Inglise sõjalaevastik Läänemerel Krimmi sõja aegu.
1) Krimmi sõja ajal 1854-5 olnud ka Baltimeres Prantsuse ja Inglise laevu. Ühel päeval tulnud mõned laevad Abula või Pidula lahte ja jäänud sinna ankrusse. Paat tulnud maale ja mehed läinud kohaliku mõisaomaniku käest härgi ostma. Rahvajutu järele annud aga lahke mõisahärra inglastele ja prantslastele härjad muidu, toidumoona ja vene väe jaoks korjatud anded - sokid, pesu, haavasidemed ja muud - veel pääle. See oli "armulisest härrast" väga tark nõu, sest vene omad laevad sel korral ju Mustamerde ei pääsenud, - no kes oleks siis need asjad veel paremini venelaste kätte toimetanud kui mitte inglased! Kui nüüd madrused härjad ära olid tapnud ja liha laeva saatnud, mindud Pidula kõrtsi, mis just mere aarde viiva tee ääres on, vene õlut ja viina proovima. Meestel mekkinud aga vene märg" nii hästi, et minemise pääle keegi enam ei mõtelnud. Alles õhtul, kui juba kõik purujoobnud olnud, hakatud minema. Teel läinud aga mehed tülisse, tüli pole aga seekord kühmude ja siniste silmadega lõppenud, vaid üks seltsimeestest oli hoopis vagaks jäänud. Nähes, et sõber hingamise järele jätnud, võtnud teised ja visanud surnu mädasse poriauku ning muljunud ta nõnda alla, et ta enam välja ei ole paistnud. Need poriaugud on veel praegu näha (= vanad jõgede orud, päält kinni kasvanud). Mis nendest surmajatest ja surnumatjatest sai, pole teada. Sellest maetud inglismannist on aga siis üks väga kuri ja tugev tont sündinud, mis kõik meie omad tondid oma hirmsa hääle ja tempude poolest üle löönud. Tema tegevusväljaks oli laheäärne maa ja meri. Tema pärast jäid mitmed tarvilised reisid käimata ja - ärid ajamata, kui nad just keskpäeval ei juhtunud olema.
ERM 11, 3/5 (1) < Mustjala khk. - Theodor Vaas (1922).
2) Raaga Jaan oli minu isa-isa vend, tark mees, kes teadis "sandi-haige-sõnu", roosisõnu, ussisõnu ja veel palju muud. Kui sant haige [s.t, haigus] kedagi ära võttis (s. o. keeletuks, tummaks või mõistusest lahti), siis mindi ikka vana Jaani abiks saama. Ja kui viimane omad käed pääle pani, siis pidi haigus tingimata lahkuma. Paljuid aitas ta tervisele.
Ühel õhtul oli Jaan "toosele" läinud, s. t. (öösel ahingiga tule valgel kalu püüdma). Kuuleb: üks teeb rebase häält Pidula pool "räu-räu-räuu". Vana Jaan samuti vastu, mõtelnud tõesti rebase olema. Aga kuuldes, et teda narritakse, läinud tont hoopis arust ära, hakanud puhuma, möirgama, röökima; tulnud siis Lohlu kiviaia sisse, kolistanud ja lammutanud seda, et see kiviaid oleks pidanud selle kolina peale kõik maas olema, kuid teisel hommikul olnud kivid kõik vana viisi. Viimati tulnud kuri elajas kiviaia kallalt ära ja hakanud soku näol vana Jaani lotja tikkuma. Vana ähvardanud ahingiga, aga sokk ei anna järele. Viimaks tüdinenud ometi ära ja läinud möirgamisega Pidula poole. Teised küsinud pärast: "Kas sa kartsid ka?". Vana Jaan kostnud: "Mis ma tast pidin kartma, oli ju inglistont."
ERM 11, 15 (4) < Mustjala khk. - Theodor Vaas < J. Riis (1922).
3) Engelant aan Ljõna külast terve karja lehmi Vanakirikulõ. Nuõri tüdrikä tahetud lehmi aama. Vanad mehed ütlen tüdrikätele: "Uatagõ, et te metsa ää kaotõ!" - Vanakirikul oln tihe nuõrõ männa mets. Kui sjõnna suadud, siis tüdrikud juõsn metsa ää. Englismannid oln pärast ette vihal. Randas tapõtud luõmad ää. Üks kuuskümmen magu oln pärast küll muas. - Üks Siäre küla vana mies riäkn, et üks käün nendel kua. Tämä uatan, et küll nüüd mede Mari kirjapadi lähäb! Ei ühti, võtn tämä kassuka varna piält ää. Kõik naern vanamiest, et mis ta pahnapadjaga pidän tegema!
