177. Pärnu laevamehe vaimulugusid

Olime pärajasti Pi'skai puhtis või Atlandi meres. Olime kahekesi ühtes vahtis. Oli väga kõva torm, sõitsime treivitud purjedega. Ilm oli alv. Mehed kõik magasid. Mina seisin toetades kampiisi (=köögi) juures. Järsku nägin: kollases riides mees läheb üle laeva ja kaob ahtrisse. Ma mõtlesin, et on ehk minu seltsiline. Vaatasin aga ette - tema seisis rahulikult laeva ninas. Läksin ahtrisse - kedagi ei olnud. Nüüd teadsin - see kollases riides mees oli kooderpüks (oli ka lähenenud päält-tuule poolt). Kolme päeva pärast kukkus üks madrus, Meibum-poeg, meresse ja uppus. - Kui kooderpüksi näeb, siis tuleb ikke seuke õnnetus.

Olime laevaga sadamas. Ühel ööl kuulnud vaht all laevaruumis koledat müra ja näinud üht tumedat kogu. Öösi tulnd mehed maalt laevale - üks kukkunud laevaluugist alla ja saanud surma.

Vaatage ühes laevas oli olnd üks stüürmann, kes ikke peksnud kokapoissi. Laev tahtnud minna Johannebrodi ladu juure Ingelanti. Kokapoiss lõpuks üpand üle parda. Meri tormanud, laev põlenud, vesi olnud klaar ja tulejuga jäänud taha. Öks poiss olnud troovis, purjud olnud reivitud. sääl kärand keegi mastist alla, karjunud: "Hoidke alt!" Tüürmann läinud vaatama. Teised kuulnud kakelust - tont visanud toore tüürmanni üle parda. See oli kokapoisi peksmise eest.

See juhtunud purjelaeval. Tüürimehe juurde astunud järsku keegi võeras ja käskinud hoida teatavat suunda. Tüürimees pidanud meest viirastuseks. Kuid mees ilmus varsti uuesti, seekord tüürimehe ja laevapoisi nähes. Mõlemad läinud kapteni juurde ja jutustanud sellele nähtust. Kapten aga naernud nad välja, lahkunud tekilt ja läinud alla ruumesse. Seal kohanud temagi saladuslikku võõrast, kes näidanud kaardile, öeldes: "Sõitke seda kurssi!" Kapten täitnud võõra käsu. Kolmandal päeval nähtud purjelaeva, mis olnud suures hädas ja mastideta. Purjeka meeskond päästnud hädalised. Nende kapteniks olnud saladuslik võõras,- vetevaim päästnud hädalised.

Olime purjelaevas tekkis töös. Purjek oli suur laev, peaaegu vakamaa pikk. Korraga nägin noort neiut laevaninast ahtrisse minevat, kus ta üle parda meresse hüppas. Kolme päeva pärast kukkus mees kliiverpoomilt merde ja uppus. Selles oli süüdi kooderpüks.

Nad olid kaugel merel. Öösi tuli üleval rajapuudel töös olla. Tüürimees sattus madrusega tülli ja tõukas ta merde, kus ta uppus. Kolme aasta pärast juhtus laev just samal kohal olema ja just samal kella-ajal mindi öösel rajapuudele töösse. Järsku karjatanud tüürimees: "Oo-aa-ii!" Tõusnud siis kuus jalga raja päält kõrgemale ja langenud meresse sisse, kus ta uppus. Seda tegi veevaim.

Kord juhtunud kaks kooderpüksi ühesse ja sellesamasse laevasse ning hakanud riidlema, Lõpuks läinud mõlemad kapteni juure ja küsinud, kumbal õigus. Kapten vastanud, et sellel, kes kauem laevas viibinud. Üks öelnud, ta olevat emapuu asetamisest saadik, teine öelnud, ta tulnud pääle pissaanmasti (kolmas mast)^ ehitamist. Kapten vastanud, et esimesel õigus laevasse jääda. "Mispärast siis mina terve aja masti tormi vastu kaitsesin?" hüüdnud teine ja hüpanud üle parda. Kohe pääle seda murdunud kolmas mast.

Meremehed ei lähe üldsegi põrgu. See juhtund nii. - Kurat kuulnud, kuidas merel tihti vannutud, muudkui "korrat!" ja "korrat". Läinud laevale ja küsinud: "Mis teie tahate?" Meremehed vastanud: "Tuult, kurat, tarvis!" Kurat küsinud, mis nad talle andvat, kui ta tuult muretseb. Nõudnud esimese, kes maale jõudes kaiutist välja astub. Meremehed olnud nõus. Varsti tõusnudki ilus tuul, ja mehed jõudsid randa. Kajutist lasknud kõige enne koera välja. - Teinekord kurat kuulnud jälle kirumist. Seekord mehed kaebavad: "Töö, kurat, raske!" Kurat luband aidata. Mehed pannud teise pumpama, pumba pistnud läbi laeva põhja meresse. Kurat pole tööga valmis saanud. – Kolmas kord tõmmanud mehed merel ööse purje." Kokapoiss läinud ka aitama, hakanud aga pimedas kuradi sabast kinni. Teised näinud, et poiss tirib, läinud appi. Vedanudki kuradil saba tagant ära kääksti. Kurat öelnud: "Võtku neid meremehi, kes kurat tahab!" ja läinud minema.

Randsoomlane magand päeval tekil. Ärganud ja näinud väikest halli mehikest kotiga õlal maale lipsamas. See olnud kooderpüks. Mõne päeva pärast läks laev Soome kleipide otsas tükkideks.

E 84711/7 (l-9) < Pärnu Poeglaste Gümnaasium - S. Sirmann ja H. Timusk < Hermann Virkus, 59 a. v. (1933).