Kohapärimuse mõiste koondab rahvajutte ja pärimusteateid, milles vahendatakse teavet konkreetsete, tõeliselt olemas olevate või olemas olnud loodusobjektide, ehitiste, asulate ning muude inimtegevusega seotud paikade ja kinnismuististe, nende tekkimise, eriliste omaduste, seal aset leidnud sündmuste või ette võetud toimingute kohta. Kohapärimuses suhtestub folkloor reaalsete paikadega, välja joonistuvad olulised ning tähelepanuväärsed punktid, mille ümber erinevatel põhjustel rahvaluule "kuhjub" ning millest üleüldse juttu tehakse. Kaude või otseselt kajastub kohapärimuses paikkonna asustuslugu. Rahvausundi uurija jaoks on oluline kohapärimuses sisalduv teave ja koondpilt pühakohtadest - paikadest ja muististest, millele keskenduvad kultuslikud toimingud, uskumused (normid), üleloomulikeks peetavad isiklikud kogemused ning muul viisil objekti pühadust seletavad narratiivid.

Vadja kohapärimuse all mõistan jutte ja teateid vadjalastega asustatud alal e. Vadjamaal asuvate paikade ja muististe kohta. On loomulik ja ootuspärane, et see on enamjaolt vadjalastelt ja vadja keeles fikseeritud rahvapärimus. Kohajutud keskenduvad reeglina kõnelejate kodukülade ümbrusesse. Erandiks on mõne kaugemal asuva administratiivse ja usukeskusega haakuv pärimus, mis annab tunnistust genuiinsetest seostest nende paikadega. Mastaapide ja mahtude kõrvutamisel ning parema ettekujutuse saamise huvides võib Vadjamaad ja vadja rahvaluulet võrrelda mõne Eesti kihelkonna ja seal kogutud pärimusega. Nii nagu võib pidada vadja keelt kõige lähedasemaks eesti keelele, iseäranis kirderanniku- ja idamurdele, on vadja pärimusel rohkesti paralleele eesti rahvaluulega, usundilise pärimuse puhul on analooge kõige enam õigeusu kiriku mõjuvälja kuuluva Setomaaga.

Käesolev vaadeteseeria keskendub inimasustusega seotud muististele. Lisaks kohapärimusest "sülemite" kaupa ülevaate andmisele toon välja mõned vadja rahvaluulematerjalis ilmnevad üldisemad tendentsid. Osutan muististe omavahelistele seostele ning paralleelidele eesti rahvaluulega, jälgin aja jooksul toimunud kultuurimiljöö muutusi ning selle kajastusi rahvaluules, samuti püüan leida sünkretistliku rahvausundi eri kihistustele iseloomulikku ning ühtlasi vaagida erinevaid uurijapoolseid interpreteeringuid.