1) Ütskõrd vanast kõndnu üts mees ütsindä mõtsan. Korraga hakanuva taevaveerest hirmus paksu pilve üles tõusma ja tõusnuva ikke kõrgempale. Pilved näidänuvä välja kui põhjatu suured suitsu sambad olevat. Ilm lännü pimedäst kui kott. Pilved näidänuvä maast kunni taevani ulatavat, aga müristamist ei ole kuulda ollu. Mees hakanu pelgämä, et agu hakkab kangest vihma sadama ja veel müristämä, vihm leotab mind ligedast ja pikne lööp mu surnust, - paremp hakata õige ruttu kodu poole tõttama, et viil õigel ajal varju alla saassi. Mees hakanu küll ruttama, aga kus sa pääsed, kui pilved tõusiva ruttu üles ja vihm olligi käen. Aga küll olluga vihm: sadanuva küll harvast, aga olluva ka popsud mis kukunuva - õige jämedad, nagu nisukesi harvalt nähä ollu ennempide. Jäänu siss mees viimäti üte lage heinämaa viirde paksu okstega kuuse alla seismä, nii kavvast kui vihm üle lääp. Aga äkitselt nännü miis, et kui imelik nuul kukkunu karlopsti heinämaa pääle siputades maha. Aga veel ei sellest - selle järgi kukunuva viil palju tõisi nisukesi asju ühen vihma lopsudega maha.
Kui vihm hakanu arvempast jäämä, lännu miis heinämaa pääle kaema, mis asjad nii ommava, ja imestaden leidnu, et nii olluva havikalad, mis kukkuisiva. Miis lõiganu vitsast võru, aanu käiad lõpussid pidi võru pääle ning viinu taevast sadanu kalad kodu. Kodun oma lugu kõnelden imestanuva kõik. See vanataat, kes sedä kuulis, ütles, et sii olli järv, kes tõisest kohast tõisale läts ning palju kalu, kes väega vallatu olliva, endast selle süi pärast maha visas. Mees läts tagasi, korjas veel tõised kalad, mis leidis, ära ja tõi kodu, kus neid temal õige mõni aeg süvvä sai.
H II 44, 61/2 (1) < Tartu-Maarja khk., Kavastu - Johannes Mägi (1892).
2) Sete talu sulane ühes naisega ja keegi võõras naine olnud metsas einal. Suur must pilv tulnud. Kodost saadetud neile sõna, et nad ära tuleks: hakkab sadama, saavad märjaks. Nad läinud ühe puu alla. Pilv jõudnud kohale, aga mitte tilkagi vihma pole tulnud: pilvest kukkunud k alu maha.
ERM 147, 115 < Karula khk., Kaagjärve v., Saprani t. - V. Haas < Marie Täht, 60 a. (1920).