1) Kui mina nuor olin, siis vedasid suola Suomest. Mina andsin ka rüütlitele [s.t. rannavalvureile] ühe hobuse kuormaga ära. Suomes oli suol odav, siin oli rupla ümber puud, kui välimaale viisid. Jaani ja peetrisse käisime. Suomes oli suol odav, vahetasime rukiste ja kardulete vasta. Seal saime vilja mõõdu eest suola 11/2 täit, aga siin saime 11/2 või 2 täit vilja suolatäie vasta. Sai talveks tuodud, mõni tõi kohe 100 tündred suola, talve läbi vedas, palkas veel hobuse ka. Sie oli minu vanemate vanematel juba, minu ajal kaua enam ei old.
ERA II 161, 81/2 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpaa k., Tõnikse t. < Pärispää k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Varma, 75 a. (1937).
2) Randlased ikka käisid ka siin pool. Soomest toodi soola, seda käidi müümas. Ma olin oma isal poja asemel, me käisime ka vedamas. Meil oli 2-3 peale alus, sellega toodi. Rüitlid võtsivad jälle kinni; kui juhtusid kätte saama, siis olid obusest ja koormast ilma. Viidi Kunda, seal oli peakohus, seal tehti õigust. Ma olin juba naesepõlves, kui lasti soolavedamisel inimene püssiga maha. Hakkas jooksma koorma pealt ära, pidi kõrtsi jooma minema - lasksid kõrtsi kojaukse peale maha. Soola viidi Rakveresse ja maakohtadesse, Kadrina poole. Raha ja vilja eest müüdi. Siis oli siin viljakasv ka kehva ja vilets. Vihasool oli aga 3 talu: Saeveski oli, Jüripere ja Antsurahva, teised akkasivad pärast.
ERA II 161, 113/4 (2) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavaimu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937).
3) Siis oli soolatoomine Soomest, see oli konderbant. Mina käisin Tapurla aluksega, olin i6-aastane. Seitse korda käisime ühe suvega Helsingis. Kutsusin teise mehe ka. 12 tündert sai soola peale pandud, sellest 6 sai peremees ja 3 sai kumbki. Sai jälle Järva viidud. Soomes maksis 21/2 rubla tünder, see oli Ispaania sool, ea sool. Jarvas sai rupla ja rupla 20 kopka puudast. Tünder kaalus 10 puuda, mis oli ea sool. See oli ea kasu. Meil oli sool irmus kallis, Tallinnas maksis tünder 10 või 20 rupla.
Randrüütlid püüdsid kinni ka vahel. Kõnnu vallas olid kangemad mehed - seal Ilumäe poole läksid vuoriga, neid oli 35 oost, keigil oli suol pääl. Ühe pere õue läksid puhkama, mehed olid toas. Vat, rüütlid läksid järele sinna, läksid sinna õue pääle, leidsid koormad sealt. Nüid akkas soda! Mehed akkand toas vasta, rüütlid olid väljas, neid oli ka mittu tükki. Talu ahi ja keris - keik kivid loopind ära õue. Jämedad palgid olid seinas, surma ei saand keegi, kuulid ei läind läbi. Siis rüütlid tõid ikka obused ära, viisid linna. Ega soolatrahv väga suur ei old.
ERA II 192, 204/5 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve küla, Kadapiku t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Rantmann, 77 a. (1938).
4) Tappurla külast voeti ka soolakoormad kinni, viidi linna. Eks siin sõideti maaküladesse ette, voeti mehed abiks, läksid Aavakanna kortsu vasta. Kaks soldati oli ja kaks oost oli. Läksid kõrtsi, söötsid obusi. Akkasid napsitama, soldatid ei vahtind enam truuvist ooste järele. Veeti obused ja koormad salaja ära, läksid linna, ei lid enam midagi.
ERA II 192, 206/7 (10) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Rantmann, 77 a. (1938).
5) Kui soolapaat Soomest ära tuli, siis üks paat oli ees valvamas, siis tõi veiksed paadid vasta, pandi sool nende sisse. Randrüütlitel olid oma vahid järele. Mõni akkas siga üidma, siis teised kuulsid, kus randrüütel on. Seljas sai sool üles tassitud. Korra oli üks eestlasest randrüütel, oli passimas ja kargas paadist kinni. Teised lükkasid paadi meresse, ta läks rinnust saadik meresse, siis laskis lahti. Teised jooksid selle ajaga ära. Ta tõusis üles - püssist jooksis vesi sorinal välja.
Mõned olid ead soldatid - kui tehti talgud, siis võttis sineli seljast ära ja akkas ka tassima. Pärast sai ea peatäie ja muud kraami koa. Soomest toodi rummi, see rüübiti ära seltsis. Sealt anti kauba peale ikka midagi, enamiste rummi.
ERA II 192, 77/8 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Otsa t. - Rudolf Põldmäe < Maurus Einstruk, 81 a. (1938).
6) Mina muistan veel soolavedu. Kevadel püieti Suomes räimi nootadega kuduajal. Siin ka kuduajal püüti ainult. Nüid püietas aasta läbi. Soomes olid hääd sügavad mered. Püiti jüripäivast jaanipäivani. Toodi sis Suomest konderbante-soola. Üks vakk soola loati igal mihel maale müia. Seda vakka viidi sis mitu kerda. Juhtus, et rüütlid otid hobused koorma ja vankriga, - jäta hobused, pane metsa!
ERA II 172, 459 (34) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k. - Joosep Eplik < Maunus Kalhom, s. 1871 (1937).