KAARDIENNUSTUSTE KLASSIFIKATSIOON
Karin Ribenis
Elus on kolm ränka valetajat - unenäod, kaardid ja poisid.
Katrin, Antsla Keskkool

Mängukaartide täpne tekkeaeg ja koht ei ole teada. Esimene kirjalik teade nende olemasolu kohta pärineb IX sajandi (a. 969) hiina ürikust, milles väidetakse, et kaardid olevat leiutatud VII või VIII sajandil (a. 618 – 907). Esimesed kirjalikud teated Euroopa mängukaartidest pärinevad Prantsusmaalt (1377), Belgiast (1379) ja Saksamaalt (1392). Kaartide laiem levik algas XV sajandil pärast trükikunsti kasutuselevõttu. Balti aladele toodi kaardid tõenäoliselt XVI sajandil, Venemaale sajand hiljem. Eesti maarahvani jõudsid kaardid tõenäoliselt XVII – XVIII sajandil.1


Mängukaardid (kr. charta, pr. carte, sks. Spielkarte, ingl. playing card, sm. pelikortti, vn. igralnõje kartõ) jagunevad kaheks põhiliigiks:
A itaalia tarokikaardid (78 lehte). Sisaldus: 52 (4 X 13) numberkaarti, 4 ratsanikku, 1 arlekiin, mis sarnaneb jokkeriga ning 21 mütoloogiliste piltidega trumpkaarti. B prantsuse ehk neljavärvikaardid, millel on kolm alaliiki:
1) itaalia trapolakaardid (carta di trappola – 52 lehte). Sisaldus (4 X 13): kuningas (honeurs re), ratsanik (cavallo/cavaliere) või kuninganna (regina), sõdur (fante), 10 – 2, äss (asso). Sileesia trapolakaartidel (36 lehte) puuduvad 3, 4, 5 ja 6. Mastimärkideks on karikad (coppe –
§), mõõgad (spadeª), mündid (denari©), saablid või nuiad (bastoni¨);

2) saksa kaardid (32 lehte). Sisaldus (4 X 8): äss (Daus/As), kuningas (König), ülem (Ober/der Alte), alam (Unter/der Wenzel), 10–7. Mastimärkideks on saksa kaartidel tammetõrud (Eichel/Eckern –
§), roheline leht (Grün/Blattª), süda (Rot/Herz©), kuljused (Schellen¨), šveitsi kaartidel tammetõrud (Eichel§), vapiga kilp (Schild mit Wappenª), roos (Rose©), kuljused (Schellen¨);

3) prantsuse (ka angloameerika) kaardid, visti– ehk brid
ikaardid (52 lehte). Sisaldus (4 X 13): äss (as), kuningas (honneurs roi/king), emand (reine/queen) – varem rüütel (knight), sõdur (valet/jack/ knave), 10 - 2;
L'hombrekaartidel (40 lehte) puuduvad 8, 9, 10, piketikaartidel (32 lehte) puuduvad 2, 3, 4, 5, ja 6.

Mastimärkideks on prantsuse kaartidel ristikuleht (tréfle
§), piigiots (piqueª), süda (cæur ©), nurgakivi või romb (carreau¨), angloameerika kaartidel nui või kurikas (club §), labidas (spadeª), südamed (hearts©), teemant või romb (diamond¨).

Eestikeelsed kaardimastide nimetused pada, ruutu ja ärtu on laenud alamsaksa keelest (Ariste 1937: 137–139). Nii on alamsaksa spade 'labidas' eesti keeles asendunud samakõlalise sõnaga pada (ülemsaksa 'Grapen, eiserner Kessel, Kochtopf). Ülemsaksa sõnast (Koch)topf 'pott' tuleneb omakorda padamärgi teine eestikeelne nimetus poti. Alamsaksa sõnast Ruten, rute 'ruut, romb, kvadraat, aknaruut' tuleneb eesti ruutu ning sõnast herte 'süda' tuleneb eesti ärtu (varem härtu).2 Ristimärgi etümoloogia kohta andmed puuduvad. Siin võib olla tegemist kaardimasti väliskuju põhjal antud nimetusega (vrdl. prantsuse kaartide ristikuleht).

Oletatavasti hakati kaartidega ennustama pea samal ajal kui õpiti selgeks esimesed kaardimängud, seega Idamaades enne IX sajandit. Tõenäoliselt hakkasid Eesti aladelgi kaardiennustused levima juba paari-kolme sajandi eest, olgugi et sellekohased kirjalikud teated puuduvad.

Esimesed eestikeelsed (eesti keelde tõlgitud) ennustused trükiti 1879. aastal raamatukeses “Lõbus Käe–Tark ja Kaardi–Moor” (1879: 31–67). On vägagi tõenäoline, et siinmail loeti ja tarvitati ka varasemaid saksa– ja venekeelseid üllitisi, kuid viimaste kohta siinkirjutajal andmed puuduvad.

Kaardiennustusi ei ole Eestis varem spetsiaalselt kogutud ega uuritud, seega on alljärgnev klassifikatsioon, mis põhineb peaosas 1992. a. koolipärimuse võistlusega laekunud vastustel, esimene omasuguste seas.

Koolipärimuse kogumise küsimustiku kuuendas punktis paluti teateid õpilastele tuntud ennustamisviiside kohta. Vastajad kirjeldasid lisaks kaardiennustustele mitmeid ennustusviise ja –vahendeid nagu paberennustusi ja taldrikukeerutamist, samuti kuradikese (e. nõela), kääride, sõrmuse (e. pendli), piibli või oraakli kasutamist tuleviku ettekuulutamisel. Kaardiennustusi nimetati ja/või kirjeldati ülepea 293 saadetises 300 õpilase poolt, kellelt laekus 525 üleskirjutust.


Üleskirjutuste sisu on järgmine:
a) üldised kirjeldused/arvamused kaardiennustuste kohta (112, sh. 57 õpilast, kes üksnes vihjasid kaartidega ennustamisele);
b) pasjansid (57);
c) fraasennustused (289);
  1. kaartide ja kaardimänguga seotud ended/uskumused (6, lisaks nendele leidub pasjansside, fraasennustuste ja üldkirjelduste juures 19 teadet selle kohta, et ennustamiskaartidega ei tohi mängida);
e) teated kaardipanijatest (4).

Üheainsa näiteteksti või üldkirjelduse esitas 137 õpilast, kellel võis seesuguseks otsuseks olla mitmesuguseid põhjusi, kuid ühe ja peamisena tuleb kindlasti nimetada üleskirjutatava materjali suhtelist pikkust.

Kati: Mul on muidu palju ennustusi, aga ma ei viitsi neid kõiki üles kirjutada (RKM, KP 12, 440 (1) < Tallinna 7. Kk. 10. kl.); Risto: Kaartide ja käejoonte järgi ennustamisest ma ei kirjuta, sest muidu saab vihik liiga vara täis (RKM, KP 6, 107 < Loksa 1. Kk. 10. kl.); Angelika: Neid ennustamisviise on muidugi palju, neid ei jõua kõiki kirja panna (RKM, KP 19, 735 (3) < Märjamaa Kk. 11. kl.); Andra: Oskan palju kaartidega ennustada ja tean ka nende tähendusi. Igaks juhuks kirjutan mõne ka siia, ainult mitte neid, millel on kaartidega tähendused (RKM, KP 19, 735 (3) < Märjamaa Kk. 11. kl.).

Enamik vastanuid esitas kaks kuni neli näiteteksti. Kõige mahukama kaastöö – 13 näidet 36 leheküljel – saatis Antsla Keskkooli 7. klassi tüdruk Margit (RKM, KP 27, 289/94, 306/11, 333, 395/6, 447/8, 481/7, 505/6). Näitetekstide koguhulga poolest järgnesid Margitile 9 näitega Epp Viljandimaalt (RKM, KP 39, sh. 1 üldkirjeldus), Lele Pärnumaalt (RKM, KP 43, sh. 1 üldkirjeldus), Annika ja Angela Pärnumaalt (RKM, KP 46); 8 näitega Annika ja Janne Raplamaalt (RKM, KP 17, sh. 1 üldkirjeldus), Eha Viljandimaalt (RKM, KP 23, sh. 2 üldkirjeldust/teadet); 7 näitega Kätlin Tartust (RKM, KP 37, sh. 1 teade); 6 näitega Kädi ja Annie Raplamaalt (RKM, KP 18), Kadi Viljandist (RKM KP 25), Merle Tallinnast (RKM, KP 42) ning 5 näitega Evelin Raplamaalt (RKM, KP 19), Airi Raplamaalt (RKM, KP 19, sh. 1 üldkirjeldus), Ulrika Jõgevamaalt (RKM, KP 29) ja Merje Tartumaalt (RKM, KP 31). Käesoleva artikli tarvis koostatud kaardiennustuste register asub Tartus Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikogus.

Kaartidega ennustamine, kaartide ladumine ehk väljapanemine on valdavalt teismeliste tüdrukute hobi.

Külli: Ennustavad tavaliselt tüdrukud. Ennustatakse üksteisele ja tavaliselt mängukaartidega (RKM, KP 9, 449 < Tallinna 7. Kk. 8. kl.); Annika: Üldiselt ennustavad tüdrukud, poisid selliste asjadega ei tegele (RKM, KP 11, 63 (2) < Tallinna 7. Kk. 9. kl.).

Kirjapanekute alusel näib ennustamise kõrgaeg langevat tütarlaste 12.–15. (18.) eluaastasse. Teadaolevalt on see ajavahemik, mil Suur Loodus äratab tüdrukutes ennustamise peamise eeltingimuse – suurema huvi vastassoo esindajate vastu. Tahes–tahtmata püütakse omi uusi tundeid ja suhtumisi kuidagi mõtestada ja selekteerida. Kaartide abil loodetakse jõuda meeldimahakanud poisi sisemaailmani, loodetakse ja oodatakse koheseid vastuseid suurele ja igavikulisele küsimusele – kas ta ikka armastab mind?

Merili: Ennustatakse seda, mis sinu ja selle poisiga juhtub. (Kas ta armastab sind või ei, kas tal on teine tüdruk või on hoopis sinul, kas ta tahab sinuga tantsida jne.) (RKM, KP 13, 334/5 (2) < Keila 1. Kk. 8. kl.); Susan: Ennustatakse, mida mõtleb sust see poiss, keda sa silmas pead või kellele mõtled. Vahel ka seda, mida sust teised arvavad (RKM, KP 13, 373 < Keila 1. Kk. 8. kl.).

Kellaaega ja kohta kaartide ladumise juures oluliseks ei peeta, ennustatakse kõikjal, kuhu koguneb asjahuvilisi või kus tüdrukutel on võimalus olla segamatult omavahel – kodus, sünnipäeval, laagris, malevas ja mõnikord kooliski.

Lea: See käis tavaliselt iga sünnipäeva juurde. Kui hakkas igav, siis võeti kaardid välja ja tuju tõusis. (RKM, KP 10, 144 < Tallinna 7. Kk. 8. kl.)

Keskkooliikka jõudnud tüdrukud väidavad, et nad tegelevad kaardipanemisega üksnes igavuse peletamiseks, nende usk ennustuste täideminemisse on kahanenud miinimumini või vähemasti osatakse oma sisimas peituvaid soove paremini varjata.

Epp: Ega neid ennustusi eriti tõsiselt võeta, see on lihtsalt üks ajaviitmise võimalusi (RKM, KP 39, 396 < Nuia Kk. 12. kl.); Eve: Hiljem tegeldakse sellega vaid juhul, kui on igav, usku sellesse enam ei ole (RKM, KP 12, 606 < Tallinna 7. Kk. 11. kl.); Evelin: Kuigi enamus inimesi seda tõsiselt ei võta, pakub see peaaegu kõigile ikkagi huvi (ja natuke nalja). Ennustan siis, kui pole midagi targemat momendil teha. (RKM, KP 42, 272 (1) < Tallinna 20. Kk. 11. kl.).

