139. Tönne Jürna vigurid

1) Krimmi sõja ajal olnd siin soolapuudus. Siis käind mehed Rootsist ja Soomest kunderbanti vedamas. Rootsis ja Soomes olnd sool odav, saand täie vilja vastu kolm täit. Siin müüsid maha täis täie vastu. Korra on Tönni Jürna tulnd Soomest toodud soolaga kojuse. Soldatid võtnud ta tee pääl obusega kinni ja käsutand Kuressaare linna. Pimedus tulnd pääle ja läind Randvere kõrtsi öömajale. Üks Mustjala mees olnd ka viljakoormaga kõrtsis. Jürna silmas selle viljakoorma ää ja seletas Mustjala mehega asjad ära. Kui omiku pimedas akasid linna minema, Jürna rakendas oma obuse viljakoorma ede. Soldatid olid nii lollid ja ei pannud miskit tähele. Jüri viidi linna tamosna ede keige oma koorma ja obusega. Tehti kotid lahti ja leiti suureks ehmatuseks vili kottide seest. Jüri kohe seletama, et miks teda siia olevat toodud, kas viljaga ka ei tohtivat änam veskale minna siis?! Soldatid saand tamosna ülemate kääst peksa, et viljaga mehe senna toond. Jüri läind tagasi Randvere kõrtsi, vahetand Mustjala mehega koormad ja sõitnud soolaga kojuse.

ERA II 157, 413/4 (19) < Mustjala kkhk., Mustjala v., Kugalepa k., Laratsi pere - Amanda Raadla < Aadu Väärt, s. 1865 (1937). Vrd. allpool nr. 158.

2) Tõnni Jürna läind korra, ostnud Riiast soola. Võtnud kümme kotti, kahekümne pääle lasknud passi kirjutada. Tulnd siis laevaga oma randa ja kuulanud, ei soldatid polnd näha kuskil. Jürna sõitnud edasi mööda randa. Viimaks soldatid näind teda ja taga ajama. Jürna paat ümber ja mere poole sõitma. Soldatid saand ta ometi käde, vädand soola vahtmajja ja Jürna viind linna. Arvand, et on Stokholmist soolaga. Kohtus Jürna ütelnud: "Aulik kohtuärra, ma küll kirja äi tunne, aga mul on siin üks tunnistus, vahest kohtuärra loeb üles!" Annud passi Riiast kohtumeeste käde. Kohtumehed vaatand, et asi õige, Riiast ostetud sool. Lasknud Jürna lahti. Soldatid akand Jürnale soola kätte andma. Jürna vaatand: "Mul pidi nagu rohkem soola olema, siin tunnistus, ehk vaatate järge." Vaadatud - 20 kotti soola. Pidand soldatid poole soola Jürnale välja maksma. Jürna kiidelnud pärast teistele: "Rootsi soolaga teeni'p suuremat midagit, aga Riia soolast saab poole kohe juurde!" Soldatid saand oma ülemalt käsu: "Kui Tõnni Jürnat näete, maksa'p kiputa, las minna rahuga!"



Inglise laevastiku poolt Krimmi sőja ajal tabatud eesti purjeka meeskond.

ERA II 157, 418/20 (24) < Mustjala khk., Mustjala v., Kugalepa k., Laratsi pere - Amamla Raadla < Aadu Väärt, s. 1865 (1937). Vrd. allpool nr. 156.

3) Tõnni Jüri vädand korra laeva päält kohvi. Pärast läind see asi kohtusse, kutsutud ka Tõnni Jüri ede. Kohtumees küsind: "Kas sa vädasid kohvi?" Jüri vastand: "Kas teda vädada saab? Mina mõtli ikka, et kohvi on jooma asi, nüüd tuleb välja, et on sööma asi!" Kohtunik vaatand, et see mees ei tunnegi, mis kohvi on, - kuidas ta seda sai vadada, ei see küll süüdlane ole, ja mõistnud Jüri õigeks.

ERA II 157, 420 (25) < Mustjala khk., Mustjala v., Kugalepa k., Laratsi pere - Amanda Raadla < Aadu Väärt, s. 1865 (1937). - Vt. ka nr. 155 ja 156.