Veskilkäigu asemel kõrtsi [8595-9270]

 

8595	Oo õks jal Kaadsit kavalat,
	tuud veljä vigurist -
	elle õks jal päävä, kasve kats,
	ütel´ õks jal umalõ esele,
	maamalõ manitsõlli:
8600	”Ese-õks-jal-kene, imekene,
	kats latsõ kasvatajat!
	Mis ti õks küll kullõt Taadsi sõnna,
	nopõ noorigõ jutto?
	Taadsi om õks küll pehme petmähe,
8605	võlss´uist valõtamma!
	Õga saa-i õks teil ujast umma tütärd,
	kaivoviist imekanna,
	õga õks tad viist verd saa-i,
	ujaviist uglakõist -
8610	uma om õks teil poig umatsõp,
	uma veri veerüsäp!”
	Kaadsi õks jal lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	”Vaja om õks meil kivile keertäq,
8615	vaja veertäq veskelle -
	Taadsikõnõ õks vaest taht saia süvväq,
	mi kotoh kulatsket!
	Täämbä lää õks ma püüdlit püürdmähe,
	saiajauhõ jauhmahe.”
8620	Ese õks ütel´ : “Ma eis´ lää!”,
	tätä kadsat´ ”Ma kallu.
	Poig, müüde õks jal iist hiiro ruuna,
	jauhukuurma kogonest!”
	Kaadsi õks jal lausi meelestäni,
8625	meelest, meele poolõstani:
	”Ma juu-i õks imp viina pissuge,
	tõmba-i suitso sukuge!
	Ese, jovva-i õks sa kotte koll´o nõstaq,
	jauhõmatte mahutõlla -
8630	ese, olõt õks sa vana ne väsünö,
	elähünü inemine.
	Vana, marsiq õks sa umma majja piti,
	kopsiq suurt koto piti!”
	Esekene õks küll kullõl´ puja jutto,
8635	võtt´ uma oppusõ.
	Oo õks tuud Kaadsit kavalat,
	tugõvat Toomõ poiga -
	kuurma virot´ õks tä pääle viis süld,
	viläkotiq kuus süld.
8640	Ette pand´ õks tä vidäjä verevä,
	pand´ kõrvi kõrralitse,
	kua oll´ õks küll kõva vidämähe,
	oll´ kimmäs kiskmahe.
	Kaadsi läts õks sis rutto kallumahe,
8645	virgastõ veerümähe.
	Sõit´ õks tä liina sõpro poolõ,
	tougas´ ummi truukõ poolõ.
	Jälke möi õks tä päält rüäkoti,
	viläkuurma veerätelli,
8650	üte ost´ õks tä koti kulatskejauhõ,
	sai hüvvi saiajauhõ.
	Kaadsi vali õks sis vabrigo mano,
	sai saekua poolõ.
	Poiss ai õks sis kotte sae putru,
8655	linnu pand´ õks tä sisse suurt liiva,
	kui olliq õks naaq kotiq üte rassuq,
	kalleq üte kaalutavaq.
	Kaadsi veere õks ilm viinalda kodo.
	Ai õks sis hobõsõ morolõ,
8660	ai aida läve mano.
	Ese tull´ õks sis vasta naardõh,
	muudsa mamma muhaskõh:
	”Täämbä tullit õks sa kodo, hüä poig,
	armas lats aida mano!
8665	Sullõ sai õks kas kõrd kõkõ inne,
	jälke inne jauhmine?”
	Kaadsi õks naard´, esi ütel´:
	”S´oo õks mul sai sõbra peräst,
	tuli-hüä truuga peräst!”
8670	Kaadsi ai õks sis aita viläkottõ,
	salvõ viirde saiajauhõ.
	Ese õks sis ütel´: ”Ma avida -
	käänäme käe pääle!”
	Oo õks tuud Kaadsit kavalat,
8675	vigurist tuud veljä -
	ese pand´ õks tä hobõst pästmähe:
	”Viiq talle s´oo verrev!
