3310	katõ-õks-nääq-keske kõnõlivaq,
	aivaq jutto asõmõl:
	“Ale om õks meil jäänü magamahe,
	sulanõ suikumahe.”
	Sis astõq õks nääq Ale asõmõllõ,
3315	kaldoq timä kat´mõllõ.
	Pere-õks-ka-miist linnukõist –
	esi õks tä naard´, esi ütel´,
	vigurihe veerätelli:
	“Agu maka õks meil Ale Maie man,
3320	lebä timä Liiso man?”
	Uma saat´õks sis mamma Maie mano,
	Liiso sängü ligitsõllõ:
	“Maie-õks-sa-kõnõ, makõkõnõ,
	näküs näidsigokõnõ,
3325	annaq õks sa siiä mi Ale,
	kallutõllõq kallis poiss!”
	Liiso õks sis sängüst leelotõlli,
	koti päält kul´atõlli,
	Ale taha-i õks et nätäq näidsikit,
3330	taha-i tarõtütrikka.
	Kulsseq õks nääq Ale kobinat,
	jalatalla tands´mist:
	Ale tekk´ õks jo tüüd tüütarõh,
	suurõh kambrõh kabistõlli,
3335	oll´ õks jo kullus kui kopek,
	oll´ rohkõ kui ruuble.
	Peremiis õks sis naard´ pikä joro,
	pernaane pikebähe:
	“Otsõ õks mi Alet huunõnulgaq,
3340	kai kaartõ-alodsõq,
	mõtli õks mi marja magavat,
	hiitrat hiust hingävät –
	no sai õks meil kätte käokõnõ,
	pejjo piiripardsikõnõ,
3345	pardsil om õks ar tett pall´o tüüd,
	käol aet mito asõld!”
	Ale õks sis naardõh vasta ütel´,
	karõldõh kadsatõlli:
	“Kuulkõq õks ti, kulladsõq vanõbaq,
3350	tark talorahvakõnõ!
	Ma taha õks jo minnäq minemähe,
	poisikõnõ podimahe
	Nimäq õks sis ütliq: “Mis sis,
	kull´a Ale, kuis sis!”
3355	Pernaist õks nal´alist,
	mar´a-hüvvä maamakõist –
	timä õks sis ütel´ näidsikõllõ,
	kar´usõllõ kadsatõlli:
	“Lilli- mineq õks no –aida, Liisokõnõ,
3360	mar´a-aida, Maiekõnõ,
	suuri kakoq õks sa suhkro-ubinit,
	mesimarjo magusit,
	miä õks naaq suuhtõ sulasõq,
	kuaq puuho pudõnõsõq!
3365	Noid taha õks mi Alelõ anda,
	or´a koste oiutõlla –
	or´alõ ka õks toogõq oigõ kost´,
	sirgõq sitigamar´aq.”
	Ütel´ õks jal peenü pernaane,
3370	pääle peenü peremiis:
	“Sitikit joht kasu-i Setomaal,
	ausit aiamaasikit.
	Ale veese õks noid eis´ imele,
	makõt süüke sis maamalõ –
3375	hüä saada õks ma puja hoitmast,
	kalle latsõ kasvatamast.”
	Liiso tull´ õks eis´ vällä lilli-aiast,
	Maie tarrõ mar´a-aiast,
	kulda- tõivaq õks nääq -koste kotitävve,
3380	makõt koste matitävve.
	Ale õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Õga vii-i õks ma kodo kotitäüt,
	tuuhtõ majja matitäüt!”
3385	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Kuulõ õks ti, kohvikiitjäni,
	tsäivii veeretäjäq!
	Neist õks ti võidõ safte
3390	varjenit
	Tarka naard´ õks sis poissi talorahvas,
	Ale ütliq õks nääq jutto armast.
	Esi õks nääq naariq, esi ütliq,
	kallel meelel kadsatõlliq:
3395	“Õga olõ-i õks taa ahnõ s´oo Ale,
	maias makõ söögi pääle –
	tark tiid ka õks poiss talo süüke,
	kulla kosti-leemekeist.”
