Kord tulnud talumees lauba õhta saunast. Kuu paistnud heledasti. Kuuvalgel näinud ta: suur ülge rannal kivi otsas. Ruttu läinud ta tuppa, pannud riided selga, võtnud ülgeraua (pika paela otsas), läinud siis rannale, ajand lootsiku merde, läinud isi lootsikusse, hülgeraud käes. Niipea kui hülge ligi saanud, viskand raua ülgele sisse, ülge aga lipsti merde ja vanamees lootsikuga järele. Ja see sõit olnud nii hirmus rutuline, et vanamees pole tohtind liikudagi. Kui juba tüki merd olnud lõhki sõitnud, tulnud suur kala, 12 küünalt peas, ülgele vasta, olnud korra suur solin, ja kala kadunud jälle ära. Kohe pöörand ülge ümber tuldud teed tagasi. Sõit võtnud aga homikuni aega. Ülge viinud vanamehe sinna, kust este toonudki, ja surd isi ära. Mees tänanud jumalat, et eluga peasenud. Ülgesõit aga jäänud surmani mehe südamesse.
E 16387 (4) < Haljala khk., Vihula v. - Jüri Loosberg (1895).