	Esel kuuleq õks sul käe koti mano,
	vanaq luuq loksahusõq -
8680	muudsaq saavaq õks sis kotiq kõik muaga,
	puhtaq kotiq kõik poriga!”
	Ese õks lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	”Sulasõq õks kõik ommaq suurõh tüüh -
8685	ma kutsu õks vil tarõst Taadsikõist,
	appe puhast provvakõist!”
	Kaadsi õks jal naard´, esi ütel´:
	”Tuul ommaq õks küll provval puhtaq käeq,
	piimädseq peopesäq -
8690	õga tohi-i õks tä tullaq tolmu mano,
	astoq jauhu-aida mano!”
	Kooni õks tuu ese jutto ai,
	kasvataja kallut´ sõnno,
	seeni õks ar Kaadsi aita ai,
8695	saat´ salvõ veere mano.
	Kaadsi sääd´ õks sis targastõ aita,
	pääle sääd´ saiakoti.
	Esi läts õks tä tarrõ ne naard´,
	elitarrõ, ilotõlli:
8700	”Kull´a panõq õks no maama kohetuist,
	saia-leibä segämähe!
	Tõisi naaku-i õks ti kottõ putmahe,
	putmahe, poolõndamma -
	sinnä lääväq õks sis hiireq heitlemmä,
8705	kassiq sisse kaabatamma!”
	Kaadsi õks sääl esele kõnõli,
	maamalõ manitsõlli:
	”Hopõn sööse õks kui kaaro veid´okõsõ,
	tuhnitsõllõs toorbast -
8710	mullõ õks taa ütel´ tuu möldre,
	kivimiis keerätelli:
	”No õks taa om hüä aig,
	hüä aig, apar asõ,
	õga olõ-i õks no pall´o jauhjit,
8715	kulla kotte ajajit -
	miiss, tulõq õks no mitmõ kuurmaga,
	veeräq viie vereväga,
	õga siin õks sa viidä-i mitond päivä,
	olõ-i mitond üükeist!”
8720	Varste tulõ õks meil rüäpõimukõnõ,
	haarus haina-aokõnõ,
	aigo olõ-i õks sis kivile keertäq,
	minnäq virvel veskelle:
	üteh tulõ õks kõõ ollaq sulastõga,
8725	parep mar´ol man saistaq -
	tiindreq õks sis häste tegeväq,
	pandvaq kokko palgaliseq.
	Esel om õks sul vaja aiah ollaq,
	vahteq vahalinnukõise -
8730	agu saavaq õks sis sügäväq sülemeq,
	lääväq lindo vahalinnuq!”
	Kaadsi pand´ õks sis ette kats hobõst,
	pand´ vidäjäq vereväq,
	pääle pand´ õks sis korgõq viläkotiq,
8735	lugi rõuko loofkahe.
	Esi õks pand´ ne naard´,
	esele ilotõlli:
	”Sedä saa õks meil süvväq aastakast,
	talvõ ollaq umah tarõh,
8740	pääle võimõ õks vil andaq vaesillõ,
	kulla kotikandjillõ!”
	Ese õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	”Agu võtat õks üteh sa sulasõ,
8745	kallut sinnä katõkeske?
	Om õks sul ütsindä rassõ
	kulla kottõ nõstaq.”
	Kaadsi õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
8750	“Sulanõ õks sääl tege suurõ kur´a,
	palgaline pahandusõ:
	agu tege õks sääl kurja kol´o man,
	nakaq varast vaht´mahe -
	sulanõ õks kõõ taht suidsurahha,
8755	tiindre vali varastamma!”
	Ese õks sis ütel´: “Ma lää,
	kallu üteh, kallis lats!”
	Kaadsi õks sis ütel´: ”Kaeq kotoh,
	piäq kõrda kõrralist!
8760	Ma õks küll ütsindä lää,
	kallis ütsindä kallu -
	õga õks ma põlõ-i suurt tüüd,
	ramõhtu-i rasõndusõl!”
	Ime õks sis lausi meelestäni,
8765	meelest, meele poolõstani:
	”Ma saada õks küll perrä saiavadsa,
	vaal´atõllõ valgõ leevä!