	Ale õks sis lausi meelestäni,
3400	meelest, meele poolõstani:
	“Kallist võta õks ma koste karmanehe,
	taha panda tas´kohe!”
	Vell´o võtt´ õks sis verevä ubina,
	Ale muudsa munakõsõ.
3405	Kagoh õks tuud hüvvä pernaist,
	kallist kar´ahoitjat –
	uhkõq tõi sis rõivaq orrõ pääle,
	vahtsõq rõivaq vaja pääle.
	Ale ai õks sis sälgä naardõh,
3410	iho pääle ilotõh.
	Peremiis õks jal tõi pikä palt´o,
	and´ sälgä säksa rõiva.
	Ale sai õks sis iist kui esänd,
	sälä takast kui tuu sinot
3415	Ale veere õks sis sälgä verevälle,
	kudi sälgä Koll´alõ.
	Esi õks tä kergüt´ kübärät,
	kaabu viirt veerätelli.
	Ale õks sis lausi meelestäni,
3420	meelest, meele poolõstani:
	“Minno võidõ õks ti hummõn kodo uutaq,
	kaiaq õnnõ õdagol.
	Õga jää-i õks ma, ori, kaugõst,
	sulanõ, suikmahe!”
3425	Läts´ õks sis Ale minemähe,
	kaabukandja kallumahe.
	Tõõn´a
	varvolitsõq vabisivaq,
	küün õks sis ütel´: “Külä tulõ!”,
3430	sarraj
	Ale õks sis kuuld´, vasta kostõ,
	tahtsõ targastõ kõnõldaq:
	“Lää-i õks me külge, küünikene,
	saada-i mano sarajallõ!
3435	Hoiaq õks sa, küün, külä viljä,
	sarraj, saia-leeväkest!”
	Koll´a läts´ õks kui tedõr tiid piti,
	läts´ parts pallo piti.
	Tedrel olliq õks kui tiidä tiiharoq,
3440	pardsil palo käänätüseq,
	nii oll´ ka õks küll Koll´al korgõl,
	targal talohobõsõl.
	Ale sõit´ õks sis müüdä kündjist,
	ai adrakandjist.
3445	Ale and´ õks sis joudo julgõhõ,
	jummal-appe armahe.
	Kümme oll´ õks hot´ kündjät nurmõ pääl,
	sada äkle äestämmäh,
	kõik jäiväq õks eis´ kündjäq kaemahe,
3450	sada äkle saismahe.
	Kua õks sis ütel´: “Kunigas oll´!”,
	mõni ütel´: “Mõisnik läts´!”
	Koll´a õks turnas´ tulitsõhe,
	Koll´a hirnas´ helehehe.
3455	Seto tiiä-s õks nääq poisist seletellä,
	mõista-s Alesta arvada -
	Koll´a pill´ õks kõõ jalgo korgõhõ,
	kur´a-pall´o muudsahe,
	Ale istõ õks kõõ korgõ Koll´a pääl,
3460	rohkõ vell´o ruuna säläh.
	Ale sõit´ õks sis läbi suurõ mõtsa,
	läbi vahadsõ varigo.
	Ale puhe õks sis puista pillikeist,
	sarapuista sarvõkõist,
3465	miä oll´ õks täl tett umal esel ,
	laisal tätäl laaditõt.
	Koll´a pill´ õks sis kolmõ jala pääle,
	kallis katõ kabja pääle.
	Koll´a õks sis hirnõ, mõts heläs´,
3470	turnaskõlli, puuq tundsõq.
	Vasta õks sis kuugiq kummõq kuusõq,
	lauliq ladvolda pedäjäq.
	Kuusõ oll´ ka õks sis otsah kullikõnõ,
	laanõ ladvah laulutsirk.
3475	Kull õks sis ütel´: “Koll´akõnõ!”,
	laulutsirk: “Laadna vell´o!”
	Näile õks sis laul´ sada tsirko,
	tougas´ jutto tuhat lindo.
	Tsirguq õks sis ütliq: “Alekõnõ,
3480	sirgõ seto poisikõnõ,
	sääq õks sa höste särgisiiloq,
	panõq höste palt´onulgaq!
