Laud (mdM shra, mdE tuvor).
Mordvalaste majapidamises oli tavaline suur ja kõrge pühasenurgas seisev laud, mille kõrvale asetati vanasti laiad pingid (mdEM ezem). Laual seisis alati leib ja sool, mis pidi tagama pere külluse ja heaolu. Uude elupaika kolimisel asetati õue laud leiva ja soolaga, lauajalgade külge seoti riideribad sugukonna kaitsjale taluema Jurhtavale.
Koht laua taga oli inimese sotsiaalse ja perekondliku seisundi näitaja. Eesmised kohad olid tavaliselt määratud sugukonna ja perekonna peale. Pulmas pandi eesmistele kohtadele istuma kõige lähemad sugulased. Samadel kohtadel istusid sugulased ka mälestamistel. Enne esimese lapse sündi polnud minial kombeks söömiseks laua äärde istuda. Tava kohaselt istuti enne pikale teele minekut, kosimist või muude tähtsate asjade tegemist laua taga. Ettevõetu õnnestumiseks asetati lauale veekruus, leib ja sool.
Ersadel on siiamaani kombeks, et noorpaar (mokshadel vaid mõrsja) käib enne laulatust kolm korda päripäeva ümber laua. Tegemist on ilmselt kaitsetavandiga. Muul ajal ei tohtinud ümber laua käia - laua äärest pidi ära tulema samalt poolt, kust sinna mindi. Halvaendeliseks loeti, kui enne pulmatavandi algust unustati panna lauale rituaalne leib. Bashkuda (eeskäija - kosjakauba vahendaja, kes esimesena räägib minia vanematega abielust) püüdis peigmehe kodust salaja varastada laualappi, et pruudi kodus selle peal õnne tagamiseks istuda.
Laua paberiga pühkimine või noaga kaapimine usuti riidu põhjustavat, laua taga tülitsemine tegevat aga haigeks. Söömise ajal võivat laua taga üksteist ära sõnuda, seetõttu polnud kombeks laua taga palju rääkida.
Lauale ei tohtinud panna mütsi, muidu hakkab pea valutama. Laua vastu oli keelatud muna katki lüüa - halb enne; ei tohtinud lauda koristamata jätta - kuradid käivad öösel laua peal nõusid lakkumas; laua all jalgu kõigutada - kiigutad kuradi lapsi magama; lauale koputada - laud on püha. Noortel ei tasunud istuda lauanurga juurde, muidu ei saa niipea mehele ega võta naist.
Lauaga seotud endeid: kui hommikusöögi ajal kukub leib laualt maha, saab ootamatu sõnumi; kui leib kukub maha lõuna ajal, siis soovib keegi surnud sugulastest mälestamist; kui õhtul - ehmud. Kui lusikas või kahvel kukub laualt maha või unustatakse need pärast söömist lauale, tuleb naisterahvas külla; kui nuga, siis tuleb meesterahvas; kui nuga kukub laualt maha terav ots ees, siis tuleb külla terava ütlemisega inimene. Kui sool pudeneb lauale, siis on oodata riidu. Kui laua jalg läheb katki, tähendab see surma.
Devjatkina, T. P. Mokshanskie svadebnye obrjady i pesni. Saransk 1992.