Uni, unenägu (mdME on).
Une ajal rändab hing kõikjal ja jumal näitab unenäo vahendusel inimesele tema saatust. Unenägude seletamisele pöörati suurt tähelepanu. Paljudes külades olid nõiad ehk teadjad (mdM sodai lomatt'), kes seletasid unede tähendust ning teadsid kõike, mis toimub selles ja teises ilmas.
Suurt tähelepanu pöörati unenägude seletamisel nimedele. Siiamaani püütakse ka inimese tervislikku olukorda ennustada nähtud une järgi. Üldiselt seisneb unenäo seletamine peamiselt tuleviku ennustamises - haigused, surm, meheleminek, uudised, külalised, teeleminek, vaesus, rikkus jne.
Unenäoseletusi võib leida ka lauludes - endelist und näeb noormees enne sõduriks minekut või meheleminekuks valmistuv neiu. Peategelane räägib oma unenäost emale, miniale või õele. Lauludes ennustab endeline unenägu tavaliselt surma või pulmi või keelab tegevuse, millel on tulevikus unenägija jaoks kahjulik tagajärg.
Unenägusid jagatakse endelisteks (täideminevad), osaliselt täideminevateks ja tähenduseta unedeks. Unenäo nägemise aja (nädalapäeva) järgi otsustati tema täidemineku üle: ööl vastu esmaspäeva, neljapäeva või reedet nähtud unenäod läksid täide; ööl vastu pühapäeva nähtud uni täitub ennelõunal; enne peamisi usupühi ja uusaastaööl (1. (14.) jaanuar) nähtud unenäod võivad täituda aasta jooksul.
Enda kaitsmiseks unenäo täidemineku eest kasutasid mokshad ja ersad nõiasõnu (mormats'amat') - pistsid nimeta sõrme kahe aknapoole vahele ja laususid mõttes: “Mingu unenägu aknast välja” (Katk onts' tui val'mava) või “Las unenägu läheb öö kannul”.
Tänapäeval püütakse hoiduda oma unenägude jutustamisest, et unes nähtu ei täituks.
Devjatkina, T. P. Tainy snov. Saransk 1995.