	Sõidat õks sa üle Rõugu nurmõ,
	takast Rõugu tanomidõ –
3485	sääl ommaq ka õks nägüsäq näioq,
	kavalaq kabokõsõq,
	sinno ka õks sald´vaq saina takast,
	kaesõq kaartõ alt!”
	Ale õks lausi meelestäni,
3490	meelest, meele poolõstani:
	“Tsirgu-õks-ti-kõsõq, linnukõsõq,
	kuldanokke kullikõsõq,
	õga taha-i õks ma võttaq talonaist,
	poiss proostat inemist!
3495	Ma taha õks küll võttaq tuud näiot,
	kossiq tuud kullakõist,
	kel om õks taa sada sangatot,
	sada ilma sankamalda,
	kual om õks jal tuhat trullitot,
3500	tuhat ilma trullimalda!
	Kulliq, jäägeq õks no laulma Koll´akõist,
	hähneq minno hähkämä!”
	Ale sõit´ õks sis üle Rõugu nurmõ,
	takast Rõugu tanomidõ.
3505	Ale õks sis munna veerätelli,
	kukut´ kullaubinat.
	Rõugu õks sis näidüsäq näieväq,
	kaivaq Rõugu kabõhisõq.
	Ar´a õks nääq lausi meelestäni,
3510	uma meele poolõstani:
	“Olõs´ õks taa muna meele saasiq,
	upin meele unõhtusiq!”
	Olliq õks taal Alel selgeq silmäq,
	selgeq silmäq, helleq kõrvaq,
3515	kõrvaq õks kulsseq kuusipoodi,
	silmäq kaivaq katsipoodi.
	Ale õks sis kullõl´, kostõ vasta,
	tahtsõ targastõ kõnõldaq:
	“Kuulkõq õks ti, kull´a näiokõsõq,
3520	kalleq Rõugu kabokõsõq!
	Agu mõista-i õks ti hoitaq ubinat,
	mõista-i munna veerätellä –
	agu õks ti muna muilõ annat,
	ubina unõhtat?
3525	Sis lasõt õks muna ti murrõlda,
	ubinat uhatõlla.”
	Seeni õks taa sais´ korgõ Koll´a,
	kallis ratso kaabatõlli,
	koni õks taa Ale jutto ai,
3530	vikur vell´o veerätelli.
	Ale õks kõnõl´ armahe,
	vikur vell´o veernahe:
	“Kosti vii õks kull´a ma maamalõ,
	ubina hoitmast!”
3535	Läts´ õks jal Ale minemähe,
	vereväga veerümähe.
	Vell´o sõit´ õks sis aigo veid´okõsõ,
	poiss poolõ tunnikõist.
	Suu õks kõik mättäq märisiväq,
3540	tõrvaskannuq tõrõlivaq
	suurõ õks ruuna sõidakit,
	paadi jalapanõkit.
	Uma sai õks sis kodo kottalõ,
	ese värehte veerele.
3545	Tiid´o õks jo mäng´ tii pääl,
	kuts´a hauk´ kodo man.
	Ime õks sis kullõl´ kobinat,
	suurõ sõnni sõitmist.
	Ime juusk´ õks ka vällä kaemahe,
3550	tugõvat tundmahe –
	ime mõtõl´ õks sis sõa sõitvat,
	vinne väe viirdvät,
	poolõ mõtõl´ õks tä majja purutavat,
	sainaq maalõ sadavat.
3555	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Ime-õks-sa-kene helläkene,
	kallis latsõ kasvataja,
	ar sa õks no rikku-i rinnakõist,
3560	visaku-i verekeist!
	Olõ õks ma uma pujakõnõ,
	virve uma verekene.”
	Ale karas´ õks sis maaha kallehe,
	moro pääle muudsahe.
3565	Küläst tulliq õks sis kaema kümme last,
	veljä vaht´ma viiskümmend.
	Hiusõq õks näil pääh hibisivaq,
	kagaraq kahisivaq.