Kaartidega tegelemist, nendesse uskumist või eitamist põhjendatakse väga erinevalt.

Mari: Mina isiklikult ei armasta kaarte mängida ega meeldi mulle ka nendega ennustamine. Ma arvan, et mängukaardid on kuradi käsilased (RKM, KP 9, 488 (2) < Tallinna 7. Kk. 8. kl.); Evelyn: Ennustamisse, pean ma ütlema, et olen alati suhtunud hästi. Võib olla sellepärast, et kuni siiamaani on mulle ennustatud ainult head, aga kui hakatakse halba ennustama, arvan, et kaob minu huvi selle asja vastu (RKM, KP 11, 118 < Tallinna 7. Kk. 9. kl.); Birgit: Mina sellisesse ennustamisse eriti ei usu, kuna see oleneb lihtsalt sellest, kuidas “kaart jookseb”. Kuid veidi ikka. Mõnikord ma lihtsalt tahan väga midagi. Ja siis ma kõigest hingest usun, et “no võiksid need kaardid ometigi üks kord midagi öelda” (RKM, KP 9, 358 < Tallinna 7. Kk., 8a kl.).

Kaartide juures on põhiprobleemiks loomulikult see, kas nad valetavad või näitavad õigust. Kas ladumistulemust võib usaldada? Üle–eestiliselt on levinud arvamus, et ennustamiskaardid peavad olema “puhtad”, nendega ei naljatata ega mängita hasartmänge.

Rainer: Ennustamiskaartidega ei tohi ka mängida, muidu hakkavad kaardid valetama (RKM, KP 8, 530 < Tallinna 7. Kk. 7. kl.); Kätlin: Kaardid aga peavad olema sellised, millega pole mängitud kaardi mänge, muidu täide ei lähe (RKM, KP 37, 339 (2) < Tartu 10. Kk. 8. kl.).

Tahetakse aga tarvitada kord juba kasutusel olnud mängukaarte, siis tuleb enne ennustamist nende peal veidi aega istuda.

Kaidi: Kui sa ei ole veel abielus ja oled mänginud ennustamiskaartidega, siis istu nende peale ja oota paar minutit. Siis nad on jälle korras ja nad ei valeta sulle (RKM, KP 21, 72/3 < Virtsu PK 7. kl.); Eve: Kõige pealt peab võtma kaardid ning nende peal peab istuma keegi tüdruk, keda pole poiss kunagi suudelnud, siis ei peaks kaardid valetama (RKM, KP 2, 114 < Narva Eesti Kk. 8. kl.).

Siinkohal peab mainima, et erilised ennustuskaardid (n. tarok ja selle mitmed vene analoogid) tüdrukutel puuduvad, ennustamiseks tarvitatakse harilikku, Eestis ja mujalgi endise Nõukogude Liidu piires levitatud 52–lehelist prantsuse ehk brid
ikaartide komplekti (“Kartõ igralnõje”), sealjuures rahuldutakse enamasti mahult väiksema, 36–lehelise komplektiga.

Kaartide tähendused kirjutatakse üles spetsiaalsetesse kaustikutesse või märkmikesse, kuna õpetused on suhteliselt pikad ning kipuvad seetõttu ununema.

Piret: Selliseid kaustike ja märkmike vanematele tavaliselt ei näidata, ka vanemate õdede–vendade eest hoitakse neid salajas ning poisid ei tule kõne allagi (RKM, KP 36, 270 (1) < Tartu 2. Kk. 7. kl.).

Võimaluse korral täiendavad tüdrukud oma ennustuste repertuaari usinalt, kirjutades tekste välja klassiõdede, sugulaste või heade tuttavate kaustikutest. Mõned neist ringlevad koguni mööda Eestit, läbides nõndaviisi mitmesajakilomeetrilisi vahemaid (vt. n. RKM, KP 39, 396 < Nuia Kk. 12. kl. – Epp).


PASJANSID

Kaardiennustused jaotuvad kaheks põhiliigiks – pasjanssideks ja fraasennustusteks.

Pasjansiks (pr. < patience 'kannatlikkus') nimetatakse teadaolevalt üksimängitavat kaardimängu, mida ei pruugi seostada tuleviku ettekuulutamisega. Elmar Päss kirjutab vastava mängu kohta järgmist:
See on keerukamaid kombinatsioonirohkeid mõttemänge, enam kui seda on jouker ja küsimäng. Vanasti mängisid seda mängu aina mõisnikud ja “kõrgem klass”, kuna nüüd mängivad sama mängu ka mitteaadlikud. Olen tähele pannud, et seda mängu harrastavad enam sellised, kelledel elus kuidagi ei vea ja tahavad teada saada, kuidas läheb neil tulevikus või mida toob homne päev. Siis kui võidetakse, on hääd loota, kui aga kaotus on, siis igasugused lootused luhtuvad ja kavatsused lähevad nurja. (ERA II 31, 415 (10) < Tartu – E. Päss (1930)).

Koolipärimuse materjalidega laekunud ja Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvad pasjansid (60=57+3) jaotuvad kümneks tüübiks:
A 1. Neli ässa (18 teisendit/varianti).
2. Paarpasjanss (11).
3. Aedikpasjanss (4).
B 4. Tabelpasjanss (8).
5. Kaksikpasjanss (1).
6. Ässad reas (1).
C 7. Astmikpasjanss (7).
8. Kolmikpasjanss (5).
9. Viisikpasjanss (1).
10. Hunnikpasjanss (1).

Kõige tuntum tüüp on “Neli ässa”, millele järgnevad “Paar–”, “Tabel-” ja “Astmikpasjanss”. Levinud on ka “Aedikpasjanss”, millel iseseisva pasjansitüübina on küll üksnes neli teisendit, kuid vastavat ladumismeetodit kasutatakse mitme fraasennustuse juures (ühtekokku 7 teisendit: tüüp 12, meetod 8; tüüp 14, meetod 7 ja tekst
nr. 261). Peab märkima sedagi, et õpilased ise pasjansse tüübiti ei erista, nad nimetavad ladumist kas lihtsalt pasjansiks või siis ennustuseks, mille abil saadakse teada, kas soov täitub või mitte.

Ükskõik missuguse pasjansiladumise tulemuseks on alati üks kahest võimalusest – jaatus või eitus. Kui ladujal ehk ennustajal õnnestub kõik kombinatsioonikaardid mängust eemaldada või need kindlasse järjestusse seada, siis on oodata soovi täitumist. Kaardimanipulatsioonide alusel jaotuvad pasjansitüübid kolme rühma:
A – eemaldamispasjansid (
nr. 1–3).
B – eemaldamis–järjestamispasjansid (
nr. 4–6).
C – järjestamispasjansid (
nr. 7–10).

Eemaldamis– ja eemaldamis–järjestamispasjansside tulem sõltub ainuüksi sellest, missugusesse järjestusse kaardid paki segamise ajal sattusid. Järjestamispasjansside juures võib laduja ise lõpptulemit veidi sättida ning mängu õnnestumisele kaasa aidata, kui ta tõstab kombinatsioonikaarte “õigesti” soodsamale positsioonile.

Kombinatsioonikaartide tõstmise reegleid on ühtekokku kuus:
1) vahelduv värv suuremale (punane 6 – must 7 – punane 8);
2) vahelduv värv väiksemale (punane 8 – must 7 – punane 6);
3) sama mast suuremale (
©6 – ©7 – ©8);
4) sama mast väiksemale (
©8 – ©7 – ©6);
5) sama märk samale (
©6 – ¨6);
6) suurem märk väiksemale (
ª8 – ©7 – ¨6).

Kaartide lõpliku järjestuse reeglid on järgmised:
1. Arvestatakse masti: a) vahelduv värv/mast;
   b) sama mast.
2. Arvestatakse märki: a) (2) 6 – Ä;
   b) Ä – 6 (2);
   c) Ä – K.


PASJANSSIDE TÜPOLOOGIA

Põhimõisted:
*Kaardipakk – komplekt kaarte; siinses tähenduses ka kombinatsiooniks ladumata jäetud kaardid. Eestis kasutusel 36– või 52–leheline komplekt.
*Kaardikombinatsioon – kindlas järjestuses lauale laotud kaartide kogum.
*Kaardikuhi (kaardipatakas /–hunnik) – mitmekihiline kaardikombinatsioon.
*Avatud kaart – kaart esiküljega/näoga/pildi või numbriga vaataja poole (tähis
o).
*Suletud kaart – kaart tagaküljega/seljaga/mustriga vaataja poole (tähis
n).
*Paarkaart – kaks samamärgilist kaarti (n.
©8 ¨8) kõrvuti ühes ja samas pakis, kuhjas, reas, veerus või diagonaalis.
*Kõrvalkaart – laotava kombinatsiooni kõrvale asetatud kaart, mida tarvitatakse hiljem selle muutmiseks.
*Eemaldatud kaart – kaart, mida antud kombinatsiooni juures enam ei tarvitata.
*Mastikaardid – ühest ja samast mastist olevad erimärgilised kaardid (n.
©8 ©9 ©S).

Tähistused:
1. Kaardimärke tähistavad suurtähed või numbrid – Ä – äss, K – kuningas, E – emand, S – soldat/sõdur, 10 – 6 (2).
2. Redaktsioone tähistavad rooma numbrid – I, II jj.
3. Redaktsiooni osiseid tähistavad suurtähed – A, B, C jj.
4. Redaktsiooni invariandid esitatakse nurksulgudes, erinevad osised eraldatakse tildega – III[AB]~C~[DEF].
5. Teisendite/variantide hulk esitatakse ümarsulgudes esimesena, koolonile järgneb viide registri numeratsioonile – (8:
nr. 1 – 8).
6. Rahvaluule arhiivis leiduv varasem teisend, millele sulgudes on lisatud kogumisaasta, eelneb koolipärimuse teisenditele – (1 (1939) + 8:
nr. 9 – 17).
7. Kui I redaktsiooni tulem on sarnane II jj. redaktsioonide tulemiga, siis on viimased jäetud märkimata.

1. Neli ässa
I ABCDEF (7:
nr. 1 – 7):
A Kõik kaardid laotakse nelja suletud kuhja (skeem 1.1).
  1. Kuhjad avatakse ja eemaldatakse iga kuhja pealt kõik kaardid kuni esimese Ä.
  2. Järelejäänud kaardid/kuhjad tõstetakse kokku üheks pakiks (skeem 1.2). Pakk keeratakse ümber.
D Laotakse kolm suletud kuhja (skeem 1.3). Tegevus kordub.
E Laotakse kaks suletud kuhja (skeem 1.4). Tegevus kordub.
F Laotakse üks suletud kuhi (skeem 1.5).
Tulem: järele jääb ainult neli Ä.

II [ABCDE] (1 (1939) + 4:
nr. 8 – 12).
III [AB]~C~[DEF] (1:
nr. 13):
C Kaarte võib vahepeal segada.
IV [AB]~IIIC~[DE] (2:
nr. 14 – 15).
V A~[BIIIC]~[DE] (1: nr.16):
A Kõik kaardid laotakse nii mitmesse suletud kuhja, kuimitu tähte on soovi/soovitavat eset tähistavas sõnas.

VI ABC (2: nr 17 – 18, osaline nr 17):
A Ühte ritta laotakse neli avatud kaarti.
B Ladumise käigus eemaldatakse järjest iga rea nõrgemad mastikaardid, tugevaim mastikaart jäetakse alles. (Näiteks reast
©E ª6 ªS ª8 eemaldatakse ª6 ja ª8. Kui nüüd ª6 alt vabaneb ªE, siis eemaldatakse ªS jne.). Esimese rea peale laotakse uued avatud read ja jätkatakse nõrgemate mastikaartide eemaldamist.
C Kombinatsioonikaarte segatakse ja laotakse ühtekokku kolm korda.



