Melbourne'is oli vastas pastor Stockholm. Ütles, hea küll, meie teile ei saanud nüüd seda korterit, aga et proua Strandberg - see on üks vanaeestlane siin - tema on nõus teile andma oma korteris nii-öelda üleöö võimalust, kuni te saate esmaspäeva hommikul minna sinna Heidelbergi haiglasse tööle.

Ja noh, siis me läksime sellel õhtul sinna ja laupäevaõhtul tulid sinna neli noormeest, kes olid kuulnud, et seal on kaks eesti tütarlast, ja nemad olid juba siin nagu alustanud rahvatantsurühmaga, meid siis kutsuti rahvatantsule. Seal oli Peeter Vilo, kes hakkas Liiaga tantsima, ja Sven Kiviväli, kes hakkas minuga tantsima. Tantsis terve eluaeg! Jah, kohe esimesel õhtul Austraalias. Olgugi, et võttis neli aastat, enne kui me abiellusime. Aga rahvatantsu tegime kogu aeg. Nii kaua kui võimalik oli.

Meil oli viiekümne aasta juubel üheksakümne seitsmendal aastal, kus Peeter Vilo tuli siia ja me tantsisime - Sven ja Liia, Peeter ja mina - sama, mis tantsisime neljakümne üheksandal aastal, ainult et pooled on vahetatud.

Aga see on saladus praegu, seda ei tohi kellelegi rääkida! Meil Sügislilled esinevad Eesti päevade aeg. See idee tuleb Eestist, sest et minu täditütar, kes elab Põltsamaal, tema kirjutas meile jõuluaeg, et vaata nüüd, mis ma olen teinud, et ma olen ühinenud rahvatantsurühmaga. Aga me oleme kõik naised ja peamiselt kõik on vanemad. Me oleme memmed. Et meie rühma kutsutakse memmedeks.

Ja noh siis, kui Sven ka seda luges, siis ta ütles, et miks seda siis ei tee meie. See ei ole paha mõte. Eks ma siis helistasin ringi ja prouad olid nõus, ainult et nad ei tahtnud memmed olla, sest nad ametlikult ei ole kõik memmed, ei ole isegi emad ega ei ole vanaemad. Ja hea küll, me peame siis ühe teise nime leidma, sest et seal olid kõik nagu vanaemad, jaa, ja siis üks proua tuli välja sellega, et aga miks mitte Sügislilled.

Ma tean, inimesed hakkavad natukene muigama, kui nad kuulevad seda: Sügislilled.

Lõppude lõpuks ma olen memm, nii et-et mul ei oleks selle vastu midagi olnud, aga muidugi, jah, kui sa ei ole üldse emagi olnud ja võib-olla sa ei taha, et sind nimetatakse memmeks.

Vanaeestlastelt tulid peamiselt samad tantsud, mis me juba teadsime Geislingenist. Aga näiteks Ullo Toomi kaudu Rootsist me saime jälle tantsusid juurde. Need olid kõik need vanad tantsud. Toomsalu Torontost kirjutab, et temale see väga ei meeldi, kui neid vanu tantse otseselt hakatakse ümber tegema. Et temale ikkagi meeldiks, kui ikkagi tants jääks tantsuks.