Vihmapalvus (mdM Pizem ozks, mdE Pizemen' ozks; pizem 'vihm', ozks 'palvus, pidu').
Põua ajal käis kogu küla öösel vee ääres palvetamas - äratati *vee-ema Ved'ava ja paluti temalt vihma. Seejärel pritsiti üksteist veega ning valati end veega üle. Ved'avale pandi vette keedetud mune. Mõnes külas peeti vihmapalvus kaevu juures ning seejärel mindi kalmistule, kus pöörduti surnud esiisade ja kalmistuhoidja Kalmazorava poole palvega põuaaeg lõpetada. Sellise kombetalituse sooritamise järel nõudis välgujumal (mdM Jondolpaz) saabunud vihma ajal ohvri - tappis looma või inimese või põletas elamu.