1) Kui kevadel linnud võeralt maalt tagasi tulevad, siis petvad nad inimesi ära, kes aga neile ette juhtub. Linnu petmine piab väga kardetav olema, sest see, keda lind ära petab, pidada suvel haige olema, niisamuti ka pidada kõiksugu õnnetused sellele suvel tulema, keda lind kevadel ära petab. Linnu petmine on järgmine: kui juhtud kevadel esimiseks suvelindu kuulma ehk nägema ja sa sel pääval alles söömata ja joomata oled, siis on see lind sind ära petnud, keda sa seekord esimiseks nägid ehk kelle laulu sa esimiseks kuulsid. Kõige kahjulikum õlle kukulinnu, koovitaja, kiive ja hobusevarsa petmine kevadel. Sellepärast on ka inimesed targad küllalt linnu petmise eest endid hoidma. Kevadel kui arvatakse, et linnud juba tulemas on, siis toob igaüks omale suutäie leiba õhtul magama minnes voodipeatsi, ja kui tal vaja on hommikul õue minna, siis pistab ta natukese leiba suhu ja sööb ära, ennegu uksest välja läheb: siis ei saa lind teda mitte ära petta. Ka pidada need linnud ka ära petma, kes talvel meie maal elavad, sellest aga hoolimata, et nad ise meie juures talvel elukorterit pidavad. Nõnda pidada vares paastu-maarjapääva hommikul ära petma, harakas, kaarn ja kull suurel-neljapääva homikul, muud teised talised linnud karjalaskmisepääva hommikul.
E 27637/9 (1-6) < Pöide khk., V.-Löeve v. - Juhan Rattas (1896).
2) Kui kiriküüt (ööpik) kevadel petab, siis põletab inimene sel aastal enese ümbert kas mõned riided ehk mõnda muud suuremat asja ära. Kui kägu ära petab, siis kuivab inimene sel aastal ära. Kui adrariits (kui kevadi kündes ader kivisse kinni minnes riitsatab) ära petab, siis kuivab inimene sel aastal ära. Petab lõokene, see tähendab head. Lauluräästa petmine tähendab õnne. Kalkuni petmine tähendab kahju. Vana hobuse petmine tähendab head. Vana hobusel ei ole muul ajal luba petta antud kui ainult suurel neljapäeval ja reedil. Kui rukkirääk ära petab, siis sureb sellest perekonnast keegi sel aastal ära. Änilise (linavästriku) petmine tähendab põdemist sel aastal. Kui vutt (vuti laul: võtma tükk, võtma tükk) ära petab, siis ei kasva inimene sel aastal sugugi, vaid kaob enamiste kokku. Kui teder ära petab, see toob sel aastal palju kurbtust. Kui teder kudrutab, siis lähab ilm külmale. Kuuldakse esimest tedre kudrutamist öösi, see tähendab õnnelikku aastat; kuuldakse päeva, siis õnnetumat aastat. Kui tedre kudrutus kahte noort inimest ühe korraga ära petab, siis saab neist abielupaar. Kui mehik (meelikas) ära petab, isiäranis peremeest või perenaest, siis saab sel aastal nende kari heste korda minema; petab karjast, siis ei juhtu tal sel suvel ühtegi halba. Pääsukese petmine tähendab halba. Kui noor vars ära petab, siis on inimene sel suvel õige isuline. Öökulli petmine ei tähenda kunagi head.
Kõik seda nimetadakse "petmiseks", kui inimene kevadi ilma ivata, s.o. ilma söömata, väljas esimest korda seda aastat ühe linnu healt kuuleb. Et enamiste kõik petmised halba tähendavad, siis ütlevad vanemad inimesed alati, kui kevade ilma ivata välja minnakse: "võta linnuiva" ehk jälle "võta linnupetist!"
E 3903/5 (36-54) < Paistu khk., Kaarli v. - J. P. Sõggel (1893).
3) Pererahvas läksivad kevade hommiku vara põllu peale töösse. Teised kõik olivad kodus jumalaiva ära katsunud, aga ühe poisi suhu ei olnud sellel päeval veel marjagi saanud. Kägu pettis teise ära: kukkus esimest korda lähedal lepa ladvas. Poiss ruttu lepa juure ja jooksis kolm korda selle ümber ning hammustas iga kord leppa, kui ringi ära oli jooksnud. Tuli jälle teiste juure ja ütles: "Vaadake, nüüd kuivab see lepp ära. Nõnda oleksin mina ka ära kuivanud, kui ma tema ümber ei oleks jooksnud ning teda. hammustanud."
H II 25, 1037/8 (3) < Paistu khk., Holstre - J. Leppik (1889).
4) Üht perenaist oli kevadel kägu ära petnud. Sügisel karja lauta pannes ei läinud perenaine loomi kinni panema, sest see et olevat loomadele hää, kui käost petetud inimene sügisel loomi kinni paneb.
ERA II 115, 46 (9) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Liisa Kõiv (1935).
Linnupettest vt. veel nr. 202:1, .209:10.