Mesilaema (mdME Neshkeava; neshke 'mesipuu'; ava 'naine, ema').
Neshkeava on mesila ja mesipuude kaitsja. Igal mesilal on oma mesilaema Neshkeava, kes elab mesila kõige suuremas tarus. Ersad pidasid mesilasperede ja mesila soosijaks ka *Nishkepazi. Enne mee võtmist panid ersad iga mesipuu ette väikese tassi meemõduga (mdM med'en' pur'ä) ja kutsusid Neshkeavat seda maitsma. Muistendi järgi proovis Neshkeavasse usu kaotanud noormees võtta tarust mett kombeid järgimata, mispeale mesipuust hakkas verd voolama ning mesilased lendasid minema.
Neshkeava auks korraldati suuri palvusi, kus ohverdati meemõdu, mett ja teisi toiduaineid mesila värava juures. Seejuures paluti mesilaema suurendada mesilasperet ja anda rohkem mett. Nizhni Novgorodi kubermangu Gorodishtshe maakonna mokshad korraldasid Neshkeava auks palvuse iljapäeval (mdM El'gon' shi), kuhu kutsuti ka kõik metshaldjad. Neile ohverdati valge hani ning paluti mesilaema suurendada mesilaste hulka ning kaitsta neid nõidade, halbade inimeste ja kurja silma eest. Rituaalsele söömisele järgnes uus palvus. Tavandiputru puudutades palus perenaine Neshkeavalt mesilastele kaitset ja viljakust. Söömise lõppedes valas vanim pereliige kopsikutäie kalja (mdM poza) lähimasse ojja *metsaema Vir'ava ja kännuema Mokor'ava (mdM mokor' 'känd') jaoks.
Pensa kubermangu Narovtshati maakonnas tähistati mesila püha kaks nädalat enne pokrovi (mdM pokrav 'kirikupüha 1. (14.) oktoobril'). Mesilas pöörduti Neshkeava poole palvetega mesilast, mesilastest, meest või meemõdust saadud haiguse korral.
Neshkeava ei luba head inimest kunagi nõelata (mdM suskoms). Uskumuse järgi ei tohi astuda mesiniku majja katmata pea ja näoga, sest mesilased võisid siis hävida. Keelatud oli laenata mett palvuspäeval - meesaak väheneb ja mesila hävib.
Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952;
UPTMN. T. 7, tsh. 3. Kalendarno-obrjadovyje pesni i zagovory. Saransk 1981.