169. Must Kapten

 Atlandi okeaanil,  "Surm sulle, hollandlane,
 kus lained laksuvad,  Atlandi mere pääl!"
 üks laev seal sõidab ruttu,  Siis tormasivad üles
 kel purjud tumedad.  need mehed tigedad
 Komandosillal kõrgel  ja võtsid püssid, piigid
 ta kapten seisab sääl  ning mõõgad välkuvad.
 ja alla käsku annab  Küll oli hirmus näha
 ta käre käskiv hääl.  siis röövlilaeva peal,
 See kapten on van Straaten,  kus mehed võitlesivad
 Must-Kapten on ju ta!  kui metsalised seal.
 Laev "Lendav Hollandlane"  Ja laevatekki veri
 viib teda Ahvrika.  pea kattis üleni;
 Küll mässule lõi meri  ei jäetud võitlust seisma,
 ja pikne müristas -  vaid peeti edasi.
 ei tarreta ta veri,  Ja kui küll mõõgatera
 ei kohku süda sees.  ju lükkas maha sääl
 Ta käseb valjul sõnal:  Morgani, - siis ka jäävad
 "Kõik purjud ülesse!  kõik rahu laeva pääl.
 Las möllab, mässab meri,  Ja mehed valjult hüüdvad
 ei seda karda me!"  kõik vaimustusega:
 - "Oi-oi, üks puri näha!"  "Nüüd elagu van Straaten,
 nii hüüti vahi päält.  ta elagu, hurraa!"
 "Oh, vennad, vaatke vahvalt,  Kuid Straatenit ei jõua
 vist Morgan tuleb säält!"  need hüüded rõõmusta,
 Must-Kapten sõjalippu  Kap-Hornis tema mõtted
 sääl käskis tõmmata:  vist näikse viibima.
 "Küll Morgan saab veel näha,  Sest aasta on ju mööda,
 ei teda karda ma!"  ja sellepärast ta
 Pea oli kaetud taevas  peab trehvama Kap-Hornis
 ju paksu suitsuga -  ju oma Marthaga.
 laev "Lendav Hollandlane"  Ei hooli tema sellest,
 tuld juba andis ta.  et meri möllab nii, -
 Pauk kõlas, sild läks puruks,  Kap-Horni poole algab
 kuul lõhkus laeva ka.  ta reisu ometi.
 "Trepp alla!" käis komando  Et rutemalt võiks jõuda,
 siis musta laevalta.  ta kalli kaenlasse,
 "Kus on mu tütre varas?"  seepärast vahib tema
 nii hüüdis Morgan sääl:  siis otse õige tee.
 Veesambast läbi sõita  Ehk laev küll oli nii tugev,
 ta tahab laevaga!  kuid siiski põhja ta
 Kuid loodus vägedele  saab vete võimust maetud
 ei jõua vastu ta.  sääl ühes meestega.
 Üks kangelane jälle
 on vähem ilma pääl!
 Välk, torm ja meri peavad
 tal surmapidu sääl...

ERA II 133, 526/31 (4) < Kihnu - T. Saar < Daniel Vesiku käsikirjast (1936).