KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUSE KÜSITLUSKAVA
TUNNIS VASTATAVAD TEEMAD
1. ANEKDOODID
Alusta kirjutamist oma lemmikanekdoodiga või viimati kuuldud anekdoodiga. Teemad meeldetuletamiseks:
* õpetajad ja õpilased
* mehed ja naised
*rahvad (NB! tšuktšid)
* Juku
* tuntud isikud (poliitikud jt.)
* hullud
* loomad
* Tþapajev ja Petka
* miilits
* sadistid
Kirjuta ka absurdinalju, lõputa jutte, võõrkeele imitatsioone (näit. jaapani, hiina).
2.MÕISTATUSED, NALJAKÜSIMUSED JA –ÜLESANDED
Ära unusta vastust!
KIRJUTA
* keerdküsimusi (mõistatusi), mis algavad sõnade või sõnaühenditega: kuidas?, kumb?, kuhu?, miks?, kes on?, mis ühist on?, missugune?, kuidas hoida?, millal?, kus?, mida? jne.;
*mõistatusjutte;
*arvutusülesandeid (näit. tuletikkudega, õunte jagamine);
*tuntud lühendite (näit. ETKVL) vaimukaid lahendusi;
*lauseid, mida on võimalik kirjutada valemitena (näit. Suurel härral...);
*(sissevedamis) mõistatusi, kus ühele küsimusele on rohkem kui üks vastus;
*tavalisi mõistatusi– mitte raamatust! (Lipp lipi peal...).
3. PILTMÕISTATUSED JA PILTKIRI
Joonista pildid ja kirjuta vastus!
*Kui tunned ühele mõistatusele mitmeid vastuseid, kirjuta need kõik!
Piltmõistatused, mille juurde käib pikem jutt.
KODUS VASTATAVAD TEEMAD
4. KUMMITUSJUTUD
Kirjuta kuuldud kummitusjutt tervikuna.
Kirjelda jutustamisolukorda ja jutustamisviisi:
*Kuidas loodi meeleolu? *üllatuslõpp * väljapääs olukorrast.
Lisa millal ja kellelt sa kuulsid seda juttu: poisilt, tüdrukult, isalt, emalt, õpetajalt, TV–st, raadiost või arvad, et see on raamatust või ajalehest.
Kas mäletad, kui vanalt selliseid jutte kuulsid ja kas rääkisid teistele kellelegi.
* Kui vanalt selliseid jutte räägitakse? * tüdrukud, poisid, koos, eraldi? * kus?
Teemasid mälu värskendamiseks:
* surnuaed
* kell 12
* must maja
* must täpp
* kollased kardinad
* punane käsi
* luukere
* surnu kummitab
* laibasööja
Mida veel?
* Jutte seletamatutest juhtumistest Sinu või Su tuttavatega.
5. PAROODIAD, LAULUD, SALMID
Kirjuta tervikuna kõik paroodiad, mida mäletad.
Uusi sõnu on sepitsetud näit.:
* koolilauludele
* poplauludele ja tuntud lauludele
* TV reklaamidele
Millele veel?
* Milliseid paroodiaid ja laule on sepitsetud koolist, koolikaaslastest, vanematest ja teistest teemadest?
* Mängualguse salme ja muid lugemisi?
6. ENNUSTAMINE
Selgita ennustusviisi, selle sisu ja kirjuta.
* Kes ennustavad: tüdrukud, poisid? Mis eas? Kellele ennustatakse? Millal? Kas juhtus midaga? Kas midagi läks täide?
* Teemasid mälu värskendamiseks: –mängukaardid, –spiritism/ vaimude väljakutsumine, –joonistused: ruudustikud, tähekujundid, spiraalid jm.
* Oraaklid: tüdrukute ja poiste nimed, nimede algustähed, numbriseeriad jms., hüppenööri– jm. lugemised, taimed (näit. karikakar), loomad ja linnud (näit. kägu).
*Kas tead veel vahendeid, mille abil saab tulevikku ennustada?
*Ära unusta kirja panna, mida ennustatakse:
abikaasat, kallimat, ametit, elukäiku, õnnestumist, ebaõnne, ilma. Mida veel?
*Kettkirjad – (veel paralleelnimetusi, näit. õnnekett, rahvusvaheline mäng) kui võimalik, siis saada arhiivile oma kettkirju või tee neist võimalikult täpne koopia.
*Kirjuta, kellelt said ja millal?
*Kas Sa jätkasid ketti või katkestasid?
*Kas juhtus midagi?
7. LAULIKUD, SALMIKUD, SALAKAUSTIKUD jms.
Kirjuta laulikute–salmikute traditsioonist.
*Milliseid Sinul on või oli? Kas pealkirjaga? Mitu? Kuidas Sa need said? Kes sinna kirjutasid?
*Kirjelda nende kujundust. Joonista näiteid!
*Mis eas tüdrukud või poisid neid harrastavad?
*Mida need vihikud Sinule on tähendanud?
*Miks neid peetakse? Kas neid hoitakse alles?
LISA laulik või salmik (kui ei raatsi, siis kopeeri koolivihikusse võimalikult täpselt) ja kirjuta salmide juurde andmeid nende päritolust. Näit.: kas see on üldtuntud, kirjutatud teiste vihikust, ajalehest vms.
*Mälu värskendamiseks:
Oli kuu, kuu all puu, puu alt kostis – I love you!
Kirjelda salaküsimustele vastamise kaustikuid jm.
8. MUID HARRASTUSI JA KOMBEID
*Harrastusi ja koerusi (piltide joonistamine seintele, uksekella helistamised, lollitamiskirjad jm.)
