242. Öö hiielas.

 Hilja, hilja, vennikene,  Kalevine poisikene,
 hilja sõidan hiita mööda,  see tõi pilved tulle,essa,
 salaja mööda saluda.  teised pilved minne,essa.
 Ei mind kuule hiie kuked,  Pilvel olid vee pisarad,
 ega kuule hiie koerad —  pisaral olid purjed pikad,
 kuulis hiie noorem venda.  purjel ani punane,
 See mind kargas katsumaie, vaperdas va,atamaie,  anel saba sinine.
 kulda katelad kä,essa,  Saba peal olid siidi sängid,
 õbe kangas katelassa.  siidi sängid, niidi mängid,
 Süidake kangas põlema,  kus magas marduse proua,
 õbe lõime lõkendama!  Magas see öö magusa,
 Kes oli kärmes kustutama?  hingas see öö ilusa.

H II 15, 535/6 (18) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Kambi k. — M. Neumann (1889).