2. Paarpasjanss
I ABC (6:
nr. 19 – 25):
A Kõik kaardid laotakse üheksasse suletud kuhja, avatakse iga kuhja pealmine kaart/kiht (skeem 2.1, 2.2).



B Eemaldatakse kõik avatud paarmärgid. Kolme samamärgilise kaardi olemasolu korral (n.
©6 ª6 §6) on võimalik valida, millised kaardid paari moodustavad.
C Avatakse iga eemaldatud kaardi alt vabanenud uus kaart/kiht ja jätkatakse paarmärkide eemaldamist.

Tulem: kõik kaardid eemaldatud.
II A~[BC]~D (1 (1931) + 2:
nr. 26 – 28):
A Kõik kaardid laotakse kuude/seitsmesse suletud kuhja, avatakse iga kuhja pealmine kaart/kiht.
D Kui paarmärgid puuduvad, siis keeratakse kuhjad järjest ümber, avatakse kuhjapõhjad ja jätkatakse paarmärkide eemaldamist.
III [IIA+BC] (1:
nr. 29).

3. Aedikpasjanss
I ABC (2:
nr. 30 – 31):
A Kaarte hakatakse laduma avatult ühte ritta/veergu.
B Ladumise käigus eemaldatakse järjest kõik üle ühe kaardi (skeem 3) paari moodustavad mastid (n.
© ©, ª ª jne.).
C Kaarte segatakse ja laotakse ühtekokku kolm korda.
      Tulem: järele jääb ainult neli kaarti.
II [A]~B~[C] (1:
nr. 32):
   B Ladumise käigus eemaldatakse järjest iga kõrvuti sattuva paarmasti üks kaart ning üle ühe kaardi paari moodustavate mastide üks kaart.
III [A + IIB]~C (1:
nr. 33):
   C Kaarte laotakse ühtekokku neli korda.

                    

Tabelpasjanss
I ABCD (1 (1936) + 6:
nr. 34 – 40):
A Üksteise alla laotakse neli suletud kaheksalehelist rida. Tekib 32–leheline tabel ja neli kõrvalkaarti.
B Iga veerg tähistab alati ühte märki 6 – K, iga rida tähistab kokkuleppeliselt ühte masti (skeem 4.1).
C Avatakse esimene kõrvalkaart (n.
©10) ja asetatakse see vastavalt mastimärgile tabelisse (n. kolmanda rea viiendasse veergu).



Kõrvalkaart vahetatakse seega vastaval kohal asunud kaardi vastu. Selle manipulatsiooni käigus väljavahetatud suletud kaart (n.
§8) avatakse ning asetatakse see omakorda vastavalt mastimärgile tabelisse (n. esimese rea kolmandasse veergu). Tegevus kordub, kuni vabaneb/avaneb esimene Ä.
D Vabanenud Ä eemaldatakse mängust, asemele võetakse uus kõrvalkaart ja ladumist jätkatakse.
    Tulem: kõik Ä eemaldatud, ülejäänud kaardid järjestatud 6 – K.
II A1A2B~[C]~D (1:
nr. 41):
A1 Pakist eemaldatakse märgid 6 – 8.
A2 Üksteise alla laotakse neli suletud viielehelist rida. Tekib 20–leheline tabel ja neli kõrvalkaarti.
B Iga veerg tähistab alati ühte märki Ä – 10, iga rida tähistab kokkuleppeliselt ühte masti (skeem 4.2).




D Vabanenud 9 eemaldatakse mängust, asemele võetakse uus kõrvalkaart ja ladumist jätkatakse.

Tulem: kõik 9 eemaldatud, ülejäänud kaardid järjestatud Ä – 10.

Kaksikpasjanss
ABCDEF (1:
nr. 42):
A See, kellele ennustatakse, tõmbab pakist kaks suletud kaarti, mis asetatakse kõrvuti lauale.
B Suletud kaartidega algavatesse veergudesse hakatakse järjest laduma avatud kaarte.
C Ladumise käigus eemaldatakse järjest kõik ühe ja sama veeru paarmärgid (skeem 5.1), ülejäänud kaartide järjekorda ei tohi muuta (skeem 5.2).




D Kaartide otsalõppemisel lükatakse avatud veerud kokku kaheks kuhjaks, parempoolne avatud kuhi tõstetakse alati vasakpoolsele, pakk keeratakse ümber ning ladumist jätkatakse.
E Kaarte laotakse ja eemaldatakse senikaua, kuni lauale jääb ainult kaks avatud ja kaks suletud kaarti.
F Kaardid asetatakse kohakuti ning suletud kaardid avatakse (skeem 5.3).
    Tulem: veergudes on paarmärgid.
Märkus: juhul, kui suletud kaartide all moodustub neljast kaardist koosnev diagonaalpaar ehk “nõiaring” (skeem 5.4), mis ei võimalda ladumist lõpetada, siis ei täitu mõeldud soov mitte iialgi.




6. Ässad reas
ABCD (1:
nr. 43):
A Kõik kaardid laotakse üheksasse suletud kuhja (skeem 6.1).
B Kuhjad avatakse ja eemaldatakse iga kuhja pealt kõik kaardid kuni esimese Ä.
C Järelejäänud kaardid/kuhjad tõstetakse kokku üheks pakiks. Pakk keeratakse ümber.
D Üksteise alla laotakse kolmelehelised avatud read.
    Tulem: ühte ritta/veergu satub kolm Ä (skeem 6.2).




7. Astmikpasjanss
I ABCDE (2:
nr. 44 – 45):
A 28 kaarti laotakse seitsmesse kuhja: I kiht – 6 suletud, 1 avatud, II kiht – 5 suletud, 1 avatud, III kiht – 4 suletud, 1 avatud, IV kiht – 3 suletud, 1 avatud, V kiht – 2 suletud, 1 avatud, VI kiht – 1 suletud, 1 avatud, VII kiht – 1 avatud kaart (skeem 7.1). Ülejäänud kaardid on pakis.



B Ladumise käigus vabanevad Ä asetatakse kõrvale, nende peale laotakse mängu käigus vabanevad mastikaardid 6 – K.
C Ühte avatud kombinatsioonikaarti või kaarti koos koormaga (n. S – 10 – 9) tohib tõsta teistele avatud kaartidele järgmise reegli kohaselt: vahelduv värv suuremale (n. punane 6 – must 7 – punane 8).
D Juhul, kui kombinatsioonikaarte enam tõsta ei õnnestu, hakatakse paki pealt järjest kaarte võtma. Need paigutatakse vastavalt võimalusele, kas Ä või kombinatsioonikaartidele. Sobimatu kaart asetatakse paki alla ning võetakse paki pealt järgmine kaart. Tegevus kordub.
E Kui vabaneb mõni kuhjaase, siis tohib sellele asetada üksnes K.
    Tulem: kõik mastikaardid Ä – K.

II A~[BCD] (1:
nr. 46):
A 20 kaarti laotakse viide kuhja: I kiht – 5 suletud, II kiht – 1 avatud, 4 suletud, III kiht – 1 avatud, 3 suletud, IV kiht – 1 avatud, 2 suletud, V kiht – 1 avatud, 1 suletud, VI kiht – 1 avatud kaart (skeem 7.2). Ülejäänud kaardid on pakis.

III A~[BC]~D~[E] (2:
nr. 47 – 48):
A 15 kaarti laotakse viide kuhja: I kiht – 1 avatud, 4 suletud, II kiht – 1 avatud, 3 suletud, III kiht – 1 avatud, 2 suletud, IV kiht – 1 avatud, 1 suletud, V kiht – 1 avatud kaart (skeem 7.3). Ülejäänud kaardid on pakis.



D Juhul, kui kombinatsioonikaarte enam tõsta ei õnnestu, siis hakatakse paki pealt võtma kaarte kolmekaupa. Kui avatud kolmiku pealmine kaart on sobimatu, siis ei saa tarvitada ka ülejäänud kahte kaarti ning kolmik asetatakse paki alla. Seejärel võetakse paki pealt järgmine kolmik. Tegevus kordub.

IV AC~[ID] (1:
nr. 49):
A 21 kaarti laotakse kuude kuhja: I kiht – 5 suletud, 1 avatud, II kiht – 4 suletud, 1 avatud, III kiht – 3 suletud, 1 avatud, IV kiht – 2 suletud, 1 avatud, V kiht – 1 suletud, 1 avatud, VI kiht – 1 avatud kaart (skeem 7.4). Ülejäänud kaardid on pakis.
C Kombinatsioonikaardi tõstmise reegel: vahelduv värv väiksemale (n. punane 8 – must 7 – punane 6).
    Tulem: kõik kaardid neljas vahelduva värviga reas 6 – Ä.

V A1A2B~[ICD]~E (1:
nr. 50):
A1 Pakist võetakse välja üks K.
A2 10 kaarti laotakse nelja kuhja: I kiht – 1 avatud K, 3 suletud, II kiht – 1 avatud, 2 suletud, III kiht – 1 avatud, 1 suletud, IV kiht – 1 avatud kaart (skeem 7.5). Ülejäänud kaardid on pakis.
B Avatud K alla tohib ladumise käigus tõsta ühe vastandvärvi Ä.
E Iga Ä – 6 täitunud rida tõstetakse tervikuna kõrvale. Vabanenud kuhjaasemele asetatakse uus kaart.
    Tulem: kõik kaardid neljas vahelduva värviga reas Ä – 6.




8. Kolmikpasjanss
I ABCDE (3:
nr. 51 – 53):
A Kõik kaardid laotakse avatud kolmelehelistesse kuhjadesse/lehvikutesse (skeem 8). Iga kolmiku alumised kaardid on pool–suletuna pealmise all kinni.
B Vabad, kolmikute peale sattunud 6 asetatakse kõrvale, nende peale laotakse mängu käigus vabanevad mastikaardid 7 – Ä.
C Kombinatsioonikaardi tõstmise reegel: sama märk samale märgile (n.
©6 – ¨6).
D Kolmikureegel: mitte üheski kuhjas ei tohi olla samaaegselt üle kolme kaardi.
E Kombinatsioonikaarte segatakse ja laotakse ühtekokku kolm korda.
    Tulem: kõik mastikaardid 6 – Ä.

II [A]~B~[CDE] (1:
nr. 54):
B Vabad, kolmikute peale sattunud Ä asetatakse kõrvale, nende peale laotakse mängu käigus vabanevad mastikaardid K – 6.
    Tulem: kõik mastikaardid Ä – 6.

III [A]~BC~[DE] (1: nr. 55):
B Vabad, kolmikute peale sattunud Ä asetatakse kõrvale, nende peale laotakse mängu käigus vabanevad mastikaardid K – 6(2).
C Kombinatsioonikaardi tõstmise reegel: suurem märk väiksemale (n. 8 – 7 – 6).
    Tulem: kõik mastikaardid Ä – 6(2).

9. Viisikpasjanss
A1A2BCD (1:
nr. 56):
A1 Pakist väljavõetud 6 asetatakse kõrvale.
A2 Kõik kaardid laotakse avatud viielehelistesse kuhjadesse. Tekib kuus viielehelist ja üks kaheleheline kuhi (skeem 9).
B Kombinatsioonikaarte ei tõsteta, 6 peale laotakse kõik mängu käigus vabanevad mastikaardid 7 – Ä.



C Kombinatsioonikaarte segatakse ja laotakse ühtekokku neli korda.
D Juhul, kui ladumise käigus jääb viielehelisi kuhje vähemaks kui neli, siis laotakse kaardid ümber neljalehelistesse kuhjadesse.
    Tulem: kõik mastikaardid 6 – Ä.

10. Hunnikpasjanss
ABCD (1:
nr. 57):
A Üksteise alla laotakse kaks avatud neljakuhjalist rida. Esialgse ladumise käigus vabanevad Ä asetatakse kõrvale (skeem 10.1).