*Endeid ja uskumusi
*Koolis või sõpradega harrastatavad kombed, näit.: klassipulmad, õpetajate päev, tutipäev, rebaseks löömine jm. Lisa fotosid (võid need soovi korral tagasi saada!).
9. MÄNGUD
Näit.: pallimängud, löömis– ja viskamismängud, jooksu– ja kinnivõtmismängud, peitmismängud, tasakaalu– ja painduvusmängud, keks, pandimängud, sõnamängud, paberimängud, plaksutamismängud, sissevedamismängud jne. Ringmängud.
*Kes ja kus tavaliselt mängivad? Mitmekesi mängitakse?
Koolipärimuse võistluse võitjad preemiareisil Helsingis.
Tagareas vasakult: Margus Usin, Valdek Eesalu, Katrin Rebane, Haidi Vikat, Ulla Lipponen, Ants Juhanson. Esireas vasakult: Andreas Kangur, Kadri Põdra, Astrid Tuisk, Sirli Kukk, Merle Ollik. Kükitab: Tõnis Eerme.
Fotolt puudub Raili Ilves. Foto: Pirjo Mäkilä. SKS 1992.
AUSTATUD ÕPETAJA!
Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristika osakond ja Tartu Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond koostöös Soome Kirjanduse Seltsi Rahvaluulearhiiviga korraldavad 15.02. – 30.04. 1992 ühise koolipärimuse kogumise. Valisime teie kooli üheks osaliseks. Koos soomepoolega eeldame, et alates neljandast klassist vastavad kõik õpilased. Soovitame koguda kahe iseseisva etapina:
1. Esimesed kolm küsitluskava (1. anekdoodid, 2. mõistatused ja 3. piltmõistatused) on mõeldud koolis kirjutamiseks. See võiks toimuda kokku nelja koolitunni jooksul. Muidugi võivad näiteks head anekdoodivastajad jätkata kirjutamist kodus.
2. Muud teemad on mõeldud kodutööna – õpilane paneb kirja ja toob õpetajale. Teemad tuleks anda soovitavalt ükshaaval, sest muidu muutub vastamine koormavaks ja vastused pealiskaudseks. Kirjutatu läbivaatamise kohustust õpetajal ei ole.
Lisanõudeid:
* Teema nr. 9 (mängud) on laiemalt tuntud, mistõttu see võiks olla pakutud klassis vastamiseks neile lastele, kes anekdoote või mõistatusi ei tea.
* Vastused võiksid olla kirjutatud vihikusse või vihikulehtedele nii, et paremalt ja vasakult jäetakse vabaks 3 cm. Enne vastamist kirjutada vihikusse andmed enda kohta: eesnimi, nimi ja sünniaasta ning elukoht, kool ja klass.
Ülevaade osavõtust koolipärimuse kogumisest
| Kool |
Osavõtjaid |
P |
T |
Lk. |
Klassid |
| Põltsamaa Kk. |
30 |
9 |
21 |
58 |
10-11 kl. |
| Suure-Jaani Kk. |
11 |
6 |
5 |
71 |
7.-11. kl. |
| Kõpu Pk. |
26 |
9 |
17 |
603 |
5.-8. kl. |
| Antsla Kk. |
~23 |
~8 |
~15 |
872 |
5.-12. kl. |
| Voore Pk. |
34 |
10 |
24 |
354 |
5.-9. kl. |
| Sillaotsa Pk. |
22 |
9 |
13 |
584 |
4.-8. kl. |
| Nõo Rg. |
245 |
126 |
119 |
1638 |
3.-11. kl. |
| Loksa 1. Kk. |
150 |
54 |
96 |
2102 |
3.-12. kl. |
| Narva Eesti Kk. |
69 |
22 |
47 |
1391 |
3.-11. kl. |
| Iisaku Kk. |
43 |
16 |
27 |
812 |
5., 6., 8., kl. |
| Tallinna 7. Kk. |
196 |
87 |
109 |
3058 |
3.-11. kl. |
| Keila 1. Kk. |
40 |
8 |
32 |
543 |
8.ndad kl-d. |
| Haapsalu SIK. |
67 |
37 |
30 |
972 |
4.-12. kl. |
| Virtsu Pk. |
60 |
21 |
39 |
903 |
4.-9. kl. |
| Märjamaa Kk. |
143 |
55 |
88 |
2493 |
5.-11. kl. |
| Pärnu 2. Kk. |
100 |
50 |
50 |
461 |
5.-12. kl. |
| Orissaare Kk. |
29 |
5 |
24 |
121 |
7., 8., 12. kl. |
| Tartu 2. Kk. |
143 |
52 |
91 |
935 |
3.-10. kl. |
| Tartu 10. Kk. |
~ |
~ |
~ |
153 |
7. kl. kollektiivselt. |
| Tartu 12. Kk. |
27 |
12 |
15 |
42 |
5. kl. |
| Laeva Pk. |
10 |
6 |
4 |
178 |
3.-9. kl. |
| Kõrveküla Pk. |
30 |
10 |
20 |
476 |
5.-6. kl. |
| Mõisaküla Kk. |
18 |
9 |
9 |
118 |
7. kl. |
| Valga 1.Kk. |
51 |
22 |
29 |
319 |
6., 8. kl. |
| Viljandi 1. Kk. |
20 |
4 |
16 |
111 |
7., 8. kl. |
| Viljandi 4. Kk.
|
23 |
3 |
20 |
1184 |
10. kl. |
| Kokku koolidest |
~1613 |
~650 |
~960 |
21255 |
|
| Individuaased osavõtjad. |
184 |
42 |
142 |
5657 |
1. - 12. kl. |
| Kokku osavõtjaid |
~1797 |
~692 |
~1102 |
269 |
12 lk. |