	Taadsi om õks meil virk viimähe,
	noorik käpe käümähe,
8770	om õks meil veske nurmõ otsah,
	virve üte versta takah.”
	Läts õks sis Kaadsi minemähe,
	vikur vell´o veerümähe.
	Läts õks sis vell´o versta taadõ,
8775	nopõ mõtsa nulga mano,
	and´ õks tä ruuska ruunalõ,
	and´ vitsa verevälle -
	tiiä-s õks sis tiid kivi poolõ,
	veertäq vesiveske mano,
8780	Kaadsi tiidse õks kõõ tiid kõrdsi poolõ,
	veertäq viinavaadi mano.
	Tunt´ õks ka mõtsast vällä tull´,
	keerät´ üles kivi alt,
	Tunt´ läts õks sis tuu hobõsõ pääle,
8785	rühke rüäkoti otsa.
	Oll´ õks täl peoh kipõ piitsk,
	näpits n´appa vaihõl,
	verevät õks kõõ virgastõ ai,
	sõit´ kulla Kaadsi kundõh.
8790	Tunt õks sis naard´ tugõvahe,
	Vanapatt parebehe:
	”Siist õks ka saasõ mi vatska,
	perrelle piirakot:
	vili om õks s´oo tett peräh päivä,
8795	pääle pääväminengot!”
	Kaadsi õks sis rutto liina sõit´,
	virgastõ turgo viirdö.
	Rutto kaldoq õks sis mano kaubameheq,
	joosiq mano joodikõllõ,
8800	joodik mööse õks et poolõ hinna iist,
	üte puuda poolõ iist.
	Kaadsil sai õks sis pall´o papõrrahha,
	tugõvit tuhanit.
	Kõik lauliq õks sis Kaadsit kõrdsilavvaq,
8805	viinapingiq pille puheq.
	Kaadsi läts õks jal kõrtse kõrraliste,
	viinapuute veerüsähe,
	koh istõq õks kõik julgõq joodigõq,
	perüs muidõ petjäni.
8810	Kaadsilõ õks nääq inne viina anniq,
	umma ollut oiutõlliq -
	tiidseq õks nääq Kaadsi meelekeist,
	pääsö ulle pääkeist.
	Kaadsi jei õks jo topsi, jei tõõsõ,
8815	kolmandat kummutõlli,
	Kaadsil lätsiq õks jo mokaq magusast,
	keele- nakas´ õks jo -perä kit´mähe:
	Kaadsi õks jo liit´ leti mano,
	kõndõ kõrdsimehe poolõ,
8820	leti ost´ õks jo takast lilli viina,
	kai kõkõ kalleppa.
	Perüs- istõ õks jo -herr pingi pääle,
	laadna miiss lavva taadõ,
	sis nakas´ õks jo Kaadsi juumahe,
8825	sääd´ lauda lainõtamma.
	Kõik tulliq õks jo mano teretämmä,
	käveq kätt andmahe:
	”Suur olõt õks jo sõbõr suurõh liinah,
	kõrk poiss suurõh kõrdsih.
8830	No naka õks mi üteh juumahe,
	juumahe, süümähe.”
	Kaadsil läts õks jo veri segämätsest,
	läts ugla ullibast.
	Sisse tull´ õks jo pargõ parusnikke,
8835	tull´ murd mustlaisi,
	teretiväq õks jo Kaadsit terävähe,
	tuli-höste Toomõ poiga:
	”Tere õks, sa suvõl suur herr,
	kinä säks keväjäne!”
8840	Oo õks tuud makõt mustlaist,
	parebat parusnikke -
	tuud nakas´ õks jo jutto ajamahe,
	parebat pajatamma:
	”Tuul om õks küll ilmah hüä elo,
8845	hüä marsseq maa pääl,
	hüvvä õks kui süvväq, hüvvä juvvaq,
	liitäq suurt liina piti!
	Pikält õks meil om ilma ello,
	marsse s´oo maa pääl?
8850	Kui jovva õks mi kõigilõ andaq,
	viina veerele visada,
	nuuq kitväq õks sis meid kimmähe,
	andvaq avvo armahe.”