B Ä peale laotakse mängu käigus vabanevad mastikaardid K – 6.
C Kombinatsioonikaardi tõstmise reegel: sama mast väiksemale (n.
©8 – ©7 – ©6).
D Mängu käigus tohib avatud kuhjad kaks korda kokku tõsta. Tõstmist alustatakse alati vasakult, ülemisest reast (skeem 10.2).



Pakk keeratakse ümber ja ladumist jätkatakse.
    Tulem: kõik mastikaardid Ä – 6.

Trükiredaktsioonid
Trükises “Lõbus seltskond. Hea ajaviite käsiraamat.” (1935), leidub neli ladumiskirjeldust. Nendest kaks on analoogsed käesolevas töös kirjeldatud pasjansitüüpidega: “Paarpasjanss” (tüüp 2I) ja “Astmepasjanss” (tüüp 7I [ACDE]. Tulem: kõik kaardid neljas vahelduva värviga reas K – Ä).

Võrreldes käesolevas töös kirjeldatud pasjansitüüpe Venemaal levinutega, mis on publitseeritud trükises “Iskusstvo gadanija” (1994), võib leida mitmeid identseid ladumiskirjeldusi:
1. Neli ässa (tüüp 1I) – 133.b. Tšetõre tuza;
2. Paarpasjanss (tüüp 2I) – 111.a. Malenkije paketõ, 116. Piramida;
3. Aedikpasjanss (tüüp 3III) – 128. Prõ
ki;
4.
Tabelpasjanss (tüüp 4I ja 4II) – 101.a. elanije;
5. Astmikpasjanss (tüüp 7, varieeruv) – 40. Kossõnka.

Mõned teisedki trükises “Iskusstvo gadanija” publitseeritud ladumismeetodid on arvatud pasjansside hulka. Käesolevas töös loetakse alljärgnevaid ladumismeetodeid ja nende juurde kuuluvaid fraase fraasennustusteks:
1. Mitu protsenti? (tüüp 3I1, varieeruv) – 129. Ljubit – ne ljubit, (tüüp 3I4, varieeruv) – 130. Sudba – ne sudba;
2.Neli soldatit (tüüp 6IV1) – 122. Tšetõre valeta;
3. [A] Mida poiss mõtleb? (tüüp 7, meetod 2) – 131. Su
ennõi.


FRAASENNUSTUSED
Iga fraasennustus koosneb kahest osast: 1) kaardi tähendust kandvatest keelelistest üksustest (e. fraasüksustest) ning 2) fraasüksuste leidmise meetodist.

Võimalikke fraasüksusi on ühtekokku üheksa:
1) märk (6 – kohtute);
2) mast
armastus);
3) mastimärk
Ä – armastus);
4) kaart (A – (armastab), B – (ei armasta), C – (suudleb));
5) paarmärk (66 – sina meeldid talle);
6) paarmast
(©¨teeb nalja);
7) paarmastimärk
(©¨6 – mõtleb tihti sinule);
8) paarkaart (AA + BB + CC = 30%);
9) nelikmastimärk
(¨§©ªÄ – armastab ainult sind).

Fraasüksusi leitakse kahe peamise meetodi: kaartide ladumise
ja/või nende tõmbamise abil.

Kirjeldatavad fraasennustused (296) jaotuvad seitsmeteistkümneks tüübiks:3 
1. Punane või must (11 teisendit/varianti).
2. Ruutu emand (1).
3. Mitu protsenti? (28).
4. Risti äss (1).
5. Kelleks saad? (2).
6. Neli soldatit (59).
7. [A] Mida poiss mõtleb? (29).
8. [B] Mida poiss mõtleb? (18).
9. [C] Mida poiss mõtleb? (11).
10. Neli ässa (3).
11. Ärtu äss (3).
12. Mis oli? Mis on? Mis tuleb? (42).
13. Tulevik – olevik – minevik (10).
14. Kümme päeva (32).
15. Nädala, aasta, kuu, päeva ennustus (1).
16. Ilmaennustus (1).
17. Naljaennustus (2).

Ennustustüüpidel “Punane või must” ja “Ruutu emand” on kokkupuutepunkte pasjanssidega, kuna nendegi tulemuseks/vastuseks on eitus või jaatus. Tüübis “Mitu protsenti?” selgitatakse eitus või jaatus välja matemaatiliste meetodite abil. Numbervastus saadakse ka tüübis “Risti äss”.

Fraasennustuste abil on võimalik saada vihjeid ja vastuseid kõikvõimalike eluvaldkondade kohta: eluea pikkus (tüüp nr. 4), tulevane elukutse (nr. 5) ja abikaasa (nr. 6), teise inimese mõtted (nr. 7 – 11) ja tema armastuse sügavus (nr. 3), lähem või kaugem tulevik (nr. 12 – 15, 17), soovide täitumine (nr. 1 – 2), järgmise päeva ilm (nr. 16).


FRAASENNUSTUSTE TÜPOLOOGIA
1. Punane või must
Üleskirjutustel puudub nimetus või on see liialt üldine: Kaartidega ennustamine (1), Ennustamine (1) vm.
AB (10:
nr. 1–10):
A Pakist tõmmatakse 1 kaart.
B Kaardi värvi järgi otsustatakse, kas eelnevalt mõeldud soov täitub või mitte. Punane värv (
©, ¨) näitab jaatavat, must (§,ª) näitab eitavat vastust.

2. Ruutu emand
Nimetus puudub.
AB (1:
nr. 11):
A Pakk laotakse kaheks kuhjaks, millest üks näitab kokkuleppeliselt jaatust (tõde), teine eitust (vale).
B Vastuseks loetakse seda kuhja, millesse satub
¨E.

Mitu protsenti?
I Lühike redaktsioon (19:
nr. 12–30).
Nimetus: Mitu protsenti armastab? (2), Mitu protsenti on armastust? (1), Mitu protsenti sind armastab [mingi] poiss või tüdruk? (2), Mitu protsenti armastad sa teda või tema sind?(1), Kui mitu protsenti mu kallim mind armastab? (1), Ennustamine armsama nimetähtedega (1). Ülejäänud tekstidel nimetus puudub või on see liialt üldine.

1. ABCD (15:
nr. 12, 15–21, 23–24, 26–30):
A Ühte ritta laotakse poisi/tüdruku eesnimes või ees– ja perekonnanimes leiduvate tähtedega võrdne arv avatud kaarte.
B Esimese ja järgnevate ridade alla laotakse sama suurusjärguga uued read. Kõik diagonaalpaarmärgid võetakse järjest välja ja asetatakse kõrvale (skeem 11.1). Juhul, kui tekib diagonaalpaar kolmest märgist (n. 3–9–5), siis võetakse alati välja vasakult esimene (n. 3 – 9) paar. Ülejäänud kaarte nihutatakse vastava/te koha/kohtade võrra edasi (skeem 11.2).




C Laotakse üks kord kaartide otsalõppemiseni.
D Paarkaartide protsendid/punktid liidetakse kokku ning saadakse teada, kui palju keegi kedagi armastab.

Punktide arvestamine:
a) iga paar = 10% (8:
nr. 16, 18 – 21, 23, 28 – 29);
b) iga paar = 5% (2:
nr. 15, 26);
c) mida enam paare, seda enam armastab (3:
nr. 12 – 13, 24);
d) iga paar 6 – K = 10%, paar Ä = 20% (1:
nr. 27);
e) paar 6 = 6%, paar 7 = 7% jne., iga paar 10 – K = 10%, paar Ä= 15% (1:
nr. 30).

2. [A]
~B~[C]~D (1: nr. 25):
B Võetakse välja iga diagonaalpaarmärgi ülemine kaart, ülejäänud kaarte nihutatakse edasi.
D Punktide arvestamine: kaartide arv korrutatakse kümnega.

3. [ABC]
~D (1: nr. 14):
D Tervikpaarid laotakse nelja kuhja. Iga kuhja ladumise ajal öeldakse üks järgmistest fraasidest: armastab – sõbrustab – igatseb – vihkab. Millise fraasiga paarid lõpevad, seda loetaksegi vastuseks (vt. ka tüüp 11).

4. [A]
~BC (1: nr. 13):
B Ladumise käigus eemaldatakse kõik paarmärgid, mis on üle ühe kaardi samas reas või veerus, samuti kõik diagonaalpaarmärgid. Ülejäänud kaarte nihutatakse vastava/te koha/kohtade võrra edasi.
C Laotakse üks kord kaartide otsalõppemiseni. Kui ladumise jooksul õnnestub kõik kaardid paaridena eemaldada, siis läheb selle poisiga kõik hästi.

5. A1~[IABC]~D (1:
nr. 22):
A1 Kõik kaardid laotakse niimitmesse suletud kuhja, kui mitu tähte on poisi nimes. Kuhjad avatakse. Iga kuhja pealt eemaldatakse kõik poisi juuksevärvuse vastandmastid: kui poiss on heleda peaga, siis eemaldatakse kõik mustad mastid kuni esimese punase mastini, ja vastupidi (vt. tüüp 7, meetod 1).
D Punktide arvestamine: punane – must paar = 10%, punane – punane ja must – must paar = 5%.
II Pikk redaktsioon (7:
nr. 31–37, osalised 31 – 32).
Nimetus: Protsendid (1), Suhted poisiga (1), Noormeeste tunded sinu vastu (1), Kaartidega ennustamine ühe poisi kohta (1).

1. [I ABC]~DE (6:
nr. 31–35, 37):
D Punktide arvestamine:
a) iga paar 6 – 10 = 10%, S = 20%, E = 40%, K = 60%, Ä = 100% (4: nr. 32 – 34, 37);
b) iga paar 2 – 10 = 10%, S = 30%, E = 40%, K = 60%, Ä = 100% (2: nr. 31, 35).
E Protsendi suurusele vastav fraas leitakse tabelist, milles on ühtekokku 54 fraasi (10% – 540%) ja saadakse niimoodi teada, mida keegi kellestki mõtleb (n. 30% – tal on sinust paremaid; 290% – jääb alatiseks sinuga; 440% – mõtleb sinust tihti (4: nr. 34–37)).

2. [IA]~BCD~[II E] (1:
nr. 36):
B Esimese rea alla laotakse teine sama suurusjärguga rida. Ridadest võetakse välja kõik S. Ülejäänud kaarte nihutatakse vastava/te koha/kohtade võrra edasi. S asemele tõmmatakse pakist uued kaardid.
C Laotakse ainult kaks rida.
C Punktide arvestamine: iga paar 6 – 10 = 10%, iga üksik S = 20%, E = 40%, K = 60%, Ä = 100%.
III Vastastikuse armastuse protsent.
Nimetus: Vastastikuse armastuse ennustamine.

AB~[IC]~DE (1:
nr. 38):
A Pakist võetakse välja kaks kaarti: E ja S. Nüüd pannakse E ühe tuttava tüdruku, S ühe tuttava poisi nimi. Seejärel E ja S segatakse ning asetatakse kõrvuti suletult lauale.
B Suletud kaartidega algavatesse veergudesse hakatakse järjest laduma avatud kaarte. Ladumise käigus võetakse järjest välja kõik ühe ja sama veeru paarmärgid (vt. skeem 5.1, 5.2) ning asetatakse need vastava suletud kaardi kõrvale.
D Punktide arvestamine: iga üksik 6 = 6%, 7 = 7% jne., S = 5%, E = 4%, K = 3%, Ä = 1%.
E Suletud kaardid avatakse ja saadakse teada, kui palju tüdruk ja poiss teineteist armastavad.
IV Soovi täitumise protsent.
Nimetus puudub.

A~[IBC]~D (1:
nr. 39):
A Ühte ritta laotakse viis avatud kaarti.
D Punktide arvestamine: punane – punane ja must – must paar = 10%, punane – must paar = 5%.

