Maaslenits ehk võinädal
Mordva vaste venekeelse võinädala nimetusele on maslan nedelja 'võinädal' ehk kurjaks tshi 'liugupäev, liulaskmise päev'. See on kevadiste liikuvate pühade esimene nädal. Tinglikult kuuluvad sellesse tsüklisse viimsekohtu lihast loobumise pühapäev võinädala eel ning andestamise, piimast loobumise pühapäev vahetult enne lihavõttepaastu ehk suurt paastu.
| |
| Saan sani. Mordva ANSV, Kovlkino raj., Staroje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:95) |
![[Saan]](ms01.jpg)
Ühine venelastega on saanisõitude komme, lõbutsemine, lõõgastumine enne pikka paastuaega. Naispere küpsetab kogu maaslenitsa ajal pannkooke, et kõigile jätkuks. Mainitud on pannkookidele või pealemäärimist ja nende liulaskmisele kaasavõtmist. Sugulaste pool mitmeid nädalaid ketramas olnud neiud pöördusid selleks ajaks tagasi vanematekoju, äsja abiellunud võtsid samuti ette külaskäigu sugulaste poole. Viimase aasta jooksul mehele läinud noorikud varustasid end liumäele minekul pannkookidega ning kostitasid nendega noormehi, kes neile selle eest kelgusõitu tegid.
| |
| Kelk (regi) nurdt. Tambovi kub., Spasski mk., Podljassovo k. (Mordva ANSV, Zubovo-Poljana raj.) E. Saarde, 1965. (Fk 1437:176) |
![[Kelk]](ms02.jpg)
Maaslenitsalauludes kajastuvad noortevahelised suhted, rõõm peatse kevade ja sellele järgneva suve saabumise üle. Siintoodud laul on otsetõlge K. Samorodovi teosest, refräänsõnaks on ivavass.
sa rõõmus, kaunis,
meie onnisid valgustasid,
meie tänavaid soojendasid.
Ivavass!
Tasapisi sind kutsusime,
hädavaevu ära ootasime,
kogu talve palusime,
ammu ju ootasime.
Ivavass!
Aja sa ära külm talv,
lõpp tee kurjadele tuultele,
talumatutele pakastele,
raevustele tormidele.
Ivavass!
Oi, maaslenits, maaslenits,
libedaks said su künkad,
vihurina sööstavad su jääkelgud,
veel kiiremini su pingipõhjad.*
Ivavass!
Kõigil põsed on punased,
näod on kõigil rõõmsad,
nende suud laulavad,
jalad kepslevad.
Ivavass!
Lapsed liuguvad, kukuvad,
uperkuuti koos lendavad,
jälle rõõmsalt end üles ajavad,
maaslenitsa ajal mängivad.
Ivavass!
Oi, maaslenits, jõudsid kätte,
sinu ära ootasime.
Nüüd too meile suvi,
lämbe maapealne aeg.
Ivavass!(Samorodov 1980: 69-70)
 Unicode | KOI-8 |
Mordvalased peavad kevade saabumise märgiks rändlindude saabumist. Lindude kui kevadetoojate tervitamine kuulub ka maaslenitsa kombestikku. Perenaine küpsetab harakat meenutava pannkoogi ja viib selle liumäele. Toimingut kirjeldatakse laulusõnades: haraka «suled» määritakse kokku võiga, et need kaunilt läigiksid, «harakas» viiakse liumäele. Mäel istub perenaine kelgu peale ja laulab omakorda, küsides, miks linnul on pikk saba, miks ta kirju on jms.
Noored võtavad teda vastu ühise lauluga:
et ma laulan lõbusalt,
seepärast suled säravad,
seepärast saba on sile,
et mu emal jätkub piima,
vanaemal jätkub võid,
isal jätkub tubakat,
vanaisal rahakest -
kõik nad kõrtsi lähevad.
Kõrtsimehe viin on kibe,
sellega võiks mehi lüüa.
Selle eest vanaema kiidan,
et mind võiga kokku võidis,
säravaks said suled mul,
mustendama, läikima.
Aga mäe peal minia
upitas mind üles, üles,
nüüd saan mäest alla lasta,
hoogsalt alla liuguda. (Samorodov 1980: 68-69)
Unicode | KOI-8 |
Lõbutsemine kulmineerub võinädala lõpupoole, saades täie hoo sisse reedel. Teateid on pruudi-peigmehe kujutamisest, selleks vastavalt rõivastudes, küladevahelistest kemplemistest ja üksteise aasimisest. Tänapäeva maaslenitsatähistusse kuulub laat mitmesuguste lõbustuste ja võistulaulmisega talve sümboolseks ärasaatmiseks. Siia kuulub ka tuletegemine. Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud andmete järgi toimub ka (kunagi mitmetel Euroopa rahvastel populaarne) posti otsa ronimise võistlus: posti otsast tuleb alla tuua kas kukk, punased või valged naistesaapad, põrsas vms. Pannkookide küpsetamise komme on tänini au sees, neid küpsetatakse rohke võiga ja süüakse palju, põhjendades seda läheneva paastuajaga, mil tuleb või asemel päevalilleõli toiduks tarvitada (EFA, soome-ugri 1, 17).
Märkus:
* Mäest alla sõideti jääga kaetud korvide ning selilipööratud pinkidega.