l. Otsekui omataoline.

 Mõistke, mõistke, mehe noore,  võta selga siidivõrku,
 täädke, täädke, poisi targa:  õlale võrku hõbene,
 mis sääl Riia karjasmaala  too need kalad koduje,
 või sääl Võnnu vainuella?  kanna kala kamberille!
 - Kask sääl Riia karjasmaala,  Me lääme kala tappamaie,
 vaher Võnnu vainuella;  vähjal väitsa näitamaie."
 oksad ühte ulati,  Kala keelila kõneli,
 ladvad ühte langenessa,  kala meelila mõistatelli:
 juured kokku jooksenessa.  "Ei ma tule tooreessa,
 Mõistke, mõistke, mehe noore,  ega veere värskeessa –
 täädke, täädke, poisi targa:  ma tule maale näidisassa,
 mis säält paistab päälta ladva,  maale kangasta kuduma,
 mis säält jookseb alta juure?  ilmale ilu pidama,
 -Päev säält paistab päälta  söödile süli ajama.
 ladva,  Ma oli mereneitsikene,
 vesi jookseb alta juure.  ahvenile ma armuke,
 Mis sääl sehena elasi? -  särjele suurele sõsari."
 Sehen el'le siiakala,  Mee's kuule kala kõneda,
 avi laia laukuotsa,  pane tähel palumista –
 ahvena harjasterava,  lõiksime kala kaela päälta,
 sarja suure, selja musta.  särja suure selja päälta.
 Võti vellele kõnelda:  Mis säält seesta silmanessa
"Veli, hella vellekene,  või säält välja välkunessa?
 ole hoolik hommikula,  -Paistis sõtsi sõle kirja,
 varajane valgeenna,  päälta nänni pärja kirja.

EKS 4° 5, 97/8 (10) < Tarvastu khk. - A. Rennit