4. Risti äss
Nimetus puudub.
AB (1:
nr. 40):
A Paki pealt võetakse senikaua kaarte, kuni tuleb
§Ä.
B Kõik märgid, mis eelnesid
§Ä, liidetakse kokku ning saadakse teada ennustatava eluea pikkus. Iga figuurkaart annab kümme aastat, iga numberkaart vastavalt selle märgile kuus kuni kümme aastat.

5. Kelleks saad?
I Nimetus: Kelleks saad?
AB (1:
nr. 41):
A Pakist tõmmatakse senikaua kaarte, kuni tuleb järjest neli samamärgilist.
B Märkidele vastav ametinimetus leitakse eelnevalt kokkulepitud/improviseeritud tabelist (n.
§©ª¨ 6 – kingsepp, §©ª¨ 9 – miljonär, §©ª¨ Ä – laevakapten).
II Nimetus puudub.

AB (1:
nr. 42):
A Pakist tõmmatakse 1 kaart.
B Märkidele vastav ametinimetus leitakse tabelist (n. Ä – president, K – presidendi abi, E – sekretär, S – kindral, 10–5 – ametnikud, 5–2 – alam rahvas).

6. Neli soldatit
Nimetus: Neli soldatit (1), Neli kaarti (1), Kaartidega armsama ennustamine (1), Kellega sa abiellud? (1), Kes on su tulevane mees (naine)? (1), Mängukaartidega lihtne tulevase ennustamine (1), Vaatame, missuguse kaasa ma saan (1). Ülejäänud tekstidel nimetus puudub või on see liialt üldine.

I Ärtu – ruutu – risti – poti.
ABCDEF (21:
nr. 43–63):
A Pakist võetakse välja neli S (kui ennustatakse poisile, siis neli E). See, kellele ennustatakse, paneb igale S ühe tuttava poisi/tüdruku nime (n.
©S – Jüri, §S – Juhan jne.). Nimed võib jätta enese teada.
B Neli S segatakse ja laotakse suletult ritta.
Ülejäänud kaardid laotakse S ette (skeem 12.1). Tekib neli kaheksalehelist kuhja.



D See, kellele ennustatakse, otsustab kuhjadesse sattunud mastide alusel, mis teda ühe või teise poisiga võib ees oodata.

Mastide tähendused (21 teisendit):
©armastus (20), abielu (1);
¨laps/ed (19), truudus (1), riid (1);
§raha (15), rikkus (2), tüli/d (4);
ªtüli/d (5), riid (4), vihkamine (3), õnnetused (1), raha (4), sõbrad (1), lapsed (1), ilu (1).

sattunud üks mastikaart näitab, et vastavat tundmust (n. armastust) on vähe/väga vähe, neli mastikaarti, et seda on palju/väga palju. Iga ruutu mastikaart näitab ühte last. Kuhjadega tutvumise järel praagib ennustatav kõige ebameeldivama variandi välja (tavaliselt seesuguse, kuhu on sattunud kõige rohkem poti–masti) ning vastav kuhi ja suletud S eemaldatakse mängust.
E Ülejäänud kaardid segatakse ja laotakse uuesti kolme, seejärel kahe S alla. Tegevus kordub.
F Viimaseks jäänud S avatakse ning ennustatav saab teada tulevase abikaasa nime.
III Märgitud emanda ring (1(1930) + 20:
nr. 64 – 84, osaline nr. 78).

[IA]~BCDEF (9:
nr. 67 – 68, 71 – 73, 75 – 76, 78, 80):
B Neli S laotakse avatult ritta. See, kellele ennustatakse, samastab enese ja ühe E, mis segatakse pakis koos ülejäänud kaartidega.
C S ette laotakse avatud kaarte senikaua, kuni jõutakse märgitud E (skeem 12.2).
D See S, millise ette/veergu sattus märgitud E, lükatakse kaldu ja öeldakse piilub (5), suudleb (1), armub (1) vm.



E Kaardid segatakse ja laotakse uuesti. Kui E satub nüüd mõne teise S veergu, siis lükatakse seegi kaart kaldu. Satub aga E ühe ja sellesama S veergu teist korda, siis lükatakse vastav S horisontaalasendisse ja öeldakse: jalutab (1), vaatab (1), tantsib (1), magab (1), armastab (1) vm. Kolmandal korral lükatakse S veelgi rohkem kaldu ja öeldakse: kutsub külla (1), magab (1), ettepanek (1), tuleb kosja (1), abiellub (1) vm. Mõnes teisendis on olemas neljas ja viieski võimalus. 4: abiellub (2) pulmad (1), suudleb (1), laps (1) ja 5: abiellub (1). Fraaside hulk ja nende järjestus on teisendites erinev, kuid reeglina arenevad fraasid piilumisest ja vaatamisest abiellumiseni (n. piilub (/) – jalutab (
®) – magab ( \ ) – abiellub (¯) (nr. 76)).

F Kosjadeni/abiellumiseni jõudnud S ja märgitud E asetatakse kõrvuti ning küsitakse, kas abiellumine on üldse võimalik ja/või missuguseks kujuneb pruutpaari tulevane elu. Vastused leitakse punane – must meetodiga (vt. tüüp 1).
2. [IA]~[IIBCDE] (3:
nr. 69 – 70, 79).
3. [IA]~[IIF] (2:
nr. 77, 84).
4. [IA]~[IIBCD]~E (4:
nr. 64, 74, 81, 83):
E Esimesena ringi keeratud S on tulevane abikaasa.
5. [IA]~[IIBC]~D (3:
nr.65–66, 82):
D Millise S ette märgitud E esimesena satub, sellest saab tulevane abikaasa.
III Märgitud emanda vastus (10:
nr. 85–94).
1. [IA]~[IIBC]~D (6:
nr. 85, 87–91):
D Esitatakse eelnevalt kokkulepitud/improviseeritud küsimusi. Iga küsimuse vastuseks loetakse seda S, millise ette märgitud E ladumisel satub (n. 1. Kellele sina meeldid?, 2. Kes sulle meeldib?, 3. Kes isale meeldib?, 4. Kes emale meeldib?, 5. Kellega jalutad?, 6. Kellega magad?, 7. Kes teeb abielu ettepaneku?, 8. Kellega abiellud?, 9. Kes segab õnne vahele?, 10. Kellega on laps? (nr.90)).
2.[IA]~[IIBC]~[IIID]~[IIF] (1:
nr.92).
3. [IIF] (3:
nr. 86, 93–94).
IV Üksik– või paarmärk – vastus (7:
nr. 95 – 101).
1. [IAB]~CDE (4:
nr. 95 – 97, 99):
C Nelja S ette hakatakse järjest laduma avatud kaarte. Ladumise käigus võetakse järjest välja kõik ühe ja sama veeru paarmärgid ning asetatakse need vastava suletud S peale.
D Kaarte segatakse ja laotakse ühtekokku kolm korda.
E Tabelist leitakse fraasid (1 X 8) (n. 6 – lähete riidu, 7 – suudleb, 8 – tahab näha, 9 – kutsub kohtama, 10 – armastab, E – petab, K – kutsub voodisse, Ä – teeb abielu ettepaneku (nr.96)). Seejärel avatakse kõik S.
2. [IA]~BCDE (3:
nr. 98, 100–101):
B Kõik S laotakse avatult ritta.
C Ülejäänud kaarte laotakse lauale senikaua, kuni jõutakse esimese 6. Vastav märk asetatakse sama masti S peale (n.
ª6 asetatakse ªS peale).
D Kaardid segatakse ja laotakse esimese 7, seejärel esimese 8 jne. Tegevus kordub. Laotakse kaheksa korda.
E Tabelist leitakse fraasid ( 1 X 8). N. 6 – sina meeldid talle, 7 – sulle meeldib tema, 8 – ta vihkab sind, 9 – sina vihkad teda, 10 – lähete koos kinno, E – tal on oma pruut, K – armastate teineteist, Ä – abiellute (
nr. 98).

Mõned tüübi “Neli soldatit” erandid.
1. Nelja S kõrvale laotakse üks või kaks Ä (n.
©Ä ja ªÄ) või jäetakse S vahele tühimik/vahekoht. Ülejäänud kaardid laotakse seega viide–kuude veergu. Ä ja/või vahekoht tähistavad tundmatuid (nr. 65 –66, 88) või annavad eelnevalt esitatud küsimuse vastuseks kõik/kõigile (kui märgitud E satub ©Ä ette) ja mitte keegi/mitte kellelegi (kui märgitud E satub ªÄ ette) (nr.91).
2. Märgitud E asemel kasutatakse Ä (
nr. 75), punaseid ja musti maste (nr. 71, 77, 89, 93). Ühe ja sama ladumiskorraga võib keerata mitu S.
3. Nelja S asemel laotakse ritta Ä (
nr. 97) või K (nr. 85).
4. E, sealhulgas üks märgitud, laotakse avatult ritta, S segatakse pakis koos ülejäänud kaartidega. Ladumistulemused (n. piilub – vaatab – ettepanek – abielu) kirjutatakse paberil olevate S/poiste nimede taha. Ühe ja sama ladumiskorraga võib märgitud E ette sattuda mitu S (
nr. 79).

7. [A] Mida poiss mõtleb? (1 (1937) + 28: nr. 102 – 130).
   
Tekstid sisaldavad: a) meetod + fraasid (17), b) fraasid (7), c) meetod (5:
nr. 126 – 130).
Nimetus: Mida/Mis poiss sinust mõtleb? (2), Mida mõtleb teist teie sõber? (1), Millised on poisi tunded sinu vastu? (1), Kaartidega ennustamine ühe poisi kohta (1), Kaartidega peigmeest (1), Mäng. Poisi nimega (1), Kaardi maailm (1). Ülejäänud tekstidel nimetus puudub või on see liialt üldine.

Meetod (22):
1. ABCD (6:
nr. 102, 107, 112, 116, 121, 127):
A Kõik kaardid laotakse suletud kuhjadesse, mille arv on võrdne poisi/tüdruku eesnimes või ees– ja perekonnanimes leiduvate tähtede arvuga (skeem 13.1).



B Kuhjad avatakse. Iga kuhja pealt eemaldatakse kõik poisi juuksevärvuse vastandmastid: kui poiss on heleda peaga, siis eemaldatakse kõik mustad mastid kuni esimese punase mastini ja vastupidi.
C Avatud kuhjad tõstetakse vasakult alustades üheks pakiks (skeem 13.2).



D Võetakse välja paarmärgid, leitakse fraasid.

2. [A]~C~[D] (6:
nr. 104 – 105, 109, 126, 128, 130):
C Kõik suletud kuhjad laotakse ümber üheks pakiks: see kuhi, millesse esimesel ladumisel sattus viimane kaart (skeem 14.1), laotakse järjest ümber ülejäänud kuhjadele (skeem 14.2). Seejärel laotakse järjest ümber järgmine viimaseks jäänud kuhi jne. (skeem 14.3, 14.4). Pakk avatakse.



3. [A]~C~[D] (2:
nr. 110, 118):
C Suletud kuhjad tõstetakse üle ühe kuhja kokku üheks pakiks. Iga kuhi paigutatakse soovikohaselt, kas paki peale või selle alla.
4.[A]~[D] (3:
nr. 103, 115, 117).
5. A~[D] (1:
nr. 129):
A Eraldatakse punased ja mustad mastid. Kui poiss on heleda peaga, siis laotakse esiteks kõik punased, seejärel mustad mastid nimes leiduvate tähtede arvu järgi suletud kuhjadesse. Kui poiss on tumeda peaga, siis laotakse esiteks mustad, seejärel punased mastid.



