Ma mõtlesin, et ma olen igasuguseid õppekavasid koostanud, miks ma ei saa siis koostada ühte õiget õppekava, mis oleks efektiivne eesti keele õpetamiseks niisugustes tingimustes, nagu me seda õpetame paar tundi nädalas ja kus kodus ei saa võib-olla mingisugust abi. Vahel nad räägivad kodus ingliskeelt. Puhteestlased. See on väga sagedane. Iga aastaga rohkem ja rohkem.

Lugesin selle kohta rohkem ja hakkasin siis tegema uurimistööd selle kohta Sydney Ülikooli juures. Tegin ühe uurimuse, kõikide keeleõpetamismetoodikate võrdlev uurimus, ja leidsin, et üks pole parem kui teine. Ühele meeldib üks ja teisele meeldib teine ja õiget nii-öelda efektiivsust pole üldse mõõdetud. Mõni ütleb, et võta sorts siit ja sorts sealt. Ja nii ongi kõige parem. Tegelikult see oleneb ka sellest, mis ühele õpilasele sobib ja teisele ei sobi. Õpilasest võib-olla oleneb kõige rohkem.

Sain siis arusaamisele, et kõige otstarbekam oleks õpetada keelt nii samasuguselt, nagu õpitakse keelt. Ja siis ma hakkasin vaatama, et kas eesti keeles on tehtud vastavat uurimust, kuidas laps õpib keelt, eesti keelt. Ei olnud. Kuigi välismaal paar inimest - Ellen Lipp ja Oksaar Els ja Marilyn Vihmann, kes ei ole ise üldse eestlane, kes valdab ka eesti keelt küllaltki hästi ja on keeleteadlane, aga nad ei ole seda täielikult, vähemalt sel ajal, nii täielikult uurinud, nii et ma otsustasin, et ma pean hakkama siis seda ise uurima.

Ja nüüd ma siis ikka veel uurin, kuidas laps õpib eesti keelt. Ja püüan nüüd oma asja kokku võtta, mis ma olen seni leidnud, ja kirja panna. Üheksakümne neljandal aastal ma otsustasin, et nüüd on võimalik ise oma eesti keele alaseid teadmisi täiendada ja siin olin ühe semestri Tartu Ülikoolis. Vabakuulajana tohtisin kuulama minna kõike, mis mind huvitas. Haldur Õim oli nii-öelda mu juhendaja ja loodan, et ta veelgi seda teeb, kuigi tal on kohutavalt vähe aega. Jaa... nii ma siis siin raban.

Väga palju oleneb keelestruktuurist, mida on vaja õppida. Ja eesti keel on ju peamiselt morfoloogiale rajatud. Nii et väga paljud noored inimesed - siin oli üks koosolek mõned kuud tagasi, Eesti Maja tuleviku kohta - see koosolek peeti inglise keeles, et kõik saaksid sellest osa võtta. Need olid ju eesti päritolu inimesed. Ja väga paljud ütlesid, et nemad tahaks küll eesti keelt õppida, aga mitte grammatikat. Vat aga eesti keel on niisukene keel, mida ilma grammatikata rääkida ei saa. Ingliskeeles võid, jah, õppida pool sõnastikku või terve sõnastiku pähe ja saad ikka kuidagi väljendatud. Muidugi tuleb mineviku ja oleviku vahel veidi vahet teha, aga eesti keeles on ikka palju-palju rohkem, mille vahel tuleb vahet teha...