161. Meremehe hukkumine

 Viletsal oli viisi venda,  tõukas tõrvatud merese,
 õnnetumal õuetäisi,  oli siis vaakad kuusi kaksi,
 mo(o)l oli üksi, maksis kaksi,  mina aga Aadu ootaneksi.
 sõitis seitsme eest sõase,  Siis tuli Saare saksa laeva,
 kandis kümne mehe kübära,  akkasin mina küsima:
 üheksama meeste üllid,  "Oh minu armas saksa laeva,
 kaheksama kardalaki.  kas sa nägid minu venna
 Ta lükas laeva lauterista,  laeva?"
 Saksa laeva kostelikku:  siis tuli laene, lõhkus laeva,
 "Tunneb aga sinu venna laeva.  siis tuli teine, võttis teise,
 Meri on täida laevusida  kolmas lõi mehed merese,
 nii kui aneehmeeida.  laiad-lakid lainesa,
 Kui meie kodunt tulime,  kaasad kaunid kaldasa.
 sai tema Riia keske merda,  Mehed siis nutsid metsi kauda,
 Viiberi korstenad kõmasid,  naised nutsid nasvi kauda,
 Parga [- Porvoo] paaki  neidised ninade kauda.
 paistelikku,  Siis võtsid võrgud õlale,
 Aabu [- Turku] linnad  kalanoodad kainelusa,
 aimasid.  vedasid läbi väina suud,
 Siis tulid Mohu mustad pilved,  Rootsi rooda lõukaeda –
 Iiumaa pilved ilusad,  ei le(ü)va mehi meresta
 Saare suured sagarad,  alli-lakki laeneesta."

H II 35, 509/11 3 (318) < Pöide, Laimjala v., Kahtla küla - Johann Keering, Jakob Ilves < Aru Reet Mahlamete, 72 a. (1892).