6. A~[D] (1:
nr. 111):
A See, kellele ennustatakse, segab paki.
7. AD (1:
nr. 123):
A Ühte ritta laotakse poisi eesnime tähtede arvule vastav hulk avatud kaarte. Esimese ja järgnevate ridade alla laotakse sama suurusjärguga read (vt. tüüp 3 I, meetod 1 [ABC]).
D Võetakse välja diagonaalpaarid (skeem 11.1, 11.2), leitakse fraasid.
8. AD (1:
nr. 106):
A Pakist tõmmatakse üks kaart.
D Leitakse singelmärgile vastav fraas. Must mast näitab tulevikku, punane minevikku.
9. AD (1:
nr. 108):
A Pakist tõmmatakse neli kaarti.
D Leitakse singelmärkidele vastavad fraasid.

Fraasüksuste alusel jaotuvad tekstid (24) kolmeks redaktsiooniks:
I Lühike redaktsioon. 1 X 9 fraasi (5:
nr. 102 – 106).
  Arvestatakse paarmärki (n. 6 – kohtute, 7 – kirjutab, 8 – petab, 9 – tal on teine, 10 – suudlete, S – sõprus, E – kadestab, K – armastab, Ä – abielu (
nr. 103)).
II Keskmine redaktsioon. 6 X 9 fraasi (12:
nr. 107 – 118, osaliselt nr. 107, 109).
Arvestatakse paarmastimärki (n.
¨© 6 – mõtleb tihti sinule, ¨© 7 – tahab näha, ¨© 8 – teeb armuavalduse, ¨© 9 – lähemal ajal kohtute, ¨© 10 – tahab tõsiselt rääkida, ¨© S – ajab tühja juttu, ¨© E – abiellute, ¨© K – kohtute täna, ¨© Ä – kutsub seltskonda (nr. 115)).

III Pikk redaktsioon. 12 X 9 fraasi (7:
nr. 119–125).
Arvestatakse nii paarmastimärki kui ka masti asukohta (n.
§© 6 – on sinu üle uhke, §© 7 – kutsub sind jalutama, §© 8 – teie armastus ei kesta kaua, §© 9 – muutub umbusklikuks, §© 10 – tahab sind näha, §© S – jookseb su järel, §© E – peab ennast targaks, §© K – teeb abielu ettepaneku, §© Ä – järgneb sulle;
©§ 6 – leiab sinus südamesõbra, ©§ 7 – mõtleb tihti sulle, ©§ 8 – meeldid talle hullupööra, ©§ 9 – on löödud, kuid jätab, ©§ 10 – armastab sind kõige rohkem, ©§ S – petab ja jätab, ©§ E – hakkab sind armastama, ©§ K – tahab olla sinu sõber, ©§ Ä – meeldivad su silmad (nr. 120)).

Fraaspositsioonide suuremat sarnasust võib täheldada õige vähestes teisendites, näiteks Kadi (
nr. 112) ja Ene (nr. 115) ning Krista (nr. 110), Katrini (nr. 111) ja Margiti (nr. 113) üleskirjutustes. Enamasti on kandunud edasi vaid üksikfraasid, mis teisendites võivad paikneda erinevatel positsioonidel.

N.: a) ¨§10 – oled ta südame võitnud (nr. 110),
    ©ª9 – oled ta südame võitnud (nr. 119),
    ¨ª10 – oled ta südame võitnud (nr. 120),
    §ªÄ – oled ta südame võitnud (nr. 121)
  b) ©¨10 – tahab tõsiselt rääkida (nr. 112)
    ¨§ 10 – tahab tõsiselt rääkida (nr. 115, 121)
    §© 6 – tahab tõsiselt rääkida (nr. 119)
    ¨© 10 – tahab tõsiselt rääkida (nr. 120)

8. [B] Mida poiss mõtleb? (1 (1978) + 17: nr. 131 – 148).
Fraasüksuste alusel jaotuvad tekstid kaheks redaktsiooniks:
I Lühike redaktsioon. 1 X 9 fraasi (14:
nr. 131 – 144).
Arvestatakse singelmärki.

Nimetus on üldsõnaline: Kaardid (6), Kaartidega, mida mõtleb sinu poiss? (1), Tõmba kaart (2), Kaartidel ennustamine (1).
Kuna kümnes teisendis on pealkirja all loetletud üksnes 1 X 9 fraasi, siis võivad mõned sellesse rühma arvatud tekstid kuuluda ka tüüpi 7 I.

Meetod (4):
1. ABCD (1:
nr. 133):
A Ühte ritta laotakse poisi eesnime tähtede arvule vastav hulk avatud kaarte.
B Kui laotud kaartide sekka sattus mõni K, siis ei ole vastav poiss ennustamise vastu ning ladumist võib jätkata.
C Ülejäänud kaardid segatakse ning K ümber laotakse neli kolmelehelist kuhja: mis oli – mis on – mis tuleb – millega lõpeb (vt. tüüp 12).
D Leitakse fraasid.
2. A~[D] (3:
nr. 135–136, 144):
A Pakist tõmmatakse üks kaart.
II Pikk redaktsioon. 4 X 9 fraasi (4:
nr. 145 – 148).
Arvestatakse singelmastimärki.
Nimetus: Õnne arv (1), Kaardid (1).

Meetod: (3):
1. ABC (1:
nr. 148):
A Kõik kaardid laotakse nelja suletud kuhja.
B Igast kuhjast võetakse soovikohaselt kas pealmine või alumine kaart.
C Leitakse fraasid.
2. A~[C] (1:
nr. 145):
A Pakist tõmmatakse ennustatava õnne arvule vastav hulk kaarte.
3. A~[C] (1:
nr. 146):
A Pakist tõmmatakse kolm kuni viis kaarti. Teisendites on singelfraasid.

N.: a) ¨6 – kõikjal mõtled, kas armastad teda või ei
    ¨7 – tee tema juurde
    ¨8 – ta on su ideaal (nr. 146)
  b) ¨6 – tahab midagi öelda, aga ei julge
    ¨7 – poisid hakkavad su järel jooksma
    ¨8 – mure (nr. 148)


9. [C] Mida poiss mõtleb? (11: nr. 149 – 159).
Fraasüksuste alusel jaotuvad tekstid kaheks redaktsiooniks:
I Lühike redaktsioon. 1 X 4 fraasi (10:
nr. 149 – 158).
Arvestatakse singelmasti.
Nimetus: Kaardimoori saladused (1), Kaardimoori suur saladus (1), Kaardimoori tarkusi (1), Kaardimärkide tähendusi (1), Äss ennustab (1) jm.
Mõningaid sellesse rühma arvatud tekste võib kasutada ka üldise tuleviku ennustamiseks (vt.
nr. 149 – 150, 157).

Meetod (1): AB (1:
nr. 155):
A Pakist tõmmatakse üks kaart.
B Leitakse fraas. (n.
©armastus, ¨põlgus, ªviha, §tüli, raha (nr. 154). Ärtu–mast märgib enamasti armastust ja abielu, poti– ja ristimast tülisid, pahandusi, pisaraid, haigust, surma, kaotust ja ebaõnne.)
II Pikk redaktsioon. 4 X 4 fraasi (1:
nr. 159).
Arvestatakse paarmasti.
Nimetus puudub.
Meetod:
ABC
A Ühte ritta laotakse neli kaarti: 1–2–3–4.
B Märgitakse ära kolme positsiooni paarmastid: a) 1 – 2, b) 2 – 3, c) 3 – 4.
C Leitakse fraasid (n.
§§armastab, §¨suudleb, §©sa ei näe teda, §ªmõtleb sulle).

10. Neli ässa
Nimetus: Neli ässa (3).
Meetod:
ABC (3:
nr. 160 – 162):
A Pakist võetakse välja neli Ä, ülejäänud kaarte ei kasutata.
B Ä segatakse ja laotakse suletult ritta.
C Kaardid avatakse, tabelist leitakse nelja masti järjestusele vastav fraas (ühtekokku 24) ning saadakse teada, mida poiss mõtleb
(n. a)          
§©ª¨Ä – armastab väga,
    §¨ª©Ä – on su vastu ükskõikne,
    §¨©ªÄ – ei pane sind tähele (nr. 162);
  b) §©ª¨Ä – on sinu vastu ükskõikne,
    §¨ª©Ä – käib teisega,
    §¨©ªÄ – saadab kirja (nr. 160 – 161).

11. Ärtu äss
I Nimetus puudub.
ABC (1:
nr. 163):
A Paki pealt võetakse senikaua kaarte, kuni tuleb
©Ä.
B Iga kaardi eemaldamise ajal öeldakse üks järgmistest fraasidest: armastab – ei armasta – suudleb – sülitab – surub su südame ligi – saadab kuradile.
C Vastuseks loetakse fraasi, mis satub märgitud kaardile.
II
Nimetus: Armastuse mäng.
AB~[IC] (1: (1931):
nr. 164):
A Paki pealt võetakse senikaua kaarte, kuni tuleb eelnevalt kokkulepitud kaart.
B Iga kaardi eemaldamise ajal öeldakse üks järgmistest fraasidest: ta armastab mind: salaja – südamest – valuga – ees seistes – üks natuke – mitte sugugi. Lisa: “Suvel, maal mängitakse seda mängu karikakra lilledega. Nopid ühe lille selle inimesele, kelle ise arvad mõtelda, ja hakkad lehti ühe kaupa küljest ära tõmbama, iga lehega üks sõna. Missugune sõna jäeb viimasele lehele on õige otsus. Küsitakse ka veel kas ei ehk ja nii sama lugedes.” (Vt ka tüüp 1).
III Nimetus puudub.
A1A2B~[IC] (1 (1935):
nr. 165):
A1 ©S, ¨S ja ªS pannakse tuttavate poiste nimed.
A2 Paki pealt võetakse senikaua kaarte, kuni tulevad vastavad S.
B Iga kaardi eemaldamise ajal öeldakse üks järgmistest fraasidest: armastab – ei armasta – südamest – suudleb – ei ühtigi.
IV
Nimetus: Kas mõte läheb täide?
AB~[C] (1 (1939):
nr. 166):
A Paki pealt võetakse senikaua kaarte, kuni tuleb esimene Ä.
B Iga kaardi eemaldamise ajal öeldakse järgemööda: ja – ei – ja – ei.


12. Mis oli? Mis on? Mis tuleb? (42: nr. 167 – 208).

Tekstide sisaldus: I mudeltekst (28:
nr. 167 – 194) + II mudeli variatsioon (9: nr. 195 – 203) + II ainult meetod (5: nr. 204 – 208). Tekste ühendavateks parameetriteks on: a) küsimustik, b) meetod, c) ladumisskeem ja d) suur hulk fraaspositsioone.

Nimetus:
I Tänane päev (4), Homne päev / Homse päeva ennust/us/amine (3), Ühe päeva ennustus (3), Kaardid kõnelevad / räägivad (2), Tulevik (2), Kaardipõrgu (1), Oraakel (1), Ennustus (1). Nimetus puudub (11);
II Homse päeva ennustus (1), Mis juhtub lähimail päevil (1), Kaartidega ennustamine (1), Kaardid (1), Ennustus (1), Nimetus puudub (4);
III Nimetus puudub (5).
Küsimustik (25): I (17) + II (3) + III (5).
Ülepea sisaldavad teisendid 4 – 10 küsimust, enamlevinud küsimuste hulk on kaheksa (9) või üheksa (8).

Võimalik algkuju:
1) Mis oli?
2) Mis on?
3) Mis tuleb?
4) Mis tulemata ei jää?/Mis tulemata jääb?
5) Mille üle imestad?
6) Mille üle rõõmustad?
7) Mis varsti tuleb?
8) Mis südamele jääb?/Mis on südamel? (
nr. 169, 180, 182, 189)
Teisendites on küsimuste järjekord erinev. Mõnes tekstis on läinud vahetusse numbrid 6 ja 7 (
nr. 199) või 5, 6 ja 7 (nr. 171), teisal on kasutatud ükskuid singelküsimusi (5. Mille üle kurvastada? (nr. 190), 5. Mille üle nukrutsed? (nr. 183), 5. Mida tahaksid? (nr. 179). Üheksa või kümne küsimusega variandis pikitakse ülejäänute vahele midagi individuaalset: 8. Homme (nr. 178), 8. Tead kellele loodad? (nr. 208), 1. Südame kaart e. päeva nael (nr. 189), 9. Sel aastal (nr. 201)). Sealjuures jääb nii küsimustiku algusosa: Mis oli? Mis on? Mis tuleb? kui ka lõpetus: Mis südamele jääb? stereotüüpseks.

