136. Rannarootslased Stockholmist soola toomas

Sadat aastat ei ole sest tagasi, kui Krimmi sõja ajal siin maal suur soolapuudus oli. kalad viidud meresse tagasi, ei oln soola soolamiseks. Eks siis neli meest võtn suure kalapaadi, osn rukkid sisse ja siis Stokholmi vahetuskaupa soola vastu tegema. See oli kevade vära märtsi kuus, arvasid, et inglane ei ole nii vära veel merel. Noh, õnnelikult läksid üle lageda suure vee Rootsimaa aare. Seal kal'luline maa, aasid oma laeva veealuse kari peale ja rukiga tükkis kõik läks põhja. Aga nendel oli oln kahetoobine lähker viinaga ühes. Nad olid saan siis ühe pal'la kal'lu peale kal-dasse, see viinalähker ka peastetud ja üks aer. Siis nad olid kaks ööd ja pääva seal pal'la kal'lu peal ja külmetasid endil jalad ära. Pääva, siis nad olid kordamisi kellegi jaki või kaelarätiku sidund aeru otsa lipuks. Teise päeva õhtu, siis olid ühed rootsi kalamehed näin neid. See võtn neid ja viin linna Stokholmi. Siis nad olid külastan seal mudugi esimeseks konsolit ja kuningat. Kuninga raamatukogust oli lubatud neid raamatuid kaasa võtta nii palju, kui kanda jõuab kää peal. Kuningas esitan oma prouat. Kuningas an neile veel uue laeva ja kaitsekirja kaasa. Tagasi tulles inglane võtn nad kinni ja viin tagasi, aga siis lugen kuninga kirja ja lasn nad koju tulla.

ERA II 159, 269/70 (2) < Risti khk., Vihterpalu v., Kibru k., Rehe t. - Enda Ennist < Anna Engblum, s. 1864 (1937). - Vrd. nr. 121: 9.