ERA II 79, 499/501 (3) < Kihnu khk., Lina k. - T. Saar < Madli Palu, 1876 (1934).
4) Kui mia pissike oli, siis engelant oli meres. Kardõti, et mäele kua tulad. Inimesed kaevsid riidi muassõ ning (nagu nüüd kua tehti, kui sakslanõ sii oli). Aga tulõss mäele ühti. Mõisa lae läin Tahkuranda. Sõjalae akkan tagant aama. Aga suadud viel madala piäle iest ää.
ERA II 79, 429 (4) < Kihnu khk., Lemsi k. - T. Saar < Reet Lamend, s. 1848 (1934).
5) Kui engelant meres oln, siis oln üks all kirikuärrä Kihnus. Kirikuärrä läin kiriku katusõlõ lugõma - suur tuul tuln ning aan laevad minema.
ERA II 79, 453 (8) < Kihnu khk., Lina k. - T. Saar < Reet Sutt, s. 1877 (1934).
6) Krimmi sõda polnud veel kauges minevikus. Räägiti mitmeist kokkupuuteist inglastega. Ühe sõjalaeva inglased võtnud merel Kahutsi külast Leemeti Antsu ühes Levala küla mehe Priidu Sepphaamriga kinni. Ants oli kange ja laiemalt tuntud viiulimees, kes paljudes pulmades ja pidudel mängumeheks olnud ja kes ka merelegi minnes oma pillist ei lahkunud. Et ta oma talenti higirätikus ei pidanud, tuli tal vangi sattudes kasuks. Inglased, Antsu mängu kuulanud, teinud kohe otsuse: Ants jääb madruste musikandiks, Priidu aga peab laevatekki puhastama. Nii otsustatud, nii jäänud. Süüa ja juua antud hästi. Ants viiuldanud inglastele kõik need nädalad, mis neid sõjalaeval kinni peetud.
ERA II 171, 726 (2) < Kose khk. < Pöide khk. - August Kamp < Minna Kamp, surnud 1924, 89 a. (1938).
7) Krimmi sõda hakkas lõpule jõudma. Mitmed inglise sõjalaevad olid tuultevarjus Hüügu panga juures, mis Suure-Väina ääres ja kus meri kaldani sügav. Muhulased olid neist juba tüdinenud, sest mitme küla kanad ja munad kadusid inglaste kätte. Seal ühel ilusal päeval laevad Hüügu panga ääres hiivasid ankruid. Nüüd lähevad, oli vaatajate arvamine. Keegi pangal viibiv muhulane lasknud siis rõivad langeda ja näitanud inglastele paljast tagumikku. Inglased reageerinud paukudega, kuid meest pole tabanud.
ERA II 254, 184 (44) < Käina khk., < Käina v., Luguse k. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1939).
8) Kui 1858. a. [!] inglismann plokeeris mered kinni, siis keisid siit inimesed salaja Rootsist soola toomas. Üks vanamees rääkis, et nad juhtund oma soolalaevadega inglismanni kätte ja pannud plagama Saaremaa randa. Seal saand maale ja joosnd kiviaedade taha varju. Inglased lasknd plaks ja plaks vastu kiva aea puhas puruks.
ERA II 195, 535 (42) < Karuse khk., Paatsalu v., Äärepere k., Kangru-Aadu t. - Richard Viidalepp < Juhan Kangur, 70 a. (1936).
9) Vanasti - mu isa ise rääkis - et va Paatsalu Küti vana, üks Madis Kaptin, läin Rootsist soola tooma - rubla oln tünder, kallis koa. Akan soolaga Rootsist tulema - Inglisman oln mere peal, võtn kinni. Viin Inglismaale, paat võetud ära, raha võetud ära - mine kodu kuidas lähed! Küti vana pistn õberaha oina(nahkse) kotiga pe-prau vahele. Suured mutid oln - ja saan koju.
Vanal aal soola oli vähe. Silgud läksid apuks, söödi aput silku. Mereveega katsuti keeta - ikka oli läila.
ERA II 195, 535 (42) < Karuse khk., Paatsalu v., Äärepere k., Kangru-Aadu t. - Richard Viidalepp < Juhan Kangur, 70 a. (1936).
Inglise laevadest või Krimmi sõjast vt. veel nr. 136, 139, 141, 151 ja 167.