1) Lehesilkäimine. - Praegusel ajal, kui minnakse metsa, kaselt saunavihtade tegemiseks otsima lehesid, siis ei esine üldse leelutamist; võetakse kirves ja saag ning minnakse metsa, kuna tihti hobusemees jääb hobusega hiljem järele tulema. Igal pool rutt - töö juures pole aega laulda! Kui on jõutud metsa, siis otsitakse välja sobiv kask, üks või mitu, olenevalt tehtavate vihtade arvust, niipalju kui neid talve jooksul tarvis läheb. Kuna suvel üldiselt on kibe töötegemise aeg, mil töö on töö kukil, siis valitakse kaskede raiumise ajaks harilikult vihmane või vilu päev, millal ei saa heina kuivatada ning kui inimestel on rohkem aega. Kui puu on maha lõigatud, siis leheste lõikamine ja kojutoomine jääb naiste hooleks, kui meestel ei juhtu rohkem aega olema. Kui puud üldse maha ei lõigata, siis saadakse lehesed kasvavatelt kaskedelt lõigates. Ajaviitmist leelutamisega pole. Kui leidub kaasas olema lapsi, siis need kaabivad enesele söömiseks mähka või kaabivad seda lastele suuremad inimesed.
Kui lehesed on koju toodud, siis vihtade tegemine jääb juba täielikult naiste hooleks, mis enesest pole kuigi keeruline töö: võetakse paras jagu hagu (leheseid), pannakse kokku ja, seotakse tüve poolt mitmekorralise takuse lõngaga (harilikult kangakudumisel ülejäävate narmastega) kõvasti kinni. On vihtasid tehtud paras jagu, siis raiutakse tüved kirvega tasaseks ja seotakse vihad paariviisi kinnisidumisel ülejäänud narmaotstega kokku, et oleks hiljem hõlpus vihtasid panna nöörile aidalakka (aida pääle) või pööningule (tare pääle), kust neid tarviduse järele tarvitamiseks võetakse.
ERA II 203, 532/3 (2) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. - Artur Kroon (1938).
2) Vihtu tehti vanas kuus, noores kuus ajava ihu sügelema. Urvadega oksi ei tohtnu võtta. Arukasest ikki võeti. Ollid mõned, kis vahet ei pidanu, need võtsid sookasest ka, aga see viht põle midagi asine, va sorakas. Käiti juuni lõppus ja juulikuus - juulikuus ikki kõige paremini, sis oleva lehed ääd paksud - ja augustis ka, nõnda kudas aega juhtus. Puud koolutati maha, kaändu ei tohtnu tiha, sis raagsiti puu ära, ladu jäeti otsa, sis lasti üles jälle. Nõndasamma toodi sügisi luuaraagu. Vihad siuti niinega või takse kanga narmastega; luuaraadel aeti võrud pääl, vitstest käändi.
ERA II 269, 361/2 (11) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. - Marta Mäesalu < Ott Kallas, s. 1865 (1940).
Vihtadest vt veel nr. 7, 59:1, 60, 84.