	Koll´a õks sis hiitö hiussit,
3570	Koll´a karas´ kagarit.
	Ale õks sis ütel´: “Oh teid,
	murs´aq minno mutitasõq!”
	Koll´a õks sis hirnõ, külä heläs´,
	verrev kaabat´, latsõq kaivaq.
3575	Ale õks sis köüt´ kinni kimmähe,
	kõivo külge kõrdapiti,
	ette tõi õks tä suu sokakõise,
	ümbre tiigi tettöt –
	imel olliq õks nuuq kotiga kannõdoq,
3580	tur´ol majja tuudoq.
	Ale õks and´, esi laul´,
	ese majah ilotõlli:
	“Süüq õks sa, Koll´a, suu sokkõ,
	tiigi veereh vinnünüisi!”
3585	Koll´a oll´ õks sis kimmäs, kitt´ perrä,
	paha-hiitra hirnaskõlli:
	kitt´ õks tä kehvä söögikeist,
	alado andõkõist –
	kodo oll´ õks vil süük süämeh,
3590	ristikhainaq rindo man.
	Ale läts´ õks sis tarrõ ilosahe,
	marssõ maapõrmanollõ.
	Ale pand´ õks sis palt´o partõ otsa,
	poiss mütsü poolkallõ.
3595	Tälle õks sis parrõq pall´o lauliq,
	poolka ilot´ puhtahe:
	“Parrõq olõ-i õks mi nännöq säänest palt´ot,
	poolka puhast mütsükeist!”
	Laisk oll´ õks sis tätä laka takah,
3600	kull´a ese konetskanulgah.
	Ese õks sis kuuk´ konetskalt
	lask´ sõnna laka takast:
	“Suurt saa-i õks ka herrä sulasõst,
	tarka talotiindrest –
3605	om õks sul säläh perre pindsak,
	sälgä pant muidõ palt´o!”
	Ale and´ õks sis koste imele,
	mesimarja maamalõ.
	Esele ka õks and´ kõnõlõmmast,
3610	veerät´ sõna viskammast.
	Ale õks and´, esi ütel´,
	and´ koste, kul´atõlli:
	“Süüq õks sa, tätä, sedä süüke,
	maidsaq makõt kostikõist –
3615	sau lätt õks ar hõng suu mant,
	piibuhais perrest!”
	Piip õks jal laul´ laka takast,
	kiuhk´ sõna keresselt:
	“Ale tull´ õks küll petmä sedä pereht,
3620	kostil kunstõ ots´mahe!”
	Piip õks sis ütel´: “Ale pett,
	taa vell´o vigurdõllõs –
	om õks taa mari magõhus-süük,
	om upin ulli süük!”
3625	Ale õks jal kuuld´, vasta kostõ,
	tahtsõ targastõ kõnõldaq:
	“Piäq õks sa suu, pikk piip,
	moka mustast tegijäni!
	Piip, tiiä-i õks sa mitte midäge,
3630	must miis, ilma muudo!
	Ma õks ka reisi ilma piti,
	tandsi tarka tallo piti –
	küll ma õks kõõ kai, küll ma näi,
	kai õks ma ilma vigurit,
3635	näi talo tarkuisi:
	küll om ka õks taa upin uhkõ süük,
	om värske väidse lõigõ,
	kõik õks naaq sööväq suurõq säksaq,
	ilmatargaq naaq esändäq!
3640	Esi olõt õks sa petjä, piibukõnõ,
	turril, meele tossutaja!”
	Piip õks sis ai pikä jutu,
	tubak kõnõl´ torõhõhõ.
	Läts´ õks sis esel halõhõst,
3645	kasvol piipo kallest –
	ese õks sis pekko pitsitelli,
	kallut´ hammõkaukahe.
	Esi õks pand´, esi ütel´,
	sõirat´ sõnno sõbra muudo:
3650	“Piäq õks no suu, piibukõnõ,
	kargaq mino kaukah!
	Olõt õks sa, piip, mino sõbõr,
	s´oo kott mino vell´o.
