Tammetalu järv on Kurna mõisa maa peal, teise külje vasta on suur raba, teise külje vasta Kurna mõisa põllud. Enne olnud seal kaks talu, Tamme talu ja Kangru. Pärast võtnud Kurna mõis nende krundid oma kätte. Siis jäi Tammetalu kõrtsiks ja Kangrul elab mõisa metsavaht. Tammetalu kõrts on Raudalu postmaantee ääres, järv on arvata 150 sammu maanteest eemal. Paarsada sammu Tammetalu kõrtsist on veikene poole versta suurdune Tammetalu järveke. Seal leutavad Kurna, Lehmja ja Sausti rahvas oma linu. Tammetalu järves olnud ennemuiste väga palju kalu, nii et Tammetalu ja Kangru ja ka Saire küla rahvas alati sealt endile värskeid kalu püüdnud.
Mõisa tulnud üks valitseja, see pole sallinud, et valla rahvas sealt kalu püüdnud, vaid tahtnud neid mõisa kasuks saada. Kutsunud Peipsi venelased sinna kalu püüdma selle kaubaga, et kaks osa jäävad püüdjatele ja üks osa saab mõisale. Venelased olivad kanged mehed püüdma ja olivad neil head riistad, seepärast võtsivad nad väga palju kalu sealt välja. Seda nägi ahne mõisavalitseja ja kahetses, et nii odavalt oli kaubelnud - pool oleks pidanud mõisale saama, sest venelased saavad hirmus suurt kasu. Venelased pidand kaubast kinni ja pole tahtnud anda. Sel ajal oli mõisnikudel veel väga suur võimus, seepärast võttis valitseja vägisi poole osa kalu mõisale. Venelased pahandasid selle üle kangesti. Nad sajatasid ja vandusivad, et ükski ei pea enam ilmaski sealt järvest saama kalu püüda. Ja nõnda on see jäenud tänapäevani. Harvaste on mõni haugipoeg seal näha. Püüda ei saa sealt keegi enam.
E 33402/4 (10) < Jüri khk., Kurna - J. Kurgan-Saalverk < Jaan Peitong, oma isa suust kuulnud (1897). Täiendusi vt. H II 58, 292 (5).