	Üts ütel´ õks sis miiss üte sisest,
8855	kavval katõ vaihõlt:
	”Kaadsi joomõ õks mi hobõsõ liigaq,
	joomõ verevä viina!”
	Sis lätsiq õks nääq jalgo kaemahe,
	huulitsat piti hul´otamma.
8860	Hopõn oll´ õks küll virk juuskmahe,
	meelitark minemähe:
	kivi- lei õks kõik -huulits kibõnit,
	leiväq tulda tulbavaehtõq,
	kui õks naaq joodigõq sõidiq,
8865	lavvaq lakja laskuvaq.
	Sõit sai õks sis meehte miilt piti,
	mustlaistõ muudo piti,
	Kaadsi möi õks sis iist hüä hobõsõ,
	virga ruuna vehmrest.
8870	Sis pessiq õks nääq kässi plikst-plakst,
	pessiq kokko peopessi.
	Joodik õks tahtsõ suure juuke,
	kõrdsikõnnik kõvva viina -
	liiko teiväq õks sis liinalõ juvvaq,
8875	alõvollõ mano astoq.
	Ratso möi õks tä kõige ratastõga,
	targa ruuna taostõga.
	Ostja õks kaubõl´ kats hobõst,
	murd´ käest mustlanõ.
8880	Man oll´ õks ka mito kaejat,
	linnu liigategijät -
	raha maste õks kõõ häste lavva pääle,
	tugõvahe tooli pääle.
	Mano õks sis passiq pantivaq,
8885	peledäq piiritiväq.
	Sis nakas´ õks jo Kaadsi juumahe,
	tuud rahha raiskamma,
	toet´ õks sis vällä tuhanit,
	visas pungast viisi sato.
8890	Esi õks tä jei, esi kitt´,
	vali viina, vaot´ sõnno:
	”Iäst saasõ õks mul juvvaq ese varra,
	kaugõst vele katusit!
	Ma õks no olõ Riia rikas,
8895	Riia rikas, Tarto tark:
	naasel ka õks mul om korgõ kodo,
	om marganõ maja,
	kõik õks jo om mino uma,
	mino osast oiutõt!”
8900	Sis näüdäs´ õks tä kirjö kõigilõ,
	pall´o loivaq õks kõik aigo paprit.
	Kõik timmä õks sis targast ütliväq,
	viguritsest veerätiväq,
	tugõva õks et pett´ Tuula tütre,
8905	kavala kabokõsõ.
	Sõbraq õks sis naariq ne nal´adeq,
	viina man veerätelliq:
	”Kui lääde õks sa kuna Tuula poolõ,
	tandsit Tuula talli mano,
8910	sis viäq õks sa vällä Tuula verrev,
	kõkõ parep padi ruun!”
	Mõni õks jal ütel´ mõnõ seest,
	viguritseq veerätelliq:
	”Tuud om õks küll Tuulalõ vaja,
8915	toolõ papalõ paras!
	Tuul oll´ õks kõõ kidsi kiskmahe,
	ahnõ kokko ajamahe,
	ilmah taha-s õks tä sandõlõ saataq,
	varra andaq vaesillõ -
8920	ütele õks tä hoit´ tütrelle,
	kallellõ kanasõllõ.
	Kaadsi, panõq õks sa pääle pahepuul,
	käänäq vara vastupäädi!”
	Kaadsi õks sis imme helläkeist,
8925	Kaadsi maamat, mar´akõist -
	imel sai õks sis vatsk valmest,
	pehme piirak peesütedüst.
	”Taadsi, mineq õks no rutto minemähe,
	virgastõ veerümähe -
8930	kipõ om õks sääl tüü kivi man,
	kulla rassõ kol´o man!”
	Taadsi võtt´ õks sis valgõ vadsakoti,
	lillelitse leeväkoti,
	vadsa õks sisse vaotõlli,
8935	pand´ pehme piirago.
	Esi õks tä puhas´ süämest,
	otsani õks täl tull´ ujahus.
	Taadsi läts õks sis rutto minemähe,
	virgastõ veerümähe.
