144. Soolavedajad klopivad rannavalvurit.

Stokholmist sai vilja eest soola toodud, 1 mõõt vilja, 3 täit (mõõtu) soola vastu, olgo see siis mis mõõt tahes. Kujuti "müümakindud" arutatud lõngast, sokkisid ja sukad viidi senna, ka ööpaelu viidi senna traksideks ja nende eest sai kaupa.

Kord oli Türjul seuke lugu. Laevas olnd 80 kotti soola, mehed tulnd soolareisult. Saand ära kotta vädada, saand tonger pääle. Seisnud senna vahiks, ei ole tohtind kiputa, teisi pole tal seltsis olnd. Julgemad mehed Türjul Rummu Preedik ja Leesluga Aadu kaalunud seda asja järge, ajanud emaste riided üll, pannud üllid pähä ja läind kojo. Karganud selja tagant tongrile kallale ja ajand kotti. Vädand tongri kotiga kopli, ja Preedik istund tongri pääl, seni teised vädand soola ära. Saand keik ära koristatud, siis aetud küla lambud kogu ja äestatud nendega tee ära, et vankri jälgi lammaste jälgede alt polnd nähagi. Üks mees oli parajasti lubja põletand, olnd aidas kääpärast lubja, säält pannud nad niisaa palju kottisid lubja täis. Siis lastud tonger lahti. See pistnud Säärele ja toond randvahid kaasa. Kottides lubi. Uuritud seda asja, aga rahvas olnd kindel, ei ole üles and. Preedik ise läind korra linna, ja tuttav kaupmees oli küsind: "Kes see kange mees oli, kes tongri kotti ajas?" Kiitnud teine igati seda lugu, ja viimaks ei ole Preedik saand änam vait olla, oli ütelnud, et tema see mees oli olnd. Kaupmees aga annud Preediku üles ja ta saadeti Siberi.

ERA II 157, 276/8 (1) < Jämaja khk., Torgu v., Vesigu k. - Amanda Raadla < Juhan Timmermann, s. 1850 (1937). [sool]