Ülendi külas Kõpu kabeli ligidal on vana pärn. Rahvas üiab teda "Ülendi äbajumalaks". Selle pärna okste külges oli enne alati kõiksugu paelu ja lipsusi. Minu ema, kes oli sündinud 1860. a., mäletas veel, et suvistepühadel ja jaanipäeval viidud pärnale ohvriande. Siis ta ilustatud veel tupsude ja lipsudega ära. Kellel paised olnd, see pigistand sene paelaga, mis seal külges oli, siis kadusid paised kohe ära. Ta koor on kangesti pahkline; need olla inimeste ädad, mis jumal oma külge on võtnd.
Ükskord Ülendi Toomal olnd tagumiku peal suur paise ja see põle kudagi paranend. See olnd üks nelipühi esimese püha omigu, kui Toomas viind ohvri pärnale. Sellesama pääva paise läind lõhki ja akand paranema. See lugu juhtus umbes 60--70 a. eest.
ERA II 254, 353/4 (14) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. -- Enda Ennist < Gustav Laur, s. 1879 (1939).
2) Ülendi külas, Ülendi Juhani talu põllul, küla läbistava tee ääres kasvab põline pärn. Kujult on puu lühike, jässakas ja omab jämeda, umbes 2 mtr. läbimõõduga tüve. Rinna kõrguselt on puu ümbermõõt 5,5 mtr (G. Lauri andmeil). Vanasti seda puud on peetud pühaks ja on toodud talle ohvreid. Ohvriandideks on olnud värvilised lindid ja paelad, isegi raha, mis on paigutatud puutüves leiduvaisse aukudesse ja konarusisse ja mis on näha sääl praegugi veel. Puu tüvi on kaetud üleni seesuguste pahkadega. On räägitud, et need olevat inimeste patud ja paised, mis pärn kui jumal on võtnud inimestelt enda kanda (rääkinud Ligude Maret, kes suri 20 a. tagasi 84 a. vanuses). Veel umbes a. 40-50 tagasi on olnud Ülendi Toomal kuri pais, mis kuidagi ei tahtnud paraneda. Viimases hädas viinud Toomas pärnale ohvri, ja kohe samal päeval lõhkenud pais ja hakanud paranema. Talvel, kui Ülendi pärn on raagus, on pandud tähele, et ta kujult tuletab meele risti.
Teine püha puu oli Kõpus, Koi männikus, Pihla talu värava taga üks vana kolmeharuline mänd, millele olevat ohverdatud.
ERA II 265, 141/3 (15-16) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. - Elli Lauri < Paavel Pihel, 80 a. (1940).