210. Jänese õhkamine
| Oh mina vaene valge jänes, |
Tuli jääger püssiga, |
| kevadine kerge jänes! |
oma hulga hurtadega, |
| Elan suure metsa sees, |
Laskis maha matsatelles, |
| paksu paju rähma sees, |
veri välja vurtsatelles. |
| Pandi mind siis sadulasse, |
orasel ma olen käinud, |
| viidi mõisa koka kätte. |
haava oksi närinud. |
| Mina kokka paluma: |
Kokk ei kuulnud minu palvet, |
| Kulla kokka, rasvamokka, |
keetis minda kibedasti, |
| ära keeda kibedasti, |
praadis minda palavasti. |
| ära prae palavasti! |
Viidi saksa laua peale |
| Ma pole palju paha teinud |
saksad sõid mind magusasti. |
70. Jänese õhkamislaulu levinguskeem.
H. Tampere, Laul jänese õhkamisest eesti rahvatraditsioonis ja kirjan-duses (ÕES Kirjad I 1932, lk. 112/3), kus kõigi teisendite värsianalüüsi põhjal on koostatud ülemalesitatud algkuju.