IV. SURM JA SURNUD

TERMINOLOOGIA

$ 82. Suremise, surma ja surnutega ühenduses olevad nimetused ning kõnekäänud; läti lainsõnade esiletung; "teine ilm"

SURMA PROBLEEM

§ 83. Surma põhjustajad (S. 48); käsitus surmast kui eriolevusest, kellesse on suland ka inimesehaldja ja katku mõisted. – § 84. Muistendid surm-olevusest (S. 40, 41, 42, 44 ja 47). – § 85. Igasugu surmaendeid (S. 41, 43, 45 ja 46).

MATUSTE ÜMBER JA HINGEDE AEGU

§ 86. Keha ja hing pärast surma (S. 56). – § 87. Surnute vastutulek uuele kaaslasele matuseil (S. 50 ja 70, US. 70). – § 88. Surnu viimne koduskäik ja tema söötmine. – § 89. Surnute nägemine (S. 68, 67 ja 69). – § 90. Hingedeaeg (US. 15); hingede söötmine.

ELU PÄRAST SURMA

§ 91. Surnute tegevus teises ilmas; vihmasadu päikese paistes; kõrva ulumine. – § 92. Surnud kirikus ja kalmistul (S. 64 ja 65). – § 93. Surnute massiline liikumine, rännak Egüpti (S. 66 ja 71). – § 94. Surnute esinemine unenägudes (S. 52, 51, 54 ja 53).

RAHURIKKUMISED ELAVATE POOLT

§ 95. Randa uhutud laiba riisumine ning surnuluude kaevamine kalmistult (S. 59); majad vanul matuspaikel (S. 63) – § 96. Surnu palak (S. 60); luukere kirikus (S. 61); üliõpilaste nali (S. 62).

ERAKORDSED SURNUD

§ 97. Surnute kollitelu; kaitseabinõusid kollitelijate vastu. – § 98. Muistendeid surnute kummitelust (S. 49 ja 55). – § 99. Ristimata surnud ja emade kägistet lapsed (S. 58 ja 57).

V. KÜLMKING

KÜLMKING LIIVIS

§ 100. Külmking pimeduse, metsasumina või arusaamatuse tekitet hirmukujuna; lääneliivi "külmkinga" vaste idaliivis "kümnekingaline".  – § 101. Märdisanditajad, nõiad, poolinimest-poolloomad külmkingeks. – § 102. Külmkinga identifitseerimine painaja, võlu, puugi, hiilingu ja libahundiga; külmkingaks moondumise võtteid. – §103. Peninuki, vampiiri ja sissi elemente külmkingas. – §104. Külmking kummituse, kuradi ja lastehirmutisena. – § 105. Külmking kui erakordse surnu tõlgitseja;kaitseabinõusid külmkingade vastu; külmkingade tantsimine. – § 106. Külmkingade parvekaupa tormamine oma teid ja radu mööda (S. 72 ja 73).

KÜLMKING EESTIS

§ 107. Külmkinga puudutav kirjandus; külmkinga esinemisala: saared. – § 108. Külmking nõia, tuulispää, lendva, paha vaimu, kummituse ja kuradi tähenduses; huilgamine, äike, maadlus. – § 109. Külmkinga välimus; külmking algupäraselt erakordsete surnute tõlgitsejana; kaitseabinõusid tema vastu. – § 110. Külmking inimeste haigestajana; lillenimetus "külmking" ehk "kuldking"; külmkinga teed, jäljed ja vari; külmking äraeksitajana.

KÜLMKING JA HUNDID

§ 111. Külmkinga murdmine huntide poolt Eestis. – § 112. Külmkinga suhe karu, hundi ja libahundiga Liivis (S. 77, 74, 75 ja 76). – § 113. Hundi ja kodukäija vahekord Eestis; muistendeid kodukäijate murdmisest huntide poolt. – § 113 A. Sajatamine "hundale!" – § 114. Surnulugude seginemine kuradilugudega. – § 114 A. "Kuts, säh üks jalg! kuts, säh teine jalg!"

KÜLMKINGA MÕISTE JA SISU KUJUNEMINE

§ 115. Erakordsete surnute nimetusi eestis; külmkinga ideoloogia; jalad ja jalatsid surnute terminoloogias. – § 116. Idaliivi nimetus "kümnekingaline" kui puhthäälikulise arengu produkt. – § 117. Külmkinga sisuline mitmekesistumine surnust universaalolevuseni Liivis; haigestamismotiiv; külmkingade jäljed ja rajad. – § 118. Germaani mõju ja motiive külmkingas: "surnuking", tantsimine, hundilugusid, massiline liikumine, saaga metsikust väehulgast või jahist. – § 118 A. Hukatud laste motiiv Eestis; "külmking" moesõnana.