Meetod (36): I (26) + II (6) + III (4):
  1. Iga küsimuse kohta tõmmatakse pakist üks kaart (19: nr. 168 – 169, 171, 174 – 175, 178 – 180, 182 – 183, 189 – 190, 192 – 193, 199 – 201, 203, 205).
  2. Iga küsimuse kohta tõmmatakse pakist üks kuni kolm kaarti (2: nr. 191, 206).
  3. Iga küsimuse kohta tõmmatakse pakist üks kuni neli kaarti (1: nr. 176).
  4. Iga küsimuse kohta tõmmatakse pakist kolm kaarti (2: nr. 204, 208).
  5. Pakist tõmmatakse kolm kaarti (6: nr. 181, 184 – 187, 196).
  6. Pakist tõmmatakse viis kaarti (1: nr. 198).
  7. Pakist tõmmatakse kuus kaarti (1: nr. 197).
  8. Laotakse “Aedikpasjanss” (vt. tüüp 3) nelja viimase kaardini (2: nr. 170, 177).
  9. Laotakse “Mida poiss mõtleb?” (tüüp 7, meetod 2). Seejärel võetakse pakist välja iga neljas kaart (1: nr. 202).
  10. Paki pealt võetakse senikaua kolmekaupa kaarte, kuni tuleb tüdrukule vastav E (ªlesk, §tume naine, ©abielunaine, ¨hele naine). Leitakse E–ga kolmiku moodustanud 2 kaardi tähendus (1:nr. 194).

Meetodite nr. 5 – 10 juures küsimustikud ja ladumisskeemid puuduvad; meetodite nr. 5, 8 ja 10 nimetuseks on “Homne/tänane päev”.

Ladumisskeemid (14): I (12) + II (1) + III (2).
Erinevaid ladumisvõimalusi on esitatud rohkesti:
a) laotakse ringikujuliselt (n.:
nr. 171 – skeem 15.1, nr. 183 – skeem 15.2);



b) laotakse risti–rästi (n.:
nr. 189 – skeem 15.3, nr. 191 – skeem 15.4, nr. 204 – skeem 15.5, nr. 208 – skeem 15.6).
lk 245/2 pilt

Mudeltekstist (28) on välja jäetud ilmsed erandid, kõrvalekaldumised ja eksimused, nagu
§S – teine noormees, §E –kolmas noormees (nr. 172 – 173), ¨7 – tumeda poisi mõtted (nr. 177), ©E – heleda neiu isa (nr. 169), §K – vilgas armastus (nr. 187); samuti kõik positsioonivahetused, nagu ©6 – ¨6 (nr. 191), ¨7 – §7 (nr. 178), ©9 – ©10 – ©S – ©E (nr. 174). Kolmes teisendis on läinud vahetusse risti– ja poti–blokid, kuid viimast vahetust järgnevas mudelis ei ole aktsepteeritud.

Mis oli? mudel(28):
©6 - päevane tee/kond (23),
päevade tee (1),
lõunane teekond (1),
¨6 - hommikune tee/kond (25)
©7 - suudlus (26) ¨7 - heleda/peaga poisi/noormehe mõtted (22),
mõtled heledale poisile (2),
heledapäine tüdruk (mõttes) (1)
©8 - väike rõõm (26) ¨8 - väike raha (21), väike summa (2)
©9 - kingitus (24) ¨9 - armastus (23)
©10 - suur rõõm (26) ¨10 - suur raha (18), suur summa (2), suur rõõm (3)
©S - hele/dapäine poiss (11),heleda peaga/blond noormees (5),
kena poiss (2), hea/armas noormees (2), hea sõber (2)
¨S - hele/dapäine poiss/noormees (20)
©E - hele/dapäine/blond ¨E - hele/dapeaga neiu (8), hele/neiu/tüdruk (13),
hea/armas neiu (3), hea sõbranna (2) heledapäine tüdruk (5),
noor neiu/naine (7), laps (3)
©K - isa, ema/ema, isa/isa/oma isa (15),
vanaisa (ema, isa) (1),poisi isa (1)
¨K - kindel poiss/kavaler/kutt/mees (19), kindel tüdruk (1)
©Ä - kodumaja (25), oma kodu (1), kodune mure (1), kroonu maja (1) ¨Ä - kiri (23), paberi pärast riid (2)
§6 - õhtune tee/kond (25) ª6 - öine tee/kond (25), viimane teekond (2)
§7 - tumeda/peaga poisi mõtted(21), mõtled tumedale poisile (2) ª7 - südamevalu (24), hinge mure (1)
§8 - pisarad (24) ª8 - väike pahandus (16), väike pahe (1), viimane pahandus (7),
pahandus (2)
§9 - pidu (28) ª9 - hingevalu (14), hingemure (6), südamevalu (1), valu (1),
suur mure (1), mingi mure (1)
§10 - pikk tee/kond (25), peigmehe (pruudi) reis (1) ª10 - suur pahandus (23), suur mure (1), suur valu (1)
§S - tume/da peaga/poiss/noormees (25) ªS - liiderlik noormees/poiss (9), leidlik/veidrik/ebatavaline noormees (5),
tume/dapäine poiss (7), noormees/poiss (4)
§E - tume/dapäine neiu/naine/tüdruk (23) ªE - kuulujutud (18), külajutt (1), tume/dapäine neiu/tüdruk (5),
tume sõbratar (1)
§K - tume vanamees (5), kuri vanamees (1), tume/dapäine mees (4),
rikas mees (3), vapper tume mees (1), riigimees (1), tumenoormees/poiss (6), sünge noormees (1)
ªK - rikas vanamees (12), tume rikas vanamees (1),
vanamees (1), paha rikas mees (1), rikas mees/isik/noormees (3)
§Ä - riigimaja (21), riigimees (1) ªÄ - midagi äkilist/erilist/tähtsat (13), ootamatus (4),
midagi (2), äkiline halb asi (1), üllatus (1)
(Vt. n. nr. 175, 180)


TULEVIK – OLEVIK – MINEVIK (10: nr. 209 – 218, osaline nr. 209).
Nimetus üldine: Kaardid kõnelevad (1), Kaartidega tuleviku ennustamine (1), Kaartidega ennustamine (1), Ennustused kaartidega (1), Ennustus (1).

Oletatavasti on käesolev tüüp üheks “Mis oli?” edasiarenduseks/variatsiooniks/kõrvalharuks. Tüübiga “Mis oli?” seovad ennustust järgmised parameetrid: a) meetodi ja ladumisskeemi sarnasus, b) küsimustike olemasolu, c) mõnede fraaspositsioonide kattumine.

Meetod (9):
  1. Iga küsimuse kohta tõmmatakse pakist üks kaart (7: nr. 209, 211 – 216, 218).
  2. Pakist tõmmatakse üks kaart (1: nr. 217).
  3. Pakist tõmmatakse kolm kaarti (1: nr. 210).

Küsimustike ja fraaspositsioonide alusel jaotuvad tekstid kaheks redaktsiooniks: I (5: nr. 209 – 213) ja II (5: nr. 214 – 218).

Küsimustik (6):
I 1. Tulevik II 1. Olevik
2. Olevik 2. On praegu
3. M inevik 3. Tulevik
4. Mis juhtub sel aastal? 4. Lähimail päevil
5. Õnn või õnnetus 5. Minevik
6. Üllatused lähemal ajal 6. Mis üldse on?
7. On praegu 7. Üllatus lähimal päeval
8. Lähemal ajal 8. Mis juhtub sel aastal?
9. Mis ootab ees? (nr. 212) 9. Mis ootab ees? (nr. 215)

I redaktsiooni küsimustiku juures on kaks identset ladumisskeemi,
II redaktsioonis skeemid puuduvad (vt.
nr. 209, 212 – skeem 16).



Tõenäoliselt on tekstidel olnud kunagi ühine algkuju, mis nähtub mõningatest sarnastest fraaspositsioonidest:
§7 – head mõtted ja §10 – elumuutused. Samuti võib täheldada I redaktsiooni ruutu–bloki suurt kokkulangevust II redaktsiooni ärtu–blokiga.
Võrdle:
(Vt. n. I:
nr. 210, II nr. 216)

I redaktsioon II redaktsioon
¨6 - päevane kohtumine (5) ©6 - päevane tee/kond (4), päevane teekond kahekesi (1)
¨7 - seltskond (5) ©7 - seltskond (5)
¨8 - viina joomine (3), jooming (1) ©8 - viina joomine (3), jooming (1)
¨9 - hoidu/s poisi eest/poolt (2), headus P (T) poolt (1) ©9 - headus (4), headus ja abivalmidus (1)
¨10 - suur pidu (3) ©10 - pidu (4), pidu ehk pulm (1)
¨S - omakasupüüdlik poiss/boy (3) ©S - omakasu (2), omakasu armastatult (1), kaua kasu (1)
¨E - naine/tüdruk, kes soovib head (3) ©E - lühike reis (1), lühike risk (2), tühine isik (1)
¨K - mees/boy, kes soovib head (3) ©K - mees, kes teeb head (3), naine, kes teeb sulle head (1)
¨Ä - lühike reis (4) ©Ä - naine, kes soovib/teeb head (3), noormees, kes soovib head (1), tühine risk (1)


14. KÜMME PÄEVA (32: nr. 219 – 250).

Tekstide sisaldus: I mudeltekst (30):
nr. 219 – 248, osaline nr. 220) + II ainult meetod (2: nr. 249 – 250).

Nimetus: Kümme päeva (4), Kümne päeva ennustus (6), Kümme päeva ette (3), Ennustus kümneks päevaks/ette (3), Kümne päeva jooksul (1), Kümne päeva pärast (1), Kümne päeva kaardid (1), Tulevik! Seitse päeva (1), Kaartidega ennustamine (1), Kaardid (1), Ennustus (1). Nimetus puudub (9).

Nimetuse selgitusi: a) iga kaart tähendab ühte järgnevat/homset päeva, b) ennustus täitub kümne päeva jooksul, c) ennustus täitub kümne päeva pärast/uuesti laotakse kümne päeva pärast.

Meetod (23):
1. Pakist tõmmatakse kümme kaarti (11:
nr. 221, 225, 230 – 232, 234, 236, 241 – 242, 248 – 249).
2. Pakist tõmmatakse 5 – 10 kaarti (1:
nr. 224).
3. Pakist tõmmatakse seitse kaarti (1:
nr. 246).
4. Pakist tõmmatakse neli kaarti (3:
nr. 238 – 239, 247).
5. Pakist tõmmatakse kolm kaarti (1:
nr. 235).
6. Pakist tõmmatakse üks kaart (1:
nr. 226).
7. Laotakse “Aedikpasjanss” (vt. tüüp 3) nelja viimase kaardini (4:
nr. 222, 223, 245(II), 250).
8. ABC (1:
nr. 245 (I)):
     A Üksteise alla laotakse kuus avatud kuuelehelist rida.
     B Ridadest ja veergudest eemaldatakse esiteks kõik paarmärgid, seejärel kõik ühe ja sama masti (n.
©©, ¨¨) paarid.
     C Lauale jäänud kaardid korjatakse kokku, segatakse ning tõmmatakse välja 1 kaart.
Mudeltekstist (30) on välja jäetud ilmsed erandid, kõrvalekaldumised ja eksimused (vt. märkus: "Mis oli? Mis on? Mis tuleb?" (tüüp 12)).

