Saun (mdEM ban'a - vene laen).
Sauna üldilme, sellega seotud terminoloogia ning funktsioonid perekonnatavandis ja usundis, samuti rahvaluuletekstid viitavad sellele, et saun on olnud inimeste elupaik. Saun on seotud *saunaema Ban'ava ja tema mehe Ban'at'aga ning ka mitmete kurjade vaimudega. Pärast saunaskäiku jäeti alati vett järele ka saunaemale ja tema lastele: temagi vihtles ja pesi ennast. Selle tava järgimata jätmisel võis Ban'ava perekonda kahjustada.
Tihti sünnitati saunas, muuhulgas ka seetõttu, et seal oli võimalik hoiduda kurja silma ja deemonlike jõudude eest (ema ja laps olid sel ajal kaetamisele vastuvõtlikud). Kaitseks nõidade vastu toodi sauna kirves ja nuga. Arvati, et pärast sünnitust viibivad ema ja laps “ebapuhaste vaimude” mõju all, ja usuti, et kui sauna kolm korda kütta, siis laps ei sure. Kohustuslik oli sünnitanut saunas kuni kolm korda pesta. Enne saunast väljumist korraldati palvus saunaema, sünnituste kaitsja Ban'ava auks.
Mokshad ja ersad korraldasid suurel neljapäeval saunas palvuse, mille käigus paluti Ban'avalt endale tervist. Gorodishtshe kandi Kardaflei küla ersadel oli vaiksel nädalal kombeks kolm korda saunas käia. Esimene saun ehk kiknai köeti suurel kolmapäeval. Igaüks püüdis võimalikult kiiresti riidest lahti võtta ning sõnadega ki-ki (siit ka nimetus kiknai) joosta külma vee juurde ja kallata end sellega üle. Teine ehk esivanemate saun köeti suurel reedel. Saunaskäigu alguses kutsuti kohale surnute vaimud (nende jaoks olid varutud vesi ja viht). Kolmanda ehk tütarlaste sauna (teiter'en' ban'a) kütsid vaiksel laupäeval tütarlapsed - saunas aga käisid kõik.
Ka pulmakombed olid saunaga seotud. Mõnel pool veetis pruut enne pulmi mitu päeva saunas, itkedes taga neiupõlve, jättes hüvasti sõbrannade ja isakoduga. Sugulased tõid talle kostiks tavandiputru. Nii ersa kui ka moksha pulmakombestikku kuulus pruudi rituaalne pesemine saunas. Pruut läks oma viimasesse neiusauna ilma peakatteta, teda saatis hulk sõbrannasid. Saunas püüti näiteks ka ennustada peigmehe iseloomu (kui vesi kerise peal susises, oli tulevane raske iseloomuga). Pärast laulatust vahetati paljudes moksha külades tütarlapse peakate abielunaise oma vastu just saunas. Pulmade järel köeti pruudisaun (mdM r'vän'än' ban'a), kus noorik pidi vihtlema ämma ja teisi lähedasi sugulasi.
Spetsiaalne saun köeti hauakaevajatele. Mälestamise ajal toodi saunanurka pudrupott.
Saun on olnud läbi aegade ravimiskoht. Haiget viheldi kolm korda - vihtlemisvett toodi kolmest allikast, vette asetati kolme saunakerise kive, viht tehti kolme kase okstest. Saun on olnud ka *ennustamise, nõidumise ja armumaagia läbiviimise koht: sõnamaagiat kasutades võis näiteks noormeest järel käima panna.
Jevsevjev, M. E. Mordovskaja svadba. Izbrannyje trudy. T. 5. Saransk 1966.