Bibliograafias, mis sisaldab ca 7000 kirjet, on registreeritud 75 aasta jooksul (1918–1992) trükis ilmunud rahvaluulealased teaduslikud tööd: tekstipublikatsioonid, uurimused, ülevaated, küsimustikud, aruanded, retsensioonid ja teesid. Bibliokirje objektidena on arvestatud trükiseid, mis on ilmunud monograafiatena, väitekirjade autoreferaatidena, kogumikena või artiklitena teaduslikes ajakirjades, jätkväljaannetes ja kogumikes. Arvestatud ei ole ajalehti ja populaarteaduslikke ajakirju, välja arvatud “Horisont” ning “Kultuur ja Elu”, millest on valikuliselt kirjeldatud asjakohaseid artikleid. Rahvaluule naaberalade, s.o etnoloogia, lingvistika, ajaloo ja kirjandusteaduse materjale on kirjeldatud sel juhul, kui nende uurimisaines on väga lähedalt rahvaluulega seotud.

Bibliograafia temaatiliste rubriikide piires on trükised esitatud autorite/pealkirjade tähestikjärjestuses. Venekeelsed kirjed on esitatud iga autori jooksva kirjetejada lõpus. Slaavi tähtedega kirjutatud autorinimele eelneb nurksulgudes vastava autori nime ladinatäheline vaste. Sellele järgnevad venekeelsed teosepealkirjad, mis on järjestatud vastavalt vene alfabeedile. Enamik bibliokirjeid on kontrollitud de visu. Kaudsete bibliograafiliste allikate alusel nimestikku võetud kirjed on märgistatud tärniga vastavate kirjete lõpposas.

Bibliokirjed on koostatud peamiselt Eesti Akadeemilises Raamatukogus, Eesti Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli Raamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus ja Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikogus leiduvate trükiste alusel. Ühtlasi on koostaja kasutanud teoseid folkloristide ja teiste teadlaste erakogudest.

Elektrooniline versioon põhineb trükisel: Ribenis, Karin : Eesti rahvaluule bibliograafia (1918–1992) = Bibliography of Estonian Folklore (1918–1992) = Библиография литературы по эстонской фольклористике (1918–1992) I / Karin Ribenis (koost / toim); Eesti Keele Instituut. – Tallinn 1997. – 612 lk.