©6 - hea teade (23), hea tuttav/tutvus (7) ¨6 - elu muutus/muudatus/muutub (23), ehmatus (4)
©7 - ootamatu õnn (29), ootamatu õhtu (1) ¨7 - halb jutt (28), hea jutt (1)
©8 - uus tuttav/tutvus (29)sünnib ¨8 - tahtmine/tahe/soov täitub/(21) soovid lähevad täide (1), sinu tahtmine (2), täht (2)
©9 - mõte läheb täide/täitub (24), mõtted lähevad täide (1), soov täitub (5) ¨9 - raha/saamine/saama (18), saad suure summa raha (3), pikk tee/kond (6)
©10 - (uus) seltskond (28), pidu (1) ¨10 - pikk tee/kond (19)
©S - sõbratar (16), sõber (3), küllaminek/külaskäik (8), peigmees (2) ¨S - hea jutuga/tujuga noormees/boy (8), kujutatav/tegudega/liiderlik noormees (3), sõbratar (8), sõber (1)
©E - küllaminek/külaskäik (18), sõbratar/sõbranna (8), sõber (3) ¨E - sõbratar (6), sõber (5), hea jutuga noormees/poiss (11), hea tujuga noormees/tüdruk (2), hea tuju (2)
©K - õnnesoovija (15), õnnesoov/id/ (8), õnnetooja/-tegija (4), õnne (1) ¨K - õnnetegija/-tooja/-segaja (23), õnnesoov/id/ (2)
©Ä - peigmees/peika/pruut (25), ootamatu õnn (2) ¨Ä - raha (17), kiri (7), raha või kiri (2)
§6 - eriti tähele panna/ole tähelepanelik/vaja tähele panna/tähelepanu (14) ª6 - tõsine jutt (27)
§7 - kohtamine/kohtumine (30) ª7 - pettus (20), pettumus (10)
§8 - ootamatu õnn (24), ootamatu külaline (6) ª8 - riid (28), riik (1), hüüd (1)
§9 - sugulane külastab/külastab sugulane/külastav sugulane/sugulase külastus/külastad sugula/st/si (24) ª9 - austaja (27)
§10 - armukade/dus (15), armuavaldus (2), armukadedust teiste poolt (9), aru kaotus (1) ª10 - haigus (29)
§S - sõbralik jutt (19), sõbratari jutt(1), jutt (1) ªS - pahandus (26)
§E - suudlus (27) ªE - suudlus (20), külaline (5)
§K - kerge armastus (22), keegi armastab (4) ªK - vana tuttav/tutvus (27)
§Ä - suur armastus (25) ªÄ - suur/ootamatu õnn (24), suur rõõm (2)
(Vt. n. nr. 235, 239, 242)


Trükiredaktsioonid
De visu olen kasutanud seitset fraastekste sisaldavat trükist:4 “Lõbus Käe–Tark ja Kaardi–Moor”, “Orakel ehk Lõbus käekatsuja ja kaardimoor”, “Uus ja õige käevaataja ning kaarditark”, M–me Margo de Vesberg “Kaardipanemise õpetus”, René Eynacq “Täielik kaardipanemise õpetus” ja “Lõbus seltskond. Hea ajaviite käsiraamat” ja “Kaardipanemise ja käevaatamise kunst”.

Neljale eelpoolnimetatud trükisele on tagasi viidavad kaheksa õpilase tekstid:
I 1. (1:
nr. 255);
II 3. (1: nr. 256, osaline);
III 4. (3: A –
nr. 257, 259 ja B – nr. 258);
IV 5. (3:
nr. 260 (Marie Lenormand'i ladumismeetodi üldine kirjeldus), nr. 260 – 261).

Võrreldes omavahel M. Vesbergi “Kaardipanemise õpetuse” (V), tekstide IIA, B ja mudelteksti “Mis oli?” (M) fraase, tulevad esile mitmed invariandid. Võrdle näiteks nimetatute ühisosa ärtu–blokis:
©6 – armastuse tee, lõbus tee (V); päevane rõõmus teekond (A); lõunane lühike teekond, lõunane aeg (B); päevane tee/kond, päevade tee, lõunane teekond (M).
©8 – rõõm, jällenägemine (V); rõõmusõnum (A); väike rõõm (M).
©9 – kihlus, lõbus seltskond (V); kihlused (B).
©10 – pulmad ehk suur pidu (V); pulmad (B).
©E – noor naine ehk pruut (V); pruut, meeldiv sõbranna (A); abielus naine (B); hele/dapäine blond neiu/tüdruk, hea/armas neiu, hea sõbranna (M).
©K – naisemees ehk peigmees (V); peigmees, meeldiv sõber (A); abielus mees (B); isa, ema/ema, isa/isa/oma isa jm. (M).
©Ä – oma kodu, võõras majas (V); perekonnamaja, abielu (A); kodu, pahandus kodus (B); kodumaja, oma kodu, kodune mure, kroonu maja (M).
Sealjuures on invariantsed mõned A–teksti ja mudelteksti “Kümme päeva” (K) fraaspositsioonid. Võrdle nimetatute ühisosa risti–blokis:
§7 – kohtamine, takistus/kohtumine (A); kohtamine/kohtumine (K).
§8 – ootamatu sõber (A); ootamatu õnn, ootamatu külaline (K).
§9 – saabuv sugulane/saabub sõber (A); sugulane külastab/külastab sugulane jm (K).
§10 – kauge tee, asjaajamine, armukadedus (A); armukadedus, armuavaldus jm. (K).
§Ä – armastus, pärandus (A); suur armastus (K).

Nelja fraasteksti trükiallikaid siinkirjutaja tuvastada ei suutnud, kuid usutavasti on nendelgi mõni kirjanduslik eeskuju. Nimetatute arhailisevõitu stiil ja tekstide singelfraasid erinevad suuresti ülejäänud “Koolipärimuse” – tekstidest. Võrdle näiteks järgmisi fraase:
  1. ©8 – Su elutee määrab tundmatu;
  2. ¨8 – Sulle saabub rõõmusõnum (nr. 263).
  3. ©7 – Oma abielust saad sa lapsi: ühe poja ja kaks tütart. Nad jäävad teie õnne tunnistajateks;
  4. ª8 – Sul on jäänud selja taha raske ja sündmusterohke elu, aga varsti see ununeb, sest sind ootab ees uus elu (nr. 264).
  5. §7 – saate suure au osaliseks;
  6. ª8 – kurjus ja kavalus on teie ümber (nr. 265 – 266).
15. Nädala, aasta, kuu, päeva ennustus
Nimetus: Nädala, aasta, kuu, päeva ennustus.
AB (1:
nr. 251):
A Ennustatav tõmbab soovikohaselt kas ühe aasta, ühe kuu, ühe päeva, ühe nädala või ühe päeva alguses pakist ühe kaardi.
B Leitakse fraas (ühtekokku 9), mis iseloomustab vastavat ajavahemikku.

N.:    
©K/ªE/©E/©9 – rahutu
        ¨Ä/ª7/¨8/©Ä – rõõmus
        
§S/¨7/¨K/¨S – kõige parem

16. Ilmaennustus
Nimetus puudub.
ABC (1:
nr. 252):
A Ennustatakse õues kümne kaardiga: 4Ä + 4K + 2E.
B Kaarte segatakse ja laotakse järjest senikaua, kuni lõppu jääb 4Ä.
C Kahe viimase Ä masti järgi otsustatakse, missugust ilma on oodata (vt. ka pasjansitüüp 7I,
nr. 45). (N.: ©ªtuleb vihma, ©¨ilus ja soe, ¨§kohati külma ja pilvisusega)

17. Naljaennustus (1(1938) + 1: nr. 253 – 254).
1. Nimetus: Kaartide väljapanemine.
ABCD (
nr. 253):
A Kaardid laotakse ringikujuliselt põrandale.
B Sellel, kellele ennustatakse palutakse kõndida nii mitu korda ümber kaardiringi, kui suur on tema sünnikuupäeva arv (n. 18 korda).
C Seejärel palutakse tal astuda kaardiringi keskele.
D Nüüd võtab ennustaja kaardiringist (või mujalt) kolm kaarti ja kuulutab nendelt tulevikku: “Minevik on see, et sa ümber kaartide käisid 18 korda. Olevik on see, et sa seisad praegu kaartide ringis ja tulevik on see, et sa sealt ringist ükskord välja tuled!
2.
Nimetus: Naljaennustus kaartidega.
[ACD] (
nr. 254).

Kommentaarid
1. Siin ja edaspidi esitatud üldandmed pärinevad Eesti Vabariigi raamatukogudes leidunud eesti–, inglise–, prantsuse–, saksa–, soome–, ja venekeelsetest entsüklopeediatest.

2. Soomekeelsed kaardimastide nimetused pata ja hertta on laenud rootsi keelest (vt. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I–VII. Helsinki, 1955–1981), nimetused ruutu ja risti tulenevad tõenäoliselt vastavate kaardimastide väliskujust.

3. Määratlemata on jäetud: a) 12 fraasteksti (7 tüüpi), mis on tagasiviidavad varasemale kirjasõnale (ERA–le loovutatud registris nr. 255 – 266); b) 21 tuleviku ennustamise singelfraasteksti: I (4 X 9) – 15, II (2 X 9) – 1, III (4 X 4) – 2, IV (1 X 5, 2 X 4) – 2, V (1 X 5) – 1 (registris nr. 267–287); c) 9 määratlemata (osalise või segase kirjeldusega) teksti (registris nr. 288–296). Lisaks nimetatule laekus kaartidega/kaardimänguga seotud ennete kirjeldusi (nr. 297–302) ja teateid kaardipanijatest (nr. 322–325).

4. Läbi on vaatamata kogu varasem kalendrikirjandus ja perioodika. Artiklis on kasutatud järgmisi väljaandeid: Oraakel ehk lõbus käekatsuja ja kaardimoor. Igasugused ettekuulutused. Tartu, [1920], lk. 17–28; Uus ja õige käevaataja ning kaarditark. Kokkuseatud kuulsate Egiptuse ja Babiloonia tarkade ning Itaalia mustlaste ettekuulutajate seletuste järele. Tallinn, 1922, lk. 11–44; M–me M. de Vesberg, Kaardipanemise õpetus. Tartu, 1926; R. Eynacq. Täielik kaardipanemise õpetus. Uus meetod iseõppijaile. Lenormand'i, Etteilla ja teiste meetodid. Tallinn, 1930; Lõbus Seltskond. Hea ajaviite käsiraamat. – Moodsad eluraamatud,
nr. 12. Vast. toim. Henno Rahamägi. Tallinn, 1935, lk. 29–35; Lõbus Käe– Tark ja Kaardimoor. Käevaatamise ja kaardi–wäljapanemise kunst kõige oma saladustega rahwa silma seletuseks, iseäranis aga lustakaks ajaviiteks pidudel, seltskondadel ja mujal. Tartu, 1879, lk. 31–56; Kaardipanemise ja käevaatamise kunst. Cartomantia. II trükk. Tallinn, 1991, lk. 3–33.


Kirjandus

Ariste, P. Mõningaid alamsaksa laensõnu. – Eesti Keel. 1937, nr. 5, lk. 137–139.
Lõbus Käe–Tark ja Kaardimoor. Käevaatamise ja kaardi–wäljapanemise kunst kõige oma saladustega rahwa silma seletuseks, iseäranis aga lustakaks ajaviiteks pidudel, seltskondadel ja mujal. Tartu, 1879, lk. 31–67.
Lõbus Seltskond. Hea ajaviite käsiraamat. – Moodsad eluraamatud,
nr. 12. Vast. toim. Henno Rahamägi. Tallinn, 1935, lk. 24 – 29.
[Rozental, A.] Iskusstvo gadanija. Sankt–Peterburg, 1994, lk. 227–229, 331–333, 347, 352–353, 359–360, 369–374, 377.