31. Kiisk hädas oma asukohaga

1) Purikal tuli kord see hull mõte - Halliste, Riisa ja Navaste jõest Peipsi poole minna. Kiisk tuli tal tee peal vastu ja küsis: "Kus sa lähed, vennikene?" Purikas (havi) avaldas oma mõtet, et ta tahta ära minna. Kiisk laitis seda ettevõtet ära, üteldes: "Ka minul oli kord niisugune mõte, aga vaata kui pisukeseks ma õnnetu olen kulunud! Enne oli minu otsaesine seitse vaksa lai, aga kivine põhi on teda väga kitsaks kulutanud." Havi võttis oma kaasvenna nõu kuulda ja pööris tagasi oma kasumise paika. Sest ajast on nimetud jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikas, angerjas ja vähk on suures hulkas nimetud jões elamas.

Siia juure lisan ma, et vaevalt teist jõgi Eestimaal leida on, mida ülemalnimetud jõega kalarikkuse poolest võrrelda võib. Enne on siin ka rohkeste lõhet ja siiga leitud, aga kuulus Sindi vabriku pais (tamm) lahutab jõge merest, ja seega lõpsid ka eesnimetud kalad meie jõest otsa. Tuttav Jakobson hakkas selle hukkava veale kindlalt vastu. Rahva seas räägiti kõvasti: paisule saada "kalatrepp" tehtud. Jakobson suri, ja sellega jäi kalatrepp tegemata. Paari aasta eest viidi ka siit angerjade sugu Saksamaale.

H II 21, 804 (2) < Tori - Chr. Tults (1889).

2) Kui säga vanal aal Võrtsjärve on tahtnd elama tulla, siis tulnd talle Emajõe suu pial kiiss vasta. Säga selle kääst küsima: "Kassin (= kas siin) süüa suab kua?" Kiiss kartnd, et sihuke suur kala (nagu säga on) kõik eest sööb, ja arvand parema olema ää laita ning kostnd: "Vuata mind! Kui ma siie tulin, siis oli mul seetse vaksa sil'me vahe lai, aga vata ku vekseks mind siin nälg on pigistand!" Seda kuuldes pöörand säga ümmer ja läind tagasi.

H II 49, 845 (4) < Põltsamaa KHK. - H. Utsal (1894).

3) Kiisaküla väikeses jões olla ühe kitsa koha peal kaks kivi kõrvuti. Vanasti olnud kiiskade silmade vahe seitse penikoormat, aga kui nad ükskord sealt kahe kivi vahelt läbi ujunud, jäänud silmade vahe nõnda kitsaks kui praegu. Sellest saanud ka küla enesele Kiisaküla nime.

E 63063/4 (12) < Viljandi khk. - Valeria Kõrtsmik (1928).