1) Tohtu tarvitati mesipakkude katuse kaitseks, samuti, vooderduseks. Kalastuses tarvitakse tohtu üldiselt võrgukorkideks. Jaan Pettäi teatel on kasetohtu tarvitet ka katuse täiteks: roovlattide peale löödavat kord põiklaudu, need kaetavat kasetohuga ja neile lüüakse omakorda "kiselauad" peale, et toht end kokku ei tõmbaks, Üldiselt valmistati kõotohust tökatit ehk täidast. Et kõotökat hästi veekindel on, siis valmistati sellest omaajal saapamääret, tökatile juure lisades: 3/4 toopi tökatit, 1/4 toopi tõpra rasva, 1/8 toopi vaha. Kasetõrva põletamine sünnib samuti nagu puutõrvagi. Tohtu "kistavat" ikka enamasti kevadel mäha-ajal. Tööriistana tarvitakse nuga. Tohutükid kistakse nii suured, nagu kunagi tarvis läheb. Noaotsaga, lõigatakse pikuti puule nii pikk joon sisse, kui lai soovitav tohutükk peab saama. Soone ülemisel ja alumisel otsal tõmmatakse noaga rõngas ümber puu. Soonest tõstetakse noaotsaga tohuserv üles ja umbes poole puuni kistakse tohtu ettevaatlikult, et see ei rebeneks; lõpuks võib tõmmata päris robinal.
ERM, EA 13, 673/5 < Võrumaa - E. Laid (1926).
2) Minu isa läind tohtu kiskumahe teise taadiga seltsis. Said tohukerad kätte, hakkasid koju tulema - said samasse kohta tagasi. Õhtani hulkusid, arvasid, et olid aldija jälgedel.
ERA II 28, 307/8 (62) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Oidu k., Tenismäe t, - Rudolf Põldmäe < Mihkel Tapner, 30 a. (1930).
Tohust vt. veel nr. 2, 12, 60, 84, 185:2.