	Saa-i õks meil Alet kaugõst,
3655	taad velja viimätsest:
	Alet saasõ õks meil täämbäst hummogost,
	ülehummõn olõki-i!
	Ale õks meil kaos kui kastõ,
	lindas siist kui librik.”
3660	Tuul olliq ka õks küll kohkal kongosõnaq,
	videlikul viguritsõq,
	as´ast ka õks veid´o arvo sai,
	tundsõ vell´o vigurit.
	Ese aja-s õks imp jutto aho päält,
3665	kosta-s sõnna korgõst.
	Ale inäp õks imega kõnõli,
	maamalõ manitsõlli.
	Ime käve õks kõõ ümbre kui kärbes,
	linnas´ ümbre kui librik.
3670	Imekene õks kõõ sõnnoga süüt´,
	maama juut´ juttaga,
	pääle süüt´ õks tä ummila söögelä,
	juut´ ummila joogõla:
	and´ õks tä, vaenõ, umma vatska,
3675	kand´ ummi kakorkit
	Ime õks täl man laulaskõlli,
	laulaskõlli, lasõskõlli:
	“Ime minguq õks sul süük süämehe,
	vaogoq juuk´ varbehe,
3680	ime saaguq õks sa vadsal vali poiss,
	karaskel kallis miis!”
	Ime õks jal naard´, esi ütel´,
	laulusõna laaditõlli:
	“Saaguq õks sul suuhtõ hüä sõna,
3685	minguq päähä tark miil!”
	Ale taha-s õks joht süvväq säänest süüke,
	kae-s miil karasket –
	eesti oll´ õks ar söögelä harino,
	paksol kapstil panõhunu.
3690	Ale läts´ õks ar vällä kui välk,
	lipsahto livva mant.
	Ime õks lausi meelestäni,
	memme meele poolõstani:
	“Mille õks sa seit veid´okõtsi,
3695	võtit kausist kui kana?”
	Ale õks naard´, esi ütel´,
	jalakundsõl koputõlli:
	“Siiä õks ma tulõ-s söögi läbi,
	siiä joosõ-s joogi läbi –
3700	sinolt tulli õks ma tahtma tarkut,
	kaema ilma kavalut!
	Õga heitä-i ma täämbä magamahe,
	panõ-i pääd pähütsehe.”
	Ale õks imele ütel´,
3705	maamalõ manitsõlli:
	“Õga saa-i õks taast unõst unikot,
	magahusõst maani särke!
	Ime, ütleq õks sa taiva tarkut,
	pilveveere vigurit:
3710	taivah ka õks ollõv targaq Rattaq,
	kulla Kuningaküpär!
	Agu õks ma kulla kuule lää,
	taha tükkeq tüdengest,
	sääl tulõ õks mul tarbest tarkut,
3715	kirä pääle kirotõlla.”
	Sis nakas´ õks ime arotamma,
	kandja tälle kadsatamma:
	“Taiva Rattaq õks kui tõisildõ käänüseq,
	tulliq Koodiq korgõhõ,
3720	Sõglakõnõ õks kui om sõirandikuh,
	tull´, lõivo, lõunõhõ,
	sis om õks jo aig üles astoq,
	om tunni üles tullaq.
	Taiva- ommaq ka õks -kiräq hüäq kelläq,
3725	tugõvapaq tunnikellist.
	Ago õks kui veret´ õdagol,
	sis õks jal näütäs külmakeist,
	külmakeist, jaahekõist;
	ümbre õks kui kuu püür om,
3730	püür om, tsõõr om,
	pääle õks sis pöörä sado saa,
	sado saa, tuisk tulõ.
	Kui õks jal pääväl kõrvaq ommaq,
	sis õks jal saasõ tõisi ilmo.
3735	Kui õks taa kass kraabatõllõs,
	pess küüdsi pingi külge,
	sis õks ka tulõ tuulõkõnõ,
	hel´os hellä hõngukõnõ.
	Kui õks taa kana sabitsõllõs,
3740	liiva siseh lesätelles,
	pääle õks jal tuu vihma tulõ,
	tõõsõq ilmaq ilmusõq.
