Vanal ajal pidanud jahimehed metsas ööd. Et parem ööd mööda saata, tehtud suur tuli maha ühte tuulevarjulisesse kohta, kus siis õhtukosti võetud ja jahijuhtumistega naljatadud. Hommikul varaselt, kui juba koitma hakkanud, olnud jahimehed aegsaste platsis, et lindu püüda, sest varakult teatud selleks kõige parem aeg olevat. Nii ruttanud jahimehed igaüks oma teed ja unustatud tuli põlema, ilma et seda ära oleks kustutatud. Aga õnnetust, tuli laienenud ja ümmerseisev puru ja risu hakkanud hooga põlema. Sellekorraga juhtunud säält mööda minema siil, kelle pesa ja pojad asunud sääl lähekorras. Siil aimanud sellest kohe suuremat õnnetust: ta hakanud tule ümbert risu ja puru eemale kõrvaldama ja puhastama, ning hoolsa töö järel olnud varsi tule ümbrus puhastatud ja tulele ise piir pandud, nii et see enam eemale laieneda ei saanud. Sarnasel viisil hoidnud siil ära suurema tulekahju metsast, misläbi ka tema poegadega õnnetust ei juhtunud.
E 81116/7 (23) < Saarde khk. - J. P. Sõggel < J. Annos (1932).