VI. KURAT

KURADI NIMED JA ISIK

§ 119. Kuradi liivikeelne nimetus kure ja sellega ühenduses olevad liitsõnad, kõnekäänud, ütlused ja vandumised. – § 120. Kuradi eufemismid ja piltlikud nimetused. – § 121. Kuradite isiklik koosseis; kuradiema. – § 122. Kuradi välimus (S. 81) ja moondumine loomadeks (S. 85 ja 84). – § 123. Ebausu arvamisi ühenduses kuradiga (S. 82).

KURADI ESINEMINE

§ 124. Kurat igasugu äparduse süüdlaseks (S. 122); abinõusid inimeste hingepüüdmiseks (S. 105, US. 52, 55, 120 ja 54, S. 110, 111, 113, 112, 114, 91, Mt. 826', S. 121 ja 120). – § 125. Kuradi käsilasi (S. 126, 118 ja 117). – § 126. Kuradi vastalisi (S. 96, 98 ja 101). – § 127. Kaitseabinõusid kuradi vastu (S. 83, 90, 124, 97, 123 ja 95). – § 128. Võõrastütar loomadega saunas (S. 103). – § 129. Kuradi lapsevahetamine (S. 109, 108, 106 ja 107). – § 130. Naljandeid kuradist (S. 102, 89, 99 ja 100, US. 127).

KURAT KUMMITUSE JA HALDJA OSAS

§ 131. Kurat silmalummutajana (S. 115, 116, 119, 114 ja 93). – § 132. Kurat hangede tuisutajana (S. 39). – § 133. Peetrid kuradiga kimbus (S. 88 + 97); kummaline kiirsõit (S. 114); kurat tahab uputada meest (S. 88) – § 134. Kurat äraeksitajana (S. 87 ja 86); vastuabinõusid eksimise puhul; kurat kui metsahaldjate järeltulija.

HIIU JA PUUGI ELEMENDID KURADIS

§ 135. Kurat hiiglasena (S. 93 ja 92); merre silla ehitamine (S. 104). – § 136. Fetiši mõiste segunemine kuradisse; "puuk"; teenistusmotiiv (S. 142 ja 127); kaltsest tehtud varavedajad kaklemas (S. 158); ostetud noorisand (S. 159).

KURADI SISU JA NIMEDE LÄHTEKOHAD LIIVIS JA EESTIS

§ 137. Kurat Baltikumis kui ristiusu import; liivi kure-sõna sisulise kooseisu kokkuvõte. – § 138. Eesti kurat-sõna kohta senini esitet etümoloogiad; häälikulisi raskusi kurja-tüvest tuletamisel. – § 139. Kurat-sõna põlvnemine tüvest kura algupäraselt ebapuhta ja roojase olevuse tähenduses; samalt ideoloogiliselt baasilt võrsund analoogilisi kuradinimetusi läänemeresoome keeltes. – § 140. Kuradinimetusi eesti keeles, päämiselt tõlkelaine; venelased kui esimesed kuradi tutvustajad Baltikumis; kurat-sõna tekkimine lõunaeesti murdealal vene eeskujul ja levinemine üle kogu eesti keeleala kirikukeele ametliku terminina.

VII. KUMMITUSED

KUMMITUSTE TEKKIMISEST

§ 141. Hoopis reaalseid asjaolusid kummitelu põhjuseks (S. 79); vigurivändad kummitelijaiks (S. 78). – § 142. Tõsise kummituse kujunemine selle reaalse põhjuse mitteselgumisel (S. 80, 81 C ja D). – § 143. Kummitelevad mütoloogilised olevused.

KUMMITUSTE NIMESID

§ 144. Kummituste terminoloogia. – § 145. Spuok, selle sisu ja esinemine.

LASTEHIRMUTISI

§ 146. Hirmu psühholoogia; tegelikust elust võetud lastehirmutised. – § 147. Lastehirmutisina esinevad mütoloogilised olevused. – § 148. Spetsiaalsed lastehirmutised bob(a) ja momm (S. 33).

LISA

KÜLMKING KÄRLAS

ISBN 9985-9322-1-8