8940	Tiid´o tull´ õks sis vasta tii pääl,
	nobõ vasta noorikõllõ.
	Tiid´o õks sis n´aug´ tirõhõhõ,
	lask´ villu vilõhõhõ:
	”Taadsi, tulõt õks et ikkõh tagasi,
8945	noorik nuutskeh nurmõ piti!”
	Taadsi õks sis mõtõl´ umal meelel,
	umal keelel keerätelli:
	”Kas mullõ õks sääl Kaadsi häpü tege,
	nakas irv´mä imekanna,
8950	(kass õks joht näütä-i hüvvä käüke,
	tiid´o tiid ilosat),
	vai taht õks jo süvväq mu ülä,
	Kaadsi pehmet piirakot?”
	Taadsi õks sis virgastõ viirdö,
8955	üle läts õks tä nurmõ nobõhõhõ,
	üle kesä kibõhõhõ.
	Virk läts õks sis naane veske mano,
	korgõ provva kol´o viirde.
	Sääl õks tä teret´ terävähe,
8960	and´ joudo julgõhõ.
	Veskekene õks sääl virgastõ juusk´,
	vällä vali õks sääl valgit vadsajauhõ.
	Taadsi õks naari ne nal´adi,
	illos provva ilotõlli:
8965	”Kas õks n´ooq ommaq mi jauhuq,
	mi valgõq vadsajauhuq?
	Kaadsikõnõ õks mul siiä varra tull´,
	astõ siiä aiksahe.”
	Möldrekene õks sis naard´ suurõ naaru,
8970	selliq naariq sirgõhõ:
	”Kaadsit olõ-i õks mi silmäga nännöq,
	olõ-i kõrvaga kuulnuq!
	Ülä vei õks sul liina leeväteräq,
	viina pääle viläjauhu.
8975	Kuulõq õks sa, noorik noorõkõnõ,
	torrõ Tuula tütrekene,
	liinast tull´ õks küll kodo mu sulanõ,
	keere kivipoisikõnõ -
	Kaadsikõnõ õks sul liinah laulo kakk,
8980	viina man veerätelles!
	Iist om õks tä möönü hiiro ruuna,
	viläkuurma veerätänü.”
	Taadsikõnõ õks sis heitö hirmsahe,
	kulla maalõ kumahto.
8985	Taadsi oll´ õks sis tuimah tunni aigo,
	minode minehtünü.
	Sis Taadsit õks viiga valõte,
	vali suuhtõ suhkroliime,
	kooni nakas´ õks jo arvo saamahe,
8990	halõnduist haardmahe.
	Sis nakas õks jo ikma ilosahe,
	nobõhõhõ nuutsk´mahe,
	meelel tahtsõ õks sis merde minnäq,
	süämel süvvä võrõngohe.
8995	Sis keeliq õks tuud provvat kivimöldreq,
	naase süänd sütütelliq:
	”Umma naaku-i õks sa hinge hukkamma,
	kiir´ku-i kivi sulõngohe!
	Sis saa-i õks sul imele nätäq,
9000	saa-i kaijaq kandjallõ!”
	Taadsi pill´ õks kõik vadsaq varõsillõ,
	möldre kanolõ kallut´.
	Timmä tohi-s õks nääq jalgse kodo laskõq,
	provvat ütsindä minnä:
9005	Taadsi tege õks sis hädä häärmelle,
	via vihalehesselle,
	provva om õks küll hellik heitümmä,
	piso lämmind pelgämmä.
	Katõl timmä õks sääl käel tarrõ kanniq,
9010	viiel sõrmõl tarrõ veiq.
	Sis heitöq õks sääl ese ne ime.
	Taadsi jovva-s õks imp kõkkõ kõnõlda,
	pahanduist pajatõlla -
	kibõhõhõ õks sis keerät´ kivisell,
9015	ai jutto joodikõst.
	Sis ikk´ õks taa ese ne ime,
	vaagiq vanõbaq mõlõbaq:
	”No om õks meil imeh ilma pääl,
	rahva naar maa pääl!”