	Talvõl õks kui pini väherdelles,
	lask kuts´a kupõrdille,
3745	kuts´a õks sis näütäs suurt sulla,
	pääle lumõlobinat.
	Kui lammõs õks jal tiid´o laka pääle,
	lätt kulla korgõhõ,
	jälke õks sis tulõ suur külm,
3750	suur külm, jahe ilm;
	tiid´o õks kui maka madalah,
	om pikäh pingi all,
	jälke õks sis tulõ lämmäkene,
	piirüs pehme ilmakõnõ.”
3755	Ime õks sis Alelõ arot´,
	kandja opas´ kanasõllõ:
	“Kui ma õks küll kuna leibä küdsi,
	hütsi nakse õks kui vällä kiskmahe,
	kooguga korjamma,
3760	kui õks naaq hüdseq tilisiväq,
	kalõstõ kahisivaq,
	kalõq õks ilmaq sis kallusõq,
	tuimaq tuulõ sis tulõvaq.
	Kui lätt õks taa pada palamahe,
3765	katla veereq villu lasiq,
	jälke õks sis ilmaq vaeldusõq,
	pahatsõst painusõq.”
	Ime õks arot´ kõik Alelõ,
	opas´ umalõ pujalõ:
3770	“Suvõl om õks kui lämmi ilmakõnõ,
	vaganõ var´okõnõ,
	kihulasõq õks kui surbvaq teräkeise,
	ütehkuuh kul´atasõq –
	nimäq surbvaq õks kõõ ilda õdagol,
3775	peräh päivä illo peiväq –
	sis saavaq ka õks ilosaq ilmaq,
	ommaq valusaq pääväq.
	Pääs´okõsõq õks kui linnuh lindasõq,
	käveq riste, käveq räste,
3780	pääle õks jal tuu sado saasõ,
	sado saasõ, vihm veerüs.
	Kunn õks kui krooks haina-aigo,
	kargas katõ käpä pääle,
	olõ-i õks sis vaja niitmä minnäq,
3785	kallis kaare ajamahe –
	tõõsõq õks sis ilmaq ilmusõq,
	pahadsõq painusõq.
	Kull õks kui tännüt´ korgõh,
	vihmatsirk
3790	timä õks sis tännütäs vihmakõist,
	taht mar´a mammakõist.
	Olõ-i õks täl luba järvest juvvaq,
	merevett veerätellä –
	vihma õks kui satas kivi pääle,
3795	ts´ombo
	säält õks sis joosõ kullikõnõ,
	hämmäs
	Ale õks sis imele ütel´,
	maamalõ manitsõlli:
3800	“Mullõ annit õks sa konka kotitävve,
	märgokõisi märsitävve.
	Küll õks mul kuna vaja tulõ,
	tagapäivi tarbest!
	Kodo taha-i õks ma sügüse tullaq,
3805	s´oohtõ küllä külmäl aol –
	sääl om õks jo kuul lähkopah,
	tuu liin ligitsõlla.
	Kuule lää õks küll uma ma kuluga,
	hel´o hii-ma-vaivaga:
3810	kõõ panõ õks ma kotte koolirahha,
	karmanehe klassirahha,
	õga juu-i õks ma viina pissuge,
	tõmba-i suitso sukuge.”
	Ime õks sis ikk´, esi ütel´,
3815	lausi sõna lainal meelel:
	“Kuna õks sis lupat kodo tullaq,
	Alekõnõ, siiä astoq?”
	Ale õks sis naard´, esi ütel´,
	vigurihe veerätelli:
3820	“Ime-õks-sa-kene helläkene,
	maamakõnõ, mar´akõnõ,
	kui sa õks küll pudsust pudru keedät,
	kui lepäst leevä küdsät;
	kui õks jal varõs valgõs lätt,
3825	kaarna luigakarvalitsõst,
	tuu lindas õks kui varõs vaalu pääle,
	kaarna hainakaari pääle,
	sis õks ma kulla kodo tulõ,
	kulla kodo, mar´a majja.
