100. “Hülgeunest” ja hülgejahist.

Enne kui hülgepüügile mindi, küsiti ikka, kas keegi on ka hülgeund näind. Unes ju näidatakse kõik ette. 66 a. vana Sander Laul, Ranna külast, jutustab. — Nägin ühe kevade poole talvet unes, et kohitsesin kolm kulti ära. Otsisin siis paarimehe ja kohe merele. Minema pidi paadiga: ääres oli sula vesi, ülalt kaugelt paistis jääviir, aga see ei olnud kuigi suur, oli liikuv suurem jäälomm. Natukese aja pärast näeme, et kaks paati on merel ja sõuavad ka samale jääle, on kiiremad ja jõuavad meist ette, enne sinna. Kas on nii mõtet minna? Pidasime siis paarimehega nõu ja läksime Suuriku (kõrgelt) paekaldalt vaatama, et kumba külge lommi äärele mehed lähvad: eks meie lähe siis vastasküljelt lommile, siis üks ei sega ühte, teine teist. Me ei saand veel Suuriku kalda juurdegi, — kalda ääres oli väike ujuv jäälomm, ja lommil magas hüljes. Kohe ,,raiusime" selle säält ära ja paati. Läksime siis suurele lommile, kus teised paadid juba ette jõudnud. Vaatame ja uurime seal. Teised mehed tulid teisest küljest juba vastu. Sellel jääl ei olnudki hüljest. Pole hülgeaukegi. Keerasime tagasi. Teel sattusime uue, üsna väikese lommiga kokku ja vaatame — hüljes magab lommil! Olime tasa, et pea hing kinni, ja lasksime purjega lom-mist mööda teise külge tuule alla ja raiusime siis ka püüsega selle säält ära. Koju jõudes, üsna kalda ääres lommil, oligi ,,kolmas kult". Nabisime ka selle kinni, ja unenägu oligi täide läind: eks kohitsesime ikka kolm kulti ära. Ja see oli ikka nii. Kui ka kolme-kümne mehe seast oli aga keegi hülgeund näind, siis maksis ikka katsuma minna. Ja ega igakord ei ole kulti vaja näha. Vahest näed, et tassid heinakotte, vead puupakku, lööd kedagi maha või tassid surnut jne. Midagi ikka näed.



Saaremaa hülgekütid saaki kokku korjamas.

Undva külast Reedika Mart (üle 40 aasta juba surnud) oli kange mees unes kõiki asju ette nägema, et kas maksis minna hülge- või kalapüügile. Enne kui mindi hülgepüügile, küsiti ikka Mardilt, kas Mart on midagi näind, sest Mart oli usklik mees ja talle näidati unes kõiki asju õieti. Kui Mart ütles, et ,,me saame täna hülgeid", no siis maksis juba merele minna. Ei siis keegi jäänud koju, kellel aga olid püüsed. Ühekorra toodi ühelt püügi-reisult kahelt õuesuuruselt jäätükilt 25 hüljest ära, mille kohta ka Mart oli öelnud, et ,,täna saab hülgeid". Mart oskas tulesõnu ka. Aga sellestsaadik kui Mart ühel pühapäeval kirikuteelt tagasi pööras koju ja läks randa muda kokku panema (hunikusse), sellestsaadik ei näidatud Mardile enam midagi unes, ja Mart ei saanudki sellest peale kuni surmani enam midagi ennustada. Nii oli ta Jumala ära pahandanud.

Matsebest (madisepäevast) algas hülgepüük. Paastu-maarjapäeva aegu lähvad juba hülged targaks, siis neid on raske kätte saada. Siis peab püssiga tapma. Enamasti toodi ühekorra, kui ikka ka hülgeid saadi, neid Hiiumaa alt. 76 aastat tagasi va Reedika Mart Undvast võttend hülge taa (oma järele) ja tulnd teisega jääd kaudu koju poole, aga leiba pole olnd, ja surnd viimaks jääle ära (olnud jääminek, lagunemine). Omad õnnetused ja hädad on mitu korda olnud ka hülgepüügil. Ühekorra olnd jälle nii lai jääpragu, et mehed läind paadiga jää päält sisse ja tahtnud kõik korraga üle viia — püütud hülged, püügivarustuse ja mehed —, aga kui va Tahnaku Riidu, suur täiskere mees, paati läind, siis vajund paat põhja ja kõik 12 meest uppunud (üle 70 aasta tagasi). Ükskord jälle Kadariku Jüri ja keegi teine olid terve öö jääl, jää oli äärest lahti. Neid päästeti hommikul teiste poolt, ja päästjad said kaelarahad.

Terasest püüs ei lähe hülgele sisse. See peab ikka pehmest rauast olema, nõnda et noaga võis tera ette oolesta (vesta). Hülgepüüse tera ümber käib ikka nutik (narts), et tera ei roostetaks ja ei puutuks kuhugi vastu. Hüljes ei tule naljalt ju augu alla hingama, et saaks püüse sisse saata. Aga kui ajad lumesuppu augu pääle, siis ta tuleb kohe. Saand aga lepp lahti saand (kui aga vere lahti saab), siis ta tuleb alati pääle. Ninaaugust püüti ikka püüs sisse lüüa, see mõjus hästi, säält sai ikka lepu (vere) lahti. Hülged käivad vahel maal ka. Ühekorra oli Aranõmme mäel (1/4 versta merest) lume sees. Aga hüljes hoiab ikka vesikaare tuule sisse.

ERA II 255, 448/54 < Kihelkonna khk. — Jakob Laul < Sander Laul, 66 a. Ranna k., ja Peeter Eik, 75 a. , Undva k. (1939).