9020	Esekene õks sis ikk´ ne ütel´,
	kasvataja kahitsõlli:
	”Mi pandas õks no Kaadsi kasetehe,
	tuuhtõ kirjä Toomõ poig,
	kost saasõ õks taa herrile lukõq,
9025	saa kuukoq kuningillõ!”
	Taadsikõnõ õks sis läts umma kodo,
	kallis kodo kaibamma.
	Õga timmä õks joht ese jalgse lasõ-s,
	ese julga-s õks ütsindä laskõq,
9030	kallist katõla jalala -
	sulanõ õks sis vei hobõsõga,
	esekodo ikulist.
	Taadsi jovva-s õks imp tarrõ minnäq,
	tarõ läve lähkohe.
9035	Suurõ timä õks sääl helüga ikk´,
	provva kummaldõ kuuk´.
	Taadsi kallut´ õks sis ese kaala mano,
	oiut´ olgõ nõalõ:
	”Kagoh võe õks mul hüä esekene,
9040	kõkõ parep papakõnõ,
	olõs lännüq õks ma ese antullõ,
	vana Tuula tougatullõ!
	Kui, näio, õks ma Alelõ astnoq,
	valanoq vaesõllõ,
9045	n´ooq jäänü õks sis ikuq ikmalda,
	n´ooq lainaq laskmalda -
	sis jäänü õks mul ikk ilvesille,
	ohk´miseq oravillõ!”
	Ese kaits´ õks ar kaala ümbrelt,
9050	oiut´ olgõ nõalt:
	”Tütär, võidõ õks sa imele ikkõq,
	kahidaq kandjallõ!”
	Taadsikõnõ õks kui ütel´ tuu sõna,
	kats-kolm kadsatõlli:
9055	”Ülä möi õks jo iist kolm hobõst,
	kolm viläkuurmat -
	ime and´ õks no ilma-joodikõllõ,
	kõrdsitii kõnnikõllõ!”,
	esekene õks jal ütel´: ”Ikku-i, tütär,
9060	kahiku-i, kallis lats!
	Kodo võidõ õks ar tullaq elämähe,
	kasterahe kasumahe.”
	Taadsi lei õks sis käe kätt vasta,
	tõista vasta tõrahut´:
9065	”No kuulõq õks, mu kull´a esekene,
	kõkõ parep papakõnõ:
	kiräkese õks ma tei timä pääle,
	tuvi, anni õks ar Tuula õigusõ!”
	Esekene õks sis ütel´: ”Oh sa ull´,
9070	meeleldä mino tütär!
	Küll mööse õks sis Kaadsi mu hobõsõq,
	vereväq veerätelles -
	sis tulõ õks meil kooldaq kurva kätte,
	suurõl leinäl liiva minnäq,
9075	inne- tulõ õks meil -aigo ar kooldaq,
	inne muid mulda minnäq!”
	Esekene õks sis iki, esi ütel´,
	kurval meelel kost´ sõnno:
	”Iäl olõ-i õks ma suitso tõmmano,
9080	olõ-i piip peoh olno -
	suitso teesiq õks ma süämehaigusõl,
	piip saasiq õks vaest meele pehmütäjäst!”
	Taadsikõnõ õks sis imele ikk´:
	”Innep minno õks sa väikost vette veenüq,
9085	minno ojja uputanu -
	sis minno õks taa egi imetänü,
	ii kallõ kasvatanu!”
	Ese õks sis imele ütel´,
	maamalõ manitsõlli:
9090	”Ma tahtsõ õks kui Alelõ andaq,
	vaotada vaesõllõ,
	ime, mullõ õks kõõ tuud kõnõlit,
	maama, mullõ manitsit:
	”Inäp saadõq õks küll kidsi rikka käest
9095	kui lõha vaesõ käest!”
	Kagoh kidsi õks no liinah keerätelles,
	lõõhk kõrdsih leelotõllõs!”
	Ime ütle-s imp mitte midäge,
	kosta-s kolmõ sõnna -
9100	imekesel õks ka silmäq tsilkuvaq,
	juusk´ vett vii võrra.
	Sis ikiq õks nääq tiigi tii pääle,
	jätiq järve jäle pääle,
	pääle ikiq õks nääq uja ussõ ala,
9105	lätte tarõ läve ala.
	Esekene õks jal kiild´ ikjit,
	silmävii viskajit:
	”Tütär, sullõ õks ma minnenä ütli,
	kaldunna kadsatõlli:
9110	poissi mõtliq õks sa ollõv munapudru,
	mehe ollõv mesivadsa -
	miiss sai õks no meelehaigus,
	kasa süäme kalõstaja,
	illos sai õks no miiss ikõtaja,
9115	Kaadsi süäme kalõstaja.”
	Taadsi kuts´ õks sis esse kiildmähe,
	Tuula tullu andmahe.
	Esekene õks jal lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
9120	”Eiske om õks sääl ese oppaja,
	kasvataja karistaja!
	Õga olõ-i õks tä latsõsta opada,
	olõ-i kanast karistõlla -
	esi om õks täl pääh mehe miil,
9125	mehe miil, poisi pää,
	õga jovva-i õks imp joodikõt opada,
	viinavõtjat vitsutõlla!
	Kui joosõ õks taa joodik kolm päivä,
	viis päivä viina võtt,
9130	süä lätt õks sis paksost kui pang,
	massaq kogone kuiosõq,
	pää- lääväq õks sis -ajoq armõtost,
	kol´o kogone kur´ast,
	sis saasõ õks jo kuri taplõmma,
9135	saasõ kikas kisklõmma.
	Sääne saasõ õks vaest, tütär, su ülä,
	saa tark Toomõ poig -
	viinal ommaq õks kõik vihasaq mõttõq,
	ollõl ulliq tsilkmõkõsõq.”
9140	Oo õks tuud tuvvi Toomõ sulast,
	tarka Taadsi tuujat -
	nakas´ õks jo Taadsit kutsmahe,
	nakas´ häste häälitsemmä:
	”Lääme õks ar kodo, mi noorik,
9145	suurdõ tarrõ, talotütär!
	Agu om õks jo kotoh mi Kaadsi,
	pikk miiss peränulgah?
	Ese läts õks küll perrä imega,
	kaldoq liina katõkeske.”
9150	Taadsi taha-s õks kuigi kodo minnäq,
	ese majast mar´akõnõ.
	Ese õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	”No tulõ õks küll minnäq, miä tetäq,
9155	kalluda kahitõh -
	lõigat sünnü-i õks imp kikk leevä mano,
	sünnü-i lakk´a laulatõduq!”
	Taadsi õks jal ikula kõnõli,
	silmäviil veerätelli:
9160	”Suvõkõsõ õks ma söömaldä olõseq,
	talvõ kängäldä käüseq,
	läbi lääsiq õks vil iädse järve,
	läbi tulistõ turbastõ,
	kui saasiq õks vil näiost tõist kõrda,
9165	kabost kattõ kõrda,
	nätäq saasiq õks kui ütest nädälest,
	kaiaq katõst pääväkesest,
	lillist saasiq õks vil ese livva mano,
	as´ast akna ette!”
9170	Taadsi jätt´ õks sis kodo jumalaga,
	rahva rahu-tervest.
	Esi õks tä ikk´ ilma-väega,
	kado-väega kahitsõlli:
	”Kundsaq näe-i õks imp neid kotusit,
9175	jalatalla tanomit.
	Minnäq tulõ õks jal peio piitsko mano,
	tuvi, Toomõ nuie mano.
	Tuud taha-i õks mul säksa säläkene,
	taha-i provva puusakõsõq:
9180	no võttaq õks mul ette kõik elo,
	nätäq näguripääväq.
	Ime, jääq õks no iäst tervest,
	papa, aost pall´ost!
	Õga inäp õks ti minno inne näe-i,
9185	taha-i kaia Taadsikõist -
	mul tulõ õks ar hinnäst uputada,
	silla päält sisse minnäq!
	Ilma taha õks ma ello lõpõtõlla,
	kurva ello kustutõlla -
9190	ilmalõ õks ma jää immest,
	kolgalõ kummõtest.”
	Taadsi ütel´ õks vil viimädse sõna,
	kolm sõnna kuulutõlli:
	”Ese, tulõq õks vil mano tuuh ilmah,
9195	käänäq kätt andmahe!
	Hüä olõ-i õks mul miil memme pääle,
	kallis süä kandja pääle.”
	Ese jäi õks sis ikma imega,
	katõkeske kahitsõmma.
9200	Taadsikõnõ õks vil inäbä ikk´,
	katõvõrra kahitsõlli:
	”Kui minnäq õks mul kurja kodo,
	ikuliste elämiste?”
	Sis läts õks jo tuvi Toomõ poolõ,
9205	kaldo sinnä Kaadsi poolõ.
	Kaadsi käve õks jo kärkeh tarõh,
	sõrmi murrõldõh morol.
	Kaadsi juusk´ õks sis Taadsi kaala mano,
	hirmsa juusk´ õks jo miiss hiussehe,
9210	sis pess´ õks tä naist perre näteh,
	teot´ Taadsit muidõ tiideh.
	Taadsi kakk´ õks sis kulladsõ kossa,
	vahaladva vandsutõlli,
	sis pess´ õks tä Taadsit pingi ala,
9215	ai timä ahonulka,
	suurõq olliq õks täl kooguq kosti iist,
	kallis ruusk timä krammel.
	Sis kiild´ õks küll ese ne ime,
	sulasõq sorahõlliq.
9220	Esel oll´ ka õks jo sipul silmä pääl,
	kuruslakk kolmu pääl,
	sipul olli õks jo lännö sinitsest,
	silmäveereq vereväst,
	miä olli õks tuul Kaadsil kallutõt,
9225	kulakil koputõt.
	Kaadsi oll´ õks sis kuri taplõmma,
	oll´ kipõ kisklõmma.
	Kui õks nääq piniq purõlivaq,
	kui kikkaq kisklivaq.
9230	Esi õks tä pess´ ne penät´,
	esi kolkõ ne kul´at´:
	”Sa õks küll kõike armastõllõt,
	linnu-häste libestellet –
	no sõidit õks mu suurõ sulasõga,
9235	terävä tiindrega!”
	Taadsikõnõ õks küll ikk´, eis´ pallõl´,
	kummaldõ kumardõlli:
	”Olõs saasiq õks küll, naane, ma näüdädä,
	oholine vällä otseq,
9240	hinge sullõ õks sis vällä võtaseq,
	näpo otsah näütäsiq:
	õga olõ-i õks ma sõbõr sulasillõ,
	nopõ noorilõ mehile,
	sõbõr olõ õks ma külä sõsarillõ,
9245	nopõ külä noorikillõ!”
	Kaadsi kullõ-s õks pall´o pallõmist,
	hellä sõna heitmist -
	kuri õks kõõ ütel´: ”Kuaq naist!”,
	pakan ütel´: ”Otsiq paalka!”,
9250	tunt´ tekk´ õks küll käeq kergest,
	Kaadsi sõrmõq kallest.
	Selle and´ õks küll karri tä kalõstõ,
	pess´ kogone kur´astõ.
	Taadsi sai õks sis pakko, pardsikõnõ,
9255	lindo, suvilinnukõnõ.
	Sis juusk´ õks küll aia tä armulõ,
	juusk´ nõgõsõ nõalõ,
	juusk´ tulba tä toelõ.
	Aid nakas´ õks sis pääle astmahe,
9260	tulp pääle tulõmahe -
	pall´o sai õks sis armo aiasta,
	pall´o nõvvo nõgõsist.
	Ese läts õks sis tarrõ kutsmahe,
	ime majja manitsõmma:
9265	”No tulõq õks sa tarrõ, mu tütär,
	kambrõhõ, kallis lats!
	Mi panni õks ar Kaadsi taadõ-tarrõ,
	tülümehe tüü-tarrõ.”
	Minijä läts õks sis meelehaigusõl,
9270	provvakõnõ puhkoh.

Kaadsi esimene joomatuur

Kaadsi müüb naise talu