3830	Nuur om õks mul naane käe peräh,
	rahakarp kangla all,
	kari om õks sis iih, kari takah,
	kodo tulõ õks sis õnnõga, viläga,
	kallu kar´atõpraga.
3835	Sis tuu õks ma imele abi,
	taadõlõ tallitaja,
	musta tuu õks sis tüü murdjani,
	talotüü tampijani.”
	Ime õks sis naard´, esi ütel´:
3840	“Kiäke saa-i õks imp arvo su jutust,
	sino, virve, vigurist!”
	Ale kor´as´ õks sis kokko koolikraami,
	pand´ suurdõ sumpkahe.
	Kikka läts´ õks tä aigo keerümähe,
3845	inne valgõt valamahe.
	Koll´akõnõ õks jo hirnõ helehehe,
	kaabat´ kado-kallehe,
	Koll´a lasõ-s õks küläl maada,
	külä latsil lammõskõlla.
3850	Ale sääd´ õks sis sälgä sadula,
	pand´ rihmaq ristetsöllä,
	Ale jätt´ õks sis esse tervest,
	kull´a kandjat   kumardõlli.
	Läts´ õks sis Ale minemähe,
3855	vaesõ majast valamahe.
	Ese ai õks sis jutto asõmõlt,
	selet´ sõnno sit´ankilt
	“Kuulõq õks, mul naane Nat´okõnõ,
	kabõhinõ Kat´okõnõ,
3860	ma õks küll kulsse ti jutto,
	ti märgo märkmiisi!
	Hot´ minno ka õks ti kutsut rõipõst,
	videlikust veerätellet,
	küll ma ka õks, rõibõh, arvo saa,
3865	küll ma, turak, toolko
	õga tulõ-i õks imp Ale s´oohtõ kodo,
	hooli-i neist hurdsikist,
	küll olõt õks sa ilma umast pujast,
	armõdo Alekõsõst!
3870	Ime, õks sa usu-i mino jutto,
	võta-i tõõst tõõsõ jutto –
	las ku õks sa elät, sis sa näet,
	küll, kandja kavatsõllõt:
	Ale õks meil viskas uma vere,
3875	kats vanna kaotõllõs,
	muidõ saavaq õks täl vereq veerüsäpäq,
	muidõ lätt õks täl ugla
	Küll õks tä ese unõhtõllõs,
	kalle maama kaotõllõs.”
3880	Ime õks sis mõtõl´ pall´o aigo,
	tunni aigo tuumatõlli.
	Õga ütle-s õks imp vasta üläle,
	kalgõ sõnna tä kasalõ.
	Ime ka õks lesät´ lesänkah,
3885	armas aho veere pääl,
	ese tälle ka õks lugi lukmit
	hüä puja hoitmast.
	Imel tulõ-s õks imp uni maatõh,
	suiko suuri mõtõldõh –
3890	imel oll´ ka õks küll hallõ umma huult,
	vaesõl umma vaivakõst.
	Ale tull´ õks küll kodo kui tuul,
	pälgäs´ sinnä kui päiv.
	Mito läts´ õks tä versta minotil,
3895	tunnil mito tulbavahet.
	Ale astõ õks küll kodo ao pääle,
	tull´ hüä tunni pääle:
	kotoh naate õks jo süümä istmahe,
	perehvaat´kat
3900	Ale pand´ õks sis laugi laatrehe,
	Koll´a kogone höste.
	Ale läts´ õks sis tarrõ kui takjas,
	tuuhtõ majja kui maasik,
	takjas, õks tä targastõ kõnõli,
3905	maasik, selet´ madaluistõ
	seto õks veere vigurit,
	vana paaba pallõngit.
	Pereh õks sis pikäste naard´,
	näidsigoq nägüsähe.
3910	Ale õks eis´ tiine terävähe,
	sõnna kullõl´ õks tä kogone höste.
	Palgakõnõ õks kõik maste parebahe,
	teenit raha tirõhõhõ,
	höste ka õks kuule saadõtigi,
3915	liina majja liidõtigi.
	Hüä õks tä oll´, höste tekk´,
	armas oll´, au kand´.

Seene-